nende arvukus stabiliseerunud. Californias elutseb ligikaudu 50000 looma, Galapagosel aga 40000 isendit. 6 Morsk Elukoht ja välimus: Morsk on loomtoiduline mereimetaja ja Arktika suurim loivaline.Morsad elavad Arktiliste merede rannikul,kus nad kogunevad suurtesse seltsingutesse. Morskadel on paks nahk ja naha all rasvakiht mis kaitseb neid külma eest.Kuigi maismaal tunduvad morsad kohmakad on nad head ujujad. Morsk võib kasvada väga suureks ning elada ka väga vanaks. Täiskasvanud isane morsk on peaaegu 4 meetrit pikk ning kaalub rohkem kui 1000 kilogrammi. Tema eluiga võib ulatuda 30 aastani.Morska on lihtne ära tunda tema suust välja ulatuva kahe suure hamba järgi. Neid kutsutakse silmahammasteks ehk kihvadeks. Kui meri külmub, hoiab morsk endale vaba vett, kas ringiratast ujudes või jääserva kihvadega murdes. Mõnikord kasutab ta augu tagumiseks ka oma pead
Põhja-Kanada Kanada tundravööndis on jaanuari kekmine temperatuus alla -30 kraadi , juulis +5 kraadi. Taimkatte moodustavad nagu mujalgi tundras peamiselt samblad. Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa vetes elavad suured imetajad grööni vaalad. Rahvastiku peamine tegevusala nii talvel kui ka suvel on mereloomapüük ja kalastus. Eskimod saavad enamiku toidust ja rõivamaterjalidest mereloomadelt. Jahil ja koormate veol on vältimatuteks abilisteks erilised , suured ja tugevad eskimo tõugu koerad. Tänapäeval kasutatakase tundras liikumiseks koerarakendite kõrval üha rohkem mootorpaate ja-kelke
Hiiglasliku Antarktise jääkilbi tekkeks kulus... a) Sada aastat b) 50 aastat c) Miljon aastat d) Tuhat aastat Maailma suurima mandriliustiku keskmine paksus on.. a) 1km b) 2-5 km c) 5-7km d) 7-10 km Mitu pingviini liiki elab Antarktikas? a) 5 b) 10 c) 15 d) 11 Pikima mõõdetud sinivaala kere pikkis on... a) 10m b) 33,6m c) 52,3m d) 60m Antarktika jää- ja lumeväljade tõeline valitseja on... a) Pingviinid b) Jääkaru c) Morsad Tundras valitseb... a) Lähispolaarne kliima b) Parasvöötme kliima c) Ekvatoriaalne kliima d) Troopiline kliima Tõeline okasmetsa lind on... a) Lumepüü b) Metsis c) Lumekakk d) Lunn Mitu liiki hülgeid elab Antarktikas, kes on suurepäraselt kohastunud mereeluks? a) 2 b) 5 c) 15 d) 20
peamiselt taanlased. Pindala on 2,166,086 km² Rannajoone pikkus on 39,330 km Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit Kalaallit Nunaat - grööni keeles "inimeste maad" Jäävaba ala on Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua ja teemantide kaevandamine. Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust Tulenevalt maanteede puudumisest kasutatakse
1)Kus asuvad Tundra-ja Jäävöönd,ja miks just seal? v:Asuvad suurtel laiuskraadidel,polaarjoone taga,kohati ja poolaarjoone ees,s.p seal,et need paigad saavad vähe valgust ja soojust 2)Miks on Venemaa tundra kliima palju külmem,kui Norra tundra? v:Sest Põhja-Atlandi soehoovus muudab Norra soojemaks 3)Milline on tundra taimestik ja kuidas on ta kohastunud nende tingimustega? v:Seal kasvavad samblad,samblikud,puhmad(nt.sinikas,leesikas,kanarbik)üksikud rohttaimed(nt.murakas).Kohastumused:väikesed lehed,kiire vegetatsioon 4)Millised on tundra loomad ja kuidas on nad kohastunud? v:Närilised(nt.lemming),mõned linnud,põhjapõder,hunt,polaarrebane.Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära...
Maailmamere elustik ` Maailmameri hõlmab maakera pinnast 71% .Selle kohal toimuvad peamised Maa kliimat kujundavad protsessid.Ookenide ja merede vetikad on peamised Maa atmosfääri hapnikuga peamised rikastajad ja õhus leiduva süsihappegaasi tarbijad.Nii nagu mandritel ,võib maailmameres eristada sarnaste eluvormidega ja kohastumisega taimede ja loomade kooslusi.Polaarmeredes ujuvad ringi vaalad ,morsad ja hüljesed ,troopilise laiuskraadide soojades meredes elutsevad korallid .Maailmamere erinevates osades elavad erinevad kalad,vetikad ,mikroorganismid. Kohastunud veeorganismid? Soe ja külm vesi pole ainuke ,mis määrab vee-elustiku mitmekesisuse.Ookeanites ja meredes leidub valguse-ja varjulembeseid ,soolasemat ja magedamat vett eelistatavaid taime-ja loomaliike .Maailmameres on väga mitmesuguste omadustega keskkondi ,millega on kohastunud teatud taimed ja loomad .Siin on sobivad tingimused nii kõi...
inimesi. Lõunapolaaraladel puudub püsiv inimasutus. Polaaraladele on rajatud uurimisjaamu, kus teadlased koguvad andmeid paljude Maal toimuvate protsesside ja nähtuste kohta. Polaaraladel on elustik ookeanides rikkalikum kui maismaal, sest taimede ja loomade elutingimused on veekogudes soodsamad kui maismaal. Polaaraladel elab vähe liike, kuid sama liigi esindajad elavad suurte kolooniatena, näiteks pingviinid ja hülged Antarktikas ning morsad, hülged ja merelinnud Arktikas. Paljudel loomadel on paks nahaalune rasvkude, mis kaitseb külma eest ja annab pikaks ajaks energiavaru. TUNDRAD Tundrad laiuvad Põhja-Jäämere rannikul peamiselt polaarjoonest põhja pool. Tundras valitseb lähispolaarne kliima: talv on pikk ja külm, suvi lühike ja jahe. Tundravööndi põhjaosas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Sajab 150-220mm aastas. Madala temperatuuri tõttu on maapind sügavalt läbi külmunud
erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on libisev jääkate. Jäämägi on mandriliustiku murdunud tükk. Murenemine on temperatuuri Kliimavöönd Loodusvöönd muutumisel kivimite pragunemine. Polaarne Polaarkõrb,igijää. Tundra: 65-75º pl (P-Ameerika,
tsunami kaasa tuumareaktori purunemise. Reaktori purunemise põhjuseks oli plahvatus. Reaktor plahvatas sest, sest jahutussüsteem lakkas töötamast, küttusevardad kuumenesid üle, süttisid põlema, ning põlemisel eraldus vesinik, mis plahvatas. Daiichi tuumajaama põleng Purunenud reaktor Daiichi tuumajaam pärast õnnetust Tuumakatastroofi korral tuleb kasutada kaitseriietust Katastroofi tagajärjed Muudatused loomadel: Jääkarud, hülged ja morsad kannatavad karvade väljalangemise ning lahtiste haavandite käes. Merelõvidel suri Lõuna-California ranniku pesitsusaladel 45% poegadest. Kanada läänerannikul veritsevad kalad lõpustest, kõhust ja silmamunadest. Liblikatel ja teistel putukatel on Fukushima piirkonnas leitud geneetilisi mutatsioone. Mõju keskkonnale: Radioaktiivsed ained jõudsid läbi Vaikse ookeani USA läänerannikule. Iga päev voolab Fukushimast Vaiksesse
Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite. Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat. Võimalik on nafta, SUUR SULA :P Satelliitvaatlused ja tipptehnoloogilised piirkondlikud atmosfäärimudelid on teineteisest sõltumatult kinnitanud, et Gröönimaa jääkate kaotab massi kiirenevas tempos, väidab ajakirjas Science avaldatud värske uurimus. Massi kadu jaotub ühtlaselt Gröönimaa tormakate liustike voolu kiirenemisest tingitud
rannikust on liigendatud fjordidega Maavarad • Naftat • Kulda • Hõbedat • Vaske • rauda • Tsinki • Plaatinat • Uraani • Nioobiumi • Tantaali • Molübdeeni • Tsirkooniumi • Berülliumi • ütriumi Taimestik Saare lõunaosas • Kanarbik • Mustikas • Kukemari • samblikud Gröönimaa loodus • 500 taimeliiki • 700 seeneliiki umbes 60 linnuliik • meredes leidub 6 hülgeliiki • 15 vaalaliiki ja morsad • 9 loomaliiki (hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, valgejänes, jääkaru, polaarrebane Huvitavaid fakte Gröönimaast • ILULISSATI FJORD – UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud fjord. • Gröönimaa jäämäed triivivad kuni 4000 km kaugusele lõunasse ja neid on nähtud Bermuda saarte lähedal. Jäämäe veepealne osa on ainult 1/8 jäämäest. • Gröönimaa liustik moodustab maailma mageveevarudest umbes 10% ning selle sulamisel
B-rühm: Marju, Kenert, Kristo, Cenny, Reho ( Palun saatke töö hiljemalt 22.04 [email protected] ) Looduslik vöönd Taimed (näited ) Loomad (näited ) 1. Poaaralad Vetikad kuna nende elutingimused on Jääkarud ja vaalad enamusel neist on naha ookeanis soodsamad ning on ainsad all rasvakiht või on neil tihe karvastik. teadaolevad taimed mis kasvavad jääl ja Morsad suudavad ujudes magada,liblikate lumel ja samblikud mis kasvavad moone võib kesta kuni kümme aastat Neil maapinna ja kivipragudes kuna sinna on veres külmumis -vastane aine. tuiskab talvel lumi ,mis kaitseb külma eest. 2.Tundrad Kanarpik ,samblikud kääbuspõõsad Põhjapõdrad suvel liiguvad Põhja-Jäämere
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad
käsnad ja merisiilikud Mereelu evolutsioon Kõige erilisemad selle perioodi mere elusorganismidest olid vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks Mereline ökosüsteem arenes Paleogeeni vältel kiiresti, sisaldades täiesti uusi eluvorme ookeanide äärtel Uustulnukad ookeanide elustikus olid pingviinid, grupp ujuvaid linde Eotseeni algusest ja loivaliste selts, kuhu kuuluvad morsad, hülged ja merelõvid. Arvatakse, et loivalised ilmusid juba enne Neogeeni ajastu algust, kuigi fossiilsed leiud puuduvad. Maismaataimede evolutsioon Jätkus õistaimede mitmekesistumine Hakkasid arenema kaasaegsed õistaimede perekonnad. Oligotseeni alguses eksisteerivatest taimedest umbes pooled eksisteerivad ka tänapäeval Mets võttis tänapäevase ilme Üks peamisi evolutsioonilisi sündmusi oli rohu teke Neogeen § Neogeen oli Kainosoikumi teine ajastu §
sobivat kohta sigimiseks. Levila ja alamliigid Eestis elavad hülged on hall- ja viigerhüljes ja neid kohtab Läänemeres, ka Sotimaal elavad hallhülged kuid seal on nende populatsioon palju suurem. Hülgeliike on veel, kõrvuhülged (kotikud, merikarud, merilõvid jt) neil on selgelt eristatavad väliskõrvad. Pärishülged on veeeluga paremini kohastunud kui kõrvuhülged, sest neil on täiuslikult voolujooneline keha, kõige suuremad hülged on morsad ja neid tunneb ära suurte rasvavoltide järgi, ning nad elavad kolooniatena arktilistes rannikuvetes. Alamliigid 4 Hallhüljes: Läänemere hülglastest kõige suurem, teistest kergesti eristatav pika, suhteliselt kõrge koonu järg. Täiskasvanud isendi pikkus on 1,6-2,6 m. Isased võivad kaaluta 300-315 ja emased 150-200kg
*kliima karm *temp: aastaläbi alla 0 c *sademed:kuni 150 mm aastas *polaaröö ja polaarpäeva vaheldumine , mis teeb kliima veelgi jahedamaks *tugevad tuuled *igilumi ja igijää peegeldub tagasi 5.vegetatiivne paljunemine . lumevabadel aladel kasvava mõned kidurad õistaimed :polaarmugu, samblad , vetikad Paks karv ja selle alune rasvakiht , tömp keha , kaitsevärv , elu seotud merega : jääkaru , hülged , merihobu , morsad 6.peamiselt tuulest , polaaröö ja päev , peegeldamine , õhutemp alla 0kraadi. Arktilised oaasid:jäävabad alad , need on tekkinud seal kus sademete hulk on väike ning soojal aastal jõuab vähene lumi sulada .esineb rannikualadel. 7.inimtegevus :arktikas:puudub Antarktikas:polaarjaamad Probeelmid: 8.tundlad asuvad ainult põhja-jäämerd ümbritevad maismaa aladel . jää ja külmakõrbetest lõunas. Kliima: temp
Nad veedavad suurema osa elust vee all, sukeldudes toiduotsinguil tihti väga sügavale. Kuid neil on kopsud, mitte lõpused nagu kaladel ja seepärast peavad nad järjekindlalt tõusma veepinnale, et hingata õhku. Oma torpeedotaolise keha tõttu on need mereloomad oivalised ujujad ja sukeldujad. Nad saavad aeglustada oma südame löögisagedust ning seetõttu pikka aega vee all viibida. Einevalt vaalalistest, kes sünnitavad vees, tulevad hülglased maismaale poegima. Hülged ja morsad tõukavad end vees edasi sabataoliste tagaloibade, kõrvukhülglased pikkade eesloibade abil. Hülge kombed Hülged suudavad isegi vees magada. Hülged magavadki kas veepinnal hõljudes või kuival. Hülge ninasõõrmed ja silmad ulatuvad ujumisel veest välja. Nad peesitavad tihti päikese käes, et ennast soojendada. Kuid neil on niigi hea soojustus ja nad võivad üle kuumeneda. Kui see juhtub, lehvitavad hülged tagaloibasid või kaevavad need liiva sisse.
Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga. Vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Maismaaloomad -Kõige karmima kliimaga on kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda. Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane, kes toitub väikestest närilistest, peamiselt lemmingutest. Viimased vajavad omakorda toiduks taimi, mida kasvab vaid
veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga. Mereloomade toitumise aluseks on plankton - vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Suvel koguneb polaaralade rannikukaljudele pesitsema tohutul hulgal linde, kes end seal väga kärarikkalt üleval peavad. Seetõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks. Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning talveks lennatakse ära soojematele aladele - lõunasse (lõunapolaarpiirkonnast muidugi vastupidi - põhja). Maismaaloomadest on kõige karmima kliimaga kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab
hotellitubades, sest hilissuvel ja varasügisel ujuvad vaalad kalda lähedale ja isegi sadamatesse. Vaalu on palju erinevaid liike, nende seas sinivaal, küürselg-vaal ja Gröönimaa vaal. +HÜLGED Kaks miljonit hüljest elavad Gröönimaa vetes Rahvuspark · Gröönimaa loodeosas paikneb kaitstud rahvuspark. Olles suurem kui Inglismaa ja Pr. Maa kokku, on tegemist maailma suurima rahvuspargiga. Jääkarud, morsad, põhjapõdrad, muskusveised ja hundid elavad seal koos väikeste loomade ja linnuliikidega. Rahvastik · KUI PALJU - Gröönimaal elab 56 648 elanikku. Asustustihedus on. 0,03 inimest/km2, 0,14inimest/km2 jäävabal alal.. Kõik linnad ja asulad paiknevad Gröönimaa jäävabal rannikul. Gröönimaa rahvastiku põhiosa moodustavad gröönlased, kes on põliselanike eskimote ja Euroopast tulnud asukate järeltulijad. 88
all veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga. Loomad Mereloomade toitumise aluseks on plankton - vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Suvel koguneb polaaralade rannikukaljudele pesitsema tohutul hulgal linde, kes end seal väga kärarikkalt üleval peavad. Seetõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks. Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning talveks lennatakse ära soojematele aladele - lõunasse (lõunapolaarpiirkonnast muidugi vastupidi - põhja). Maismaaloomadest on kõige karmima kliimaga kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate
allapoole kõverad, kuid mõnikord ka täiesti sirged. Võhad kasvavad kogu looma eluaja, muutudes aja jooksul tihti üha kõveramaks või suisa spiraalseks. Elevantidel on loomariigi kõige suuremad ja mitmekülgsemad võhad. Nad kasutavad neid maapinnast vee kättesaamiseks, puudelt koore maha rebimiseks ja rivaalide ning kiskjate eemalepeletamiseks. Ka mitmed teised võhkadega relvastatud loomad, nagu näiteks isased morsad ja narvalid, kasutavad neid paaritumishooajal sigimisõiguse eest võitlemisel. Selle võitluse käigus saab harva keegi viga, ent kui võhad suunatakse mõne teist liiki looma poole, võivad tagajärjed olla surmavad (Õpilase loomade entsüklopeedia, lk 282). Elevandi jalg Üllatav on tõsiasi, et elevandid kõnnivad lausa varvastel, kand maast lahti. Jala pöiaosa luid toetab eriline vetruv rasvapadjand, mis on läbi põimitud elastsete sidekoekiududega
Arktika elustik on liigivaene, kuid äärmiselt omapärane. Kidurat taimestikku on vaid arktilistel saartel ja mererannikul. Pinnast katab killustik ja kooriksamblikutega kaetud kivitükid, mullad on primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Taimestik on hõre, peamiselt kasvavad tarnad, mõned kõrrelised, samblikud ja harvem samblad. Mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka vähesed õistaimed, näiteks polaarmaguun. Loomastik on liigiveane, peamised loomad on: hülged, kotikud, morsad, jääkarud, lemmingud, polarrebased ja polaarhundid. Külmades arktilistes vetes ujub ka maakera suurim imetaja sinivaal. Rikkalikul on kalu. Arktika linnud näiteks hahad, polaarkajakad, jääkaurid, pesitsevad tuhandeteni ulatuvates kolooniates ligipääsmatutel kaljuseintel, moodustades nn. linnulaatasid. Pärast lühikest pesitsusperioodi suvel lendavad linnud külmade eest taas lõuna poole. Põhja-Jäämere jääväljad on püsiva asustuseta
ka allapoole kõverad , kuid mõnikord ka täiesti sirged . Võhad kasvavad kogu looma eluaja , muutudes aja jooksul tihti üha kõveramateks või isegi spiraalseteks .Elevandidel on loomariigi kõige suuremad ja mitmekülgsemad võhad . Nad kasutavad neid maapinnast vee kättesaamiseks , puudelt koore maha rebimiseks ja rivaalida ning kiskjate eemale peletamiseks . Ka mitmed teised võhkadega relvastatud loomad , nagu näiteks isased morsad ja narvalid , kasutavad neid paaritumishooajal sigimisõiguse eest võitlemisel . Selle võistluse käigus saab harva keegi viga , ent kui võhad suunatakse mõne teist liiki looma poole ,võivad tagajärjed olla surmavad . ( Õpilase looma entsüklopeedia lk 282-283 , David Burnei ) . Elevantide kaitse : India elevandid on ohustatud , kuna ta on inimesele territoriaalne konkurent . Sama probleem on tekkimas ka Aafrika elevandiga . Peamine kahju neile on küttimine . Elevandi
vee all olla ja järske hingamisauke teha. Morsal on 3 alamliiki – atlandi , laptevite ja Vaikse ookeani morsk. Isastel pikkus küündib 4m-ni ja kaal 1, 5 tonnini ,kihvad on kuni 0,9 m pikad ja kaaluvad kuni 1,8 kg. Kihvade abil ronib ta jäätükile ja purustab 25cm. Jää hingamisaukude tegemiseks ;klaarib arveid ; tõrjub jääkaru ; tükeldab hüljest ; kasvatab noorsugu. Igapäevaseks ülesandeks on kihvadega merepõhja vetikate vahelt merekarpide lahti kiskumine . Morsad sukelduvad kuni 90m sügavusele ja söövad kuni 80 kg merelimuseid päevas. Morsk toitub ühtejärge 2 ööpäeva (48h) ja tukub lesilas mitu päeva. Tśuktśi ja Beringi mere 150 000 morsa tarvis peab meri „ tootma“ 7500 tonni molluskeid päevas. Morsa silmad on pisikesed ja punased , põsed ja mokad on kortsulised ja hõredakarvalised , hingamisega kaasneb inin ja röhkimine. (Randla 1990, Lk 134) Põhjapõtrade metsikut karja Taimõril peetakse suurimaks geograafiliseks
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
Ida-Gröönimaa rahvuspark. Liustike tegevus on vorminud väga liigendatud rannajoone, kus leidub palju fjorde ja rannikulähedasi saari. Kliima on kõikjal polaarne, kuid paikkonniti üsna erinev. Gröönimaa saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite. Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Teravmäed Teravmäed on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres. Koos Karusaarega moodustab ta Svalbardi haldusüksuse. Novaja Zemlja Novaja Zemlja on Venemaale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres. Novaja Zemlja koosneb kahest suuremast saarest, mille vahel on kitsas väin Matotskin Sar, ja hulgast pisikestest saartest. Lõunas eraldab teda Vaigatsi saarest 50 km laiune väin Kara Värav
Tõrva Gümnaasium Martin Appo 10. klass Venelased ja Venemaa Referaat etnogeograafiast Juhendaja L.Tangsoo Tõrva 2010 1 Sisukord Venelased ja Venemaa......................................................................................................................................1 Referaat etnogeograafiast.............................................................................................................................1 Juhendaja L.Tangsoo................................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................................................2 Sissejuhatus................
Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga. Vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Maismaaloomad -Kõige karmima kliimaga on kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda. Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane, kes toitub väikestest närilistest, peamiselt lemmingutest. Viimased vajavad omakorda toiduks taimi, mida kasvab
oma leherüü maha. Keskvöötme levinuimaks puuks on kask Venemaa tõeline sümbol. Maa lõunarajoone hõlmavad stepid ja metsastepid. Metsastepp on iseloomulik Kesk-Volga aladele, Lõuna-Uuralile ja Lääne-Siberi lausk- maale, stepp Lõuna-Volga aladele, Uurali äärmistele lõunaaladele ja Ida- Siberi mõnele osale. Pinnas on neis paigus väga viljakas ja niisiis laiuvad peaaegu kõikjal põllud. Venemaa loomastik on samuti mitmekesine ja põnev. Kaug-Põhjas elavad jääkarud, morsad, hülged, polaarjänesed ja -rebased ning põhjapõdrad. Taigas on end pruunkarule lisaks sisse seadnud põdrad, hirved, ilvesed ja sooblid. Kaug-Ida metsades võib aga leida koguni haruldasi Ussuuri tiigreid ja leoparde. Venemaa territooriumil on rohkesti maavarade leiukohti. Siberis kaevandatakse kulda ja teemante, seal leidub naftat ja gaasi. Uural on samuti tuntud kulla, hõbeda, vase ja tsingi leiukohtade poolest. Kurski linna piirkonda teatakse kui rikkalike rauamaagivarude asukohta
Meresiilikud, liivadollarid, kes olid suutelised elama liivastel mererandadel, arenesid kiiresti oma küpsisekujulistest esivanematest. Liivastele randadele tungisid ka uut sorti karbid. Mõlemad uued grupid asustasid randa edukalt, kuna nad suutsid kiiresti liiva kaevuda peale väljauhtumist. Uustulnukad ookeanide elustikus olid pingviinid, grupp ujuvaid linde Eotseeni algusest ja loivaliste selts, kuhu kuuluvad morsad, hülged ja merelõvid. Arvatakse, et loivalised ilmusid juba enne Neogeeni ajastu algust, kuigi fossiilsed leiud puuduvad. Vara-Paleogeeni maismaa- ja mageveeloomad Üks peamisi evolutsioonilisi sündmusi, mis leidis aset Paleogeenis, oli rohumaade teke. Ehkki need tavaliselt madalakasvulised õistaimed olid olemas enne Paleotseeni lõppu, ei saavutanud nad oma õitsengut enne Hilis-Oligotseeni ja Miotseeni. Rohu levik soodustas suurte rohusööjate arengut
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
