Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ookean" - 734 õppematerjali

ookean

Kasutaja: ookean

Faile: 0
thumbnail
8
doc

Ookean

1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean ­ eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vaikne ookean

VAIKNE OOKEAN Vaikne ookean Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean. Ta asub Aasia, Austraalia, Antartika ja Ameerika vahel. Vaikse ookeani pindala on 179, 68 miljonit km. Vaikne ookean on maakera suurim, vanim ja sügavaim ookean. Ligi pool ookeani põhjast on täiesti tasane (umbes 4 km). Vaikse ookeani suurim sügavus Mariaani süvikus ehk teise sõnaga Challengeri sügavik on üle 11 km. Vaikne ookean asub nii palav- kui ka parasvöötmes.Vaikne ookean on maakera saarerohkeim ookean. Aasia idarannikul möllavad sageli troopilised taifuunid.

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

ATLANDI OOKEAN

Tarmo Tuuling Atlandi ookean PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM Tarmo Tuuling ATLANDI OOKEAN Referaat Pärnu 20013 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. SUURUS 4 2. ASEND JA PÕHJA RELJEEF 4 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS 5 4. TAIMESTIK 5 5. LOOMASTIK 5 6. KESKKONNA PROBLEEMID 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUST 8 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISSEJUHATUS Ookean (Okeanose järgi; ingl ocean, vn ), maailmamere suurim osa, mis on mitmest küljest piiratud mandriga

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

India ookean

India ookean India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis. Enamik ookeanist jääb lõunapoolkerale. India ookean on geoloogiliselt kõige noorem ookean, mis tekkis Gondwana ürgmandri lagunemise tulemusel. India ookean moodustab umbes 21% maailmamere kogupinnast. Ookeani keskmine sügavus on 3850 meetrit. India ookeani eraldab Atlandi ookeanist 20° idapikkuse meridiaan ning Vaiksest ookeanist suured ja väikesed Sunda saared, Uus-Ginea ja Tasmaania lõunatippu Kaguneeme läbiv meridiaan (umbes 147° idapikkust). Ookeanipõhja kõige olulisem pinnavorm on ookeani keskmäestik, mille kuju meenutab tagurpidi Y-tähte. Keskmäestik jaotab ookeanipõhja kolme laama

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Plastic ocean - Filmi arvustus

Filmi autor kõnetab plastikutootjaid, kes toodavad plastikut mitte mõeldes selle tagajärgedele. Plastikus ning penoplastis on BPA´d ning teisi mürgiseid aineid, seepärast tuleks kasutada metallist või paberist anumaid. Hirmus oli näha seda, et mereloomad võtavad oma toiduga kaasa plastikut, mis täidab nende organid ning nad ei saa enam toituda, mistõttu nad surevad. Tuleks mõelda korduvkasutusele, mitte ühekordsele kasutamisele.Soovitaksin seda teistele, kuna see film pani mind mõtlema plastiku kasutamise üle, usun, et see mõjutaks ka teisi. See film sobib igale vanusegrupile. Arvan, et selle on põhjustanud inimeste hoolimatus ning inimeste suurenenud arvukus. Minu arvates ei tohiks olla ühekordselt kasutatavad esemed olla hävimatust materjalist. Plastikpudelite tarbimist saaks asendada vee joomisega kraanist. Eelistan ise kraanivett, eriti kodus kuna olen harjunud selle ,,maitsega’’. Usun, et filmi vaatamine mõjutab minu valikuid tulev...

Muu → Ainetöö
2 allalaadimist
thumbnail
30
odp

India Ookean ja Hoovused - Presentatsioon

Veekogu mõõtmed ● Maht 292,131,000 km³ ● Moodustab 20% hüdrosfäärist ● Keskmine sügavus 3890 m ● Sügavaim koht Sunda süvik 7729 m allpool merepinda ● Kogu pindala 73,556,000 km² Liigitamine ● Soolane - mage vesi -> veeauruna maismaa kohal -> sademed -> pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse -> ookeani tagasi. ● Vee ja kivimite reaktsioonides hulgaliselt sooli. ● Looduslik ● Ookean Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett ● Looduskaitse all – Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil,

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Nimetu

Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Inngery Karu & Egle Veinberg Kolmveerand Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Kliima kujunemise tähtsus on suur, sest enamik päikesekiirgusest langeb maailmamere pinnale ja soojendab vett. Vesi soojeneb ja jahtub palju aeglasemalt kui maismaal. Vesi on alalises liikumises, kandub ookeanide pinnale saabuv päikesesoojus mere sügavustesse. Kõige enam saavad soojust ekvatoriaalaladel asuvad ookeanid, kõige vähem pooluste ümbruse mered. Hoovus- meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt. Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on üli suur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Soe Golfi Hoovus, mis väljub soojas...

Varia → Kategoriseerimata
9 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Veeringe

Veeringe Maailma veestik Vesi katab Maast 71%. Kogu seda vett nimetatakse maailmamereks. Sellepärast nimetatakse ka Maad siniseks planeediks Maailmamere suurimad osad on ookeanid. Kokku maakeral vett u. 1,4 miljardit km3 Suurem osa joogiks kõlbmatu (97%). Miks? Magedat vett alla 3% ja sellestki pole suurem osa kättesaadav. Vaikne ookean Pindala 178,7 milj. km2 Keskmine sügavus 4280 m Suurim sügavus 11033 m Atlandi ookean Pindala 91,7 milj km2 Kesmine sügavus 3600 m Suurim sügavus 8605 Põhja-Jäämeri Pindala 14,7 milj km2 Keskmine sügavus 1300 m. Suurim sügavus 5450 m India ookean Pindala 76,2 milj. km2 Keskmine sügavus 3900 m Suurim sügavus 7725 m Sisemeri Sisemeri on ümbritsetud maismaaga. Ookeani või naabermerega ühendavad kitsad väinad Sisemerede soolsus. Ääremeri Maaga piiratud vaid osaliselt Ookeanist või teistest meredest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud. Saartevaheline meri

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Ookeani elustik

Korallriffe produtseerivad korallid elavad soojades vetes (18-36 kraadi). Süvaveekorallid kannatavad aga +4 kraadist temperatuuri, mõned isegi +1 kraadist. (http://library.advanced. org/25713/findex-n.html) Saagikaimad kalapüügipiirkonnad on Vaikse ookeani loode- ja Atlandi ookeani kirdeosa. Atlandi ookeani kalasaagikus on ~260 kg/km2. Vaikse ookeani keskmine saagikus on 170 kg/km2, loodeosas isegi kuni 900 kg/km2. India ookean on aga võrdlemisi saagivaene (40 kg/km2). Üldiselt võib öelda, et mereelustikul on ineimeste toidulaual suhteliselt tähtis koht. Eriti mereäärsete piirkondade elanikud tarvitavad toiduks väga suures osas just mereande. Seepärast on inimesed välja arendanud ka enesele kasulike organismide kasvatamise meres- 2 2 2 2 5 marikultuurides. Taolistes kasvandustes kasvatatakse

Bioloogia → Bioloogia
83 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Ookeani elustik

vetikatega, ei vaja oma eluks valgust ning nad elutsevad ka süvavetes (mõned liigid isegi kuni 6000m sügavusel). Korallriffe produtseerivad korallid elavad soojades vetes (18-36 kraadi). Süvaveekorallid kannatavad aga +4 kraadist temperatuuri, mõned isegi +1 kraadist. Saagikaimad kalapüügipiirkonnad on Vaikse ookeani loode- ja Atlandi ookeani kirdeosa. Atlandi ookeani kalasaagikus on ~260 kg/km2. Vaikse ookeani keskmine saagikus on 170 kg/km2, loodeosas isegi kuni 900 kg/km2. India ookean on aga võrdlemisi saagivaene (40 kg/km2). Üldiselt võib öelda, et mereelustikul on ineimeste toidulaual suhteliselt tähtis koht. Eriti mereäärsete piirkondade elanikud tarvitavad toiduks väga suures osas just mereande. Seepärast on inimesed välja arendanud ka enesele kasulike organismide kasvatamise meres- marikultuurides. Taolistes kasvandustes kasvatatakse peamiselt limuseid (austerkarplased, rannakarp, pärlikarp, kammkarp), krevette ja homaare, samuti

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Ookeanis elavad imetajad

Loksa 1. Keskkool OOKEANIS ELAVAD IMETAJAD Referaat Annely Jürimets 5.klass Õpetaja: Terje Sats Sisukord 1.Vaalad 2.Merilõvid 3.Morsad 4.Pringlid 5.Delfiinid 6.Hülged 2 Vaalad Vaalaks muutumine: Vaalad pärinevad neljajalgsetest imetajatest,kes siirdusid miljonite aastate eest merre.Miljonite aastate vältel kohastusid nad tasapisi uue keskkonnaga,nende keha muutus voolujooneliseks ja karvkate kadus.Nende ninasõõrmed nihkusid pealaele,et oleks kergem hingata.Vaalade saba muundus võ...

Loodus → Loodusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Geomoodulid

korraga oli juhul, kui need kontinendid olid Antarktika lähedusse kokku koondunud. Mis oli Wegeneri hüpoteesi põhiline viga? Wegener väitis, et laamad liiguvad ookeanikoorel ning selles osas ei olnud tal õigus. Millised teaduslikud avastused aitasid Wegeneri hüpoteesi tõestada? Et nii mõndagi fosiili või taimejäänuseid oli leitud erinevatelt mandritelt. Ükski neist ei oleks üle ookeani suutnud rännata. Kuidas tõestati, et Atlandi ookean laieneb keskahelikust kahele poole? Peale II maailmasõda viidi läbi laialdane ookeanipõhja kaardistamine. Avastati Atlandi ookeani ja ka teiste ookeanide keskahelikud. Kuna maa sees toimub pidev liikumine, siis sellega toimuvad muutused ka maakeral. Näiteks tekib ookeani keskmäestike vööndis pidevalt uut ookeanilist maakoort juurde. Seetõttu "noored" ookeanid, nagu Atlandi ookean, laienevad. Mitu korda on viimase 5 miljoni aasta jooksul Maa magnetvälja polaarsus muutunud?

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Bioomide kirjeldus

BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel ­ aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas ­ 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts ­ pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa ­ tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...

Geograafia → Biogeograafia
100 allalaadimist
thumbnail
2
docx

VASTUVÕTUTÖÖ ALUSED

Vastuvõtutööalused KT 1. Toatüübid- SGL, TWIN, DBL, SUI, JUN SUI, INVA, ADJ, CON,TRIP, DBL DBL (2xlaivoodi) 2. Vooditüübid- crib, baby bed/baby cot, french bed/couch (diivan),bank bed (nari), LV (lisavoodi) 3. Vaated- parital ov-osaline/peaaegu olemata ov, ov- ookeani vaade, ocean front-ookean otse ees,beach front- rand otse ees, city view-linnavaade, mountain view- mägede vaade, water view- vaade veekogule, island view-vaade saarele, pool view- vaade basseinile. Garden view-vaade aeda. 4. Ametid vastuvõtus-tegema sisse-ja väljaregistreerimisi, sobitama inimesi tubadesse, arveldama, tegema pakkumisi, rääkima reisibüroodega, lahendama klientide probleeme, suhtlema klientidega, andma toateenijatele infot. 5. Mõisted- RO-ainult tuba, ei sööke; BB-majutus+hommikusöök;HB- majutus+2toidukorda;AL-kõik hinnas;FB- majutus+3toidukorda;UAL-kõik vägagi hinnas; a la car...

Turism → Turism
4 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Ookeanid

Ookeanid Ookeanid · Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. v · Vaikne ookean · Atlandi ookean · India ookean · PõhjaJäämeri Vaikne ookean · Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean, ulatudes Beringi väinast Antarktise rannikuni, Ameerikast Austraalia ja Aasiani. Tema laius põhjast lõunasse on umbes 16 000 km ja läänest itta 20 000 km. Peale selle, et Vaikne ookean on maakera suurim, on ta ka maakera sügavaim ookean, keskmine sügavus on ligikaudu 4 km ja suurim sügavus Mariaani süvikus üle 11 km. Atlandi ookean · Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast. Ookean

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ookianid

Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool Ookianid Referaat Maria Kruusma 2013.a Atlandi ookean Atlandi ookean on maakera suuruselt teine ookean. Vaikse ookeaniga võrreldes on Atlandi ookean madalam, suur osa ookeani pindalast on 3000-6000 meetri sügavune. Suurim sügavus - 8742 meetrit - on mõõdetud Puerto Rico süvikus. Atlandi ookeani keskosas kulgeb põhjast lõunasse S-tähe kujuline Kesk-Atlandi mäestik. Mõlemal pool mäestikku asuvad sügavad nõod. Atlandi oookean ulatub kõikidesse soojusvöötmetesse, mistõttu sealne kliima on väga mitmekesine. Atlandi ookean on elustiku poolest vaesem kui Vaikne ookean. Ometi on siin rikkalikke kalavarusid

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Ookeanid, veeringe

Geo. Ookeanid suuruse jrjekorras: Vaikne ookean Atlandi ookean India ookean Phja-Jmeri Ookeanid keskmise sgavuse jrjekorras: Vaikne ookean India ookean Atlandi ookean Phja-Jmeri Sisemeri ? Sisemeri on mbritsetud maismaaga; ookeani vi naabermerega hendavad seda ksnes kitsad vinad. remeri ? remeri on vaid osaliselt maismaaga piiratud; ookeanist vi naabermerest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud ja nende vahel olevad veealused krgendikud. Saartevaheline meri ? Ookeani osa, mida mbritsevad saarestikud. Veeringe. Vett on maakeral kuni 1,4 kuupkilomeetrit. Selle moodustavad: maailmameri, siseveed ja veeaur. On olemas vedel, tahke ja gaasiline veeolek

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Merede tüübid

MEREDE TÜÜBID MEREDE TÜÜBID MERI ON MAAILMAMERE OSA, MIS ON OOKEANIST ERALDATUD POOLSAARTE VÕI SAARTEGA I. SISEMERI ASUB SAARTE VÕI SAARESTIKE VAHEL A. ATLANDI OOKEAN 1. LÄÄNEMERI VAHEMERI MUST MERI AASOVI MERI B. PÕHJA-JÄÄMERI 1. VALGE MERI HUDSONI LAHT II. SAARTE-VAHELINE TUNGINUD SÜGAVALT MANDRISSE, ÜMBRITSEB VALDAVALT MAISMAA, ÜHENDUS OOKEANIGA KITSA VÄINA KAUDU A. VAIKNE OOKEAN 1. FILIPIINI SULU SULAWESI JAAVA BANDA B

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Bali saared

Bali saared Selles slideshows on 10 küsimust koos õigete vastustega. Kellele kuuluvad Bali saared? Indoneesiale Itaaliale Jaapanile Kanadale Bali saared kuuluvad.. Indoneesiale Itaaliale Jaapanile Kanadale Milline kliima valitseb saarel? Lähispolaarne Troopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Saarel on ... kliima Lähispolaarne Troopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Milline ookean jääb Balist lõunasse? Vaikne ookean India ookean Põhja-Jäämeri Atlandi ookean Balist lõunasse jääb.. Vaikne ookean India ookean Põhja-Jäämeri Atlandi ookean Kui kõrge on sealne kõrgeim tegevvulkaan? 900 meetrit 3142 meetrit 201 meetrit Bali saarel ei ole vulkaane. Sealne kõrgeim tegevvulkaan on.. 900 meetri kõrgune 3142 meetri kõrgune 201 meetri kõrgune Bali saarel ei ole vulkaane. Viimane rahvaloendus saarel toimus 2009

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Brasiilia Liitvabariik - riigitöö

SISSEJUHATUS Brasiilia Liitvabariik1, portugali keeles República Federativa do Brasil. on riik Lõuna- Ameerikas (joonis 1). Brasiilia naaberriigid põhjas Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, loodes Kolumbia, Ecuador, läänes Peruu, Boliivia, edelas Tšiili, Paraguay ja lõunas Argentina, Uruguay. Idapoolt ümbritseb Brasiiliat Atlandi ookean. Brasiilia pindala on 8,515,770 km², see teeb Brasiiliast pindala poolest suurima riigi Lõuna-Ameerikas ja maailmas asetub ta pindala poolest viiendal kohal. Riigi pindalast 61.9% on mets. Riigi pealinnaks on Brasilia ning seal elab 4,235,000 inimest (2016 aasta seisuga). Riigi keeleks on portugali keel ja rahaühikuks Brasiilia reaal (BRL). Joonis 1. Brasiilia kaart. Allikas: CountryWatch.com (06.03.2018) Joonis 2 Brasiilia riigilipp. Allikas: (12.03.2018) 1

Geograafia → Maailma majandus- ja...
3 allalaadimist
thumbnail
22
xls

Teadustöö alused valmis kursusetöö

1,0523 7,5 1,056 8 1,0567 8,5 1,0633 9 1,067 9,5 1,0707 10 http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/yki0020p/yki0020_lab02_lahused.pdf Maailma ookeanid Ookean Pindala (mlj.km.) Altlandi ookean 93,1 Vaikne ookean 179,68 India ookean 74,92 Põhja Jäämeri 13,1 Maailma ookeanite pi 13,1 arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03010303?txtid=2952&get=0 74,92 93,1

Muu → Teadustöö alused
45 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Laamtektoonika

kontinendilt teisele ilma ookeni ületamata. Selle mandri nimi oli Pangaea. 4. Mis oli Wegeneri teoorias viga? Ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (mille osas tal õigus polnud). 5. Kes pakkud välja, et mandrite liikumist põhjustavad vahevöö konvektsioonivoolud? Mis aastal? Selleks oli Arthur Holmes. Aastal 1918. 6. Kui palju aastaid tagasi paiknesid Lõuna-Ameerika ja Aafrika kõrvuti? 200 miljonit aastat tagasi. 7. Kas Atlandi ookean kitseneb või laieneb? Mis seda tõestab? Atlandi ookean laieneb. Kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust-mida kaugemal keskahelikust, seda vanem ja see tõestabki, et see laieneb. 8. Mis on Vaikse ookeani tulering? Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring. 9. Mis on konvektsioonirakk? Kui kõrge temperatuur on Maa tuumas? Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10

Geograafia → Litosfäär
177 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Hispaania loodusgeograafiline iseloomustus

Hispaania loodusgeograafiline iseloomustus Euraasia manner, Euroopa, põhjapoolkera, läänepoolkera, Atlandi ookean ja Vahemeri. Kirde pool asub Pürenee mäestik, lõuna pool Sierra Nevada mäestik. Pealinn Madrid: 40° 25′ N, 3° 42′ W Riik on üsna mägise pinnamoega, mäed on igal pool. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 700-1000 meetrit. Kõrgeim tipp Hispaanias on Teide kihtvulkaan otsas olev triangulatsioonipinkt, mis näitab kõrgust 3715 meetrit. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Rohkem mereline kliima aga keskosas võib ka olla mandriline kliima

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jäävöönd

Jäävöönd Asend: Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Põhja poolkeral asuvat Gröönimaad ümbritsevad lõunast Atlandi ookean ja põhjast Põhja-Jäämeri. Lõunas asuvat Antarktist ümbritsevad Lõuna ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Vaikne ookean. Mandritest piiravad Gröönimaad Põhja-Ameerika ja Euraasi, kuid Antarktist Lõuna- Ameerika ja Aafrika. Gröönimaad ümbritsevatest riikidest on lähimad Kanada, Norra ja Island, kuid Antarktist Lav, Austraalia, Argentina, Tsiili ja Uus-Meremaa. Kliima: Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Maailmameri

Maailmameri · Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. 1) Vaike ookean 2) Atlandi ookean 3) India ookean 4) Põhja jäämeri · Soolsus sõltub 1) Aurumisest 2) Sademete Hulgast 3) Magevee sissevoolust 4) Ühendusest maailmamerega · Soolane vesi on raskem kui magevesi. Jää on

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
2
docx

GEO mõisted

Kohalik aeg- päikese järgi määratud aeg Kuupäevaraja- kokkuleppeline joon, millest algab uue kuupäeva lugemine Manner- suurim maismaa osa (Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika, Antarktis, Austraalia) Maailmajagu- suur maismaa ala, mille piirid on kokkuleppelised ning välja kujunenud inimasustuse ja kultuuriajalooga (Euroopa, Aasia, Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika, Antarktika) Ookean- maaimamere suurim osa (Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-jäämeri)

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Maa siseehitus ja laamtektoonika

Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik paljand? Kus inimtekkeline?

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Kontrolltöö - Hüdrosfäär

2.5 Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 2.6 Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 3. Millele on joonisel viidatud? rannikumadalik rannajoon mandrinõlv mandrilava veealune kanjon 4. Nimeta vähemalt 3 rannikutüüpi. -) fjordrannik -) deltarannik -) laguun 5. Nimeta kõik ookeanid. Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri.

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Geograafia KT jõed ja järved

1) Kirjelda vee ringet maal. Sademed toidavad jõgesid ja järvi. Osa sademeveest imbub maasse ja annab lisa põhjaveele. Lõpuks jõuab kogu vesi ookeani, mille pinnalt see päikesekiirguse mõjul aurustub ja kõrgel õhus uuesti pilvedeks muutub. 2) Järjesta ookeanid pindala järgi. Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Lõuna-Jäämeri, Põhja-Jäämeri 3) Miks on merevesi soolane? Merevette suubuvad jõed kannavad sinna ained, mis on nende teekonnal kalda- ja põhjakivimeist lahustunud. 4) Kuidas muutub merevee temp. laiuse ja sügavuse muutumisel? Laiuste muutumisel: Ekvaatorile lähemal on temp kõrgem, kaugemal aga madala. Põhjapoolkeral langeb merevee temp. Aeglasemalt kui lõunapoolkeral. Sügavuse muutumisel: pinnakihtides on vesi soojem ja liikudes allapoole see langeb.

Geograafia → Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
14
docx

ARGENTIINA

ARGENTII NA MANNER: Lõuna-Ameerika manner MAAILMAJAGU: Ameerika PÕHJA-VÕI LÕUNA POOLKERA: Lõunapoolkera IDA- VÕI LÄÄNEPOOLKERA: läänepoolkera ÜMBRITSEVAD OOKEANID: Argentiinat piirab idast Atlandi ookean. MERED:- MÄESTIKUD V. TASANDIKUD IGAST ILMAKAAREST :Argentiina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on La Plata. Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. PEALINNA GEOGRAAFILISED KORDINAADID: Buenos Aires 34° 36′ S, 58° 23′ W Pinnamoe e. reljeefi üldiseloomustus, riigi keskmine kõrgus merepinnast (suuremad pinnavormid loetleda, kõige kõrgem tipp ja selle kõrgus m).

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Magevesi 3% muu 0,9% jõed2% Soolane põhjavesi 30,1% sood 11% (ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool · Infiltratsioon ­ sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine Veeringed · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Ookean-atmosfäär-ookean · Suur vereringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Ookean-atmosfäär-maismaa-ookean Veebilanss Veekogudesse või teatud maa-alale ju...

Geograafia → Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
3
txt

7.klass VEESTIK KT KORDAMINE

Veestik koosneb maailmamerest (98%), ja sisevetest (2%), mis oma korda koosneb pinnaveest ( jed,jrved,sood,liustikud) ja phjavesi. Veestik Maailmameri : 98% Siseveed : 2% Pinnavesi - jed - jrved - sood - liustikud Phjavesi 2) Maailmameri, selle osad. Maailmameri on htne veekogu mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks ,rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari,vinu,lahtesid ja poolsaari. Maailmameri koosneb neljast ookeanist : - Vaikne ookean Pindala mln. km2 (ruutkilomeetrit) : 180 % maailmamerest : 50% - Atlandi ookean Pindala mln. km2 : 93 % maailmamerest : 25% -India ookean Pindala mln. km2 : 75 % maailmamerest : 21% - Arktika ookean e. Phja-Jmeri Pindala mln. km2 : 13 % maailmamerest : 4% Ookeani sgavaim punkt Mariaani svik , 11 022 m. 3) Mis on meri? Selle tbid.Iseloomusta.Too niteid Meri on maailmamere osa mis on likunud maismaasse vi mida eraldavad avaookeanist saared ja veealused krgendikud. Tbid :

Geograafia → Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Austraalia asustus

on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased 85% on Suurbritaania või Iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest (näiteks Horvaatiast 800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000) Rahvastiku paiknemine Austraalia asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas.Selle rannikut ümbritsevad läänest India ookean, idast Vaikne ookean ja lõunas Lõuna ookean. Austraalia rahvastiku keskmine tihedus on madal (2,8 in/km2). Suur rahvastiku tihedus on linnades ida rannikus, kus on paras ja lähistroopiline kliima. Linnastumine Linnades elab 92% kogu rahvastikust (2010), sellega on linnastumise tase väga kõrge, aga linnastumise tempo on aeglane ­ 1,2% aastas.Suurema rahvaarvuga linnad on Sydney (4,8 mln elanikke),Melbourne (4,17 mln),Brisbane (2,15 mln ),Perth (1,8 mln) ja Adelaide (1,2 mln).

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Maa siseehitus ja laamtektoonika

Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik paljand? Kus inimtekkeline?

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Antarktika

Antarktika Antarktika on lõunapoolkera polaaralade koondnimetus, mis hõlmab Antarktise mandri ning teda ümbritsevaid meresid koos sina kuuluvate saarestikega. Antarktika erineb Arktikast selle poolest, et kui põhjapoolust ümbritseb ookean, siis lõunapoolus on ümbritsetud mandriga. Antarktise mandri pindala on ligikaudu 14 miljonit ruutkilomeetrit ning valdav osa mandrist jääb polaarjoonest lõuna poole. Antarktise mandrit ümbritsevad kolm ookeani: Vaikne, Atlandi ja India ookean. Mandri rannajoon on paiguti liigestatud paljude merede ja poolsaartega. Antarktise kliima on veelgi külmem kui Arktika oma. Selle põhjuseks on mandri olemasolu. Antarktise rannikualadel on kõige soojema kuu keskmine temperatuur nulli lähedal,

Bioloogia → Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geograafia referaat Fernão de Magalhães

nime. Ühtlasi oli Magalhaes esimene eurooplane kes nägi sealseid indiaanlasi. Ta nägi neil saartel tõusmas suitsu, millega yahgani indiaanlased oma hütte kütsid ja üksteist hoiatasid, et mingi võõras on saabunud. Nii andis Magalhaes sellele maale nimeks Tierra del Humo ehk suitsumaa. Keerukast Ameerika ja Tulemaa vahelisest väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti välja alles 1520. aasta novembri lõpul. Viimaks avanes ees peegelsile ookean. Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal. Ookeanil tegi Magalhaes märkimisväärse tähelepaneku - ta nägi taevas lisaks Linnuteele kaht umbes sama heledusega pilve. Logiraamatu sissekande järgi nimetataksegi neid Magalhaes'i pilvedeks. Juba esimene teleskoobivaatlus näitas, et needki koosnevad nõrkadest tähtedest. Tee Indiasse muutus üha raskemaks. Hukkus üks laev, teine aga põgenes kodumaale ühes rikkalike toiduvarudega

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Hando Runnel referaat

Luules oli palju lause- ja kõnekujundeid. Lisa Ma polegi isa näinud Ta elu aeg käis tööl, ta hommikul vara väljus ja koju jõudis keskööl. Me lapsed magasime ja kunagi teda ei näinud, üks kord tema kõrget kuju ma une seest olen näinud. Fotograaf pildistab tõde Nõnda kui fotograaf puud. Puu-kui ta paistab-on tõde, tõde mis varjutab muud. Tõde on puu mille taha vatju jääb varjatuim ilm- mets kus kõik hää ja paha, mida ei võtagi silm. Võib-olla armastus on ookean Võib-olla armastus on ookean. Kus mina tean, kas mina mõõta saan. Ma seisan siinpool kaldal, sina seal. Ja armastus see mühab vahepeal. Oh häda, häda - ees on ookean, kuid puudub aer, kuid puudub aeroplaan, ja pole silda, pole laeva vees, on üksi otsatus, on armastus me ees. (Kairi Koppel, Weebly) Kasutatud allikad Hennoste, Märt 1998. Eesti kirjandus tekstides. Tallinn: Kirjastus Avita. Koppel, Kairi 2012. Hando Runnel. http://hando-runnel.weebly.com/ 04.03.2014

Kirjandus → Kirjandus
35 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Hüdrosfäär

HÜDROSFÄÄR Maailmameri - moodustab kogu Maa pindalast 71% 3 ... 5 ookeani: Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean Omistatakse 3-5 ookeaani ning neid eristavad mandrid või kokkuleppelised piirid. 1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli. Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist)

Geograafia → Hüdrosfäär
21 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Laamad ja nende tekkimine

migmatiit,gneiss. Kivim on mineraalidest kokku tsementeeritud kogum , mis looduses esineb kihi või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuril kristalliseeruvad paljud tard ja settekivimid uuteks moondekivimiteks. Laamtektoonika.1) Laamade lahknemine ( Atlandi ookean, P-Ameerika VS Euraasia) Protsess- Ookeani keskmäestik, Maavärin, riffi org(vahele tekib uus ookeaniline maakoor), pärast tekivad vulkaanilised saared seoses maakoore kerkimisega. 2) Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad ( Lõuna-A VS nasca laam) Protsessid- Tugevad maavärinad, ookeaniline laam laskub mandrilise alla, kõrgmäestik- vulkaanid, süvikud 3) Põrkuvad ookeanilised laamad( Vaikne ookean VS Filipiini laam)- Süvikud,

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Laamtektoonika

Teooria sai laialdase tunnustuse alles 1960-datel, üle 30 aasta pärast Wegneri surma. Lõplikult kinnitas laamtektoonika õigust ookeanipõhja süvapuurimine, millega tehti kindlaks,et ookeanipõhi on seda noorem, mida lähemal on ta ookeani keskahelikule. Millise teooria ta rajas? Tema hüpoteesi kinnitas ka asjaolu,et mõne väljasurnud looma fossiile leiti üksteisest kaugel asuvatel mandritel.Teooria põhjal ei olnud nendel kaugetel aegadel need mandrid üksteisest eraldatud ja ookean tekkis nende vahele alles hiljem. 3) Kuidas tõestas Wegnes fosiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna- Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ookeni ületamata.

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Tasmaania ( slaidid )

Tartu Kommertsgümnaasium Janete Kuiv 8.b Tasmaania Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Tasmaania pealinn ja suurim linn on Hobart. Pindala 67 800 km² Elanikke: 502 600 (2009 aasta seisuga) Asend Saarest... Tasmaania on mägine saar. Seal on kaunis puutumata loodus. Kolmandik kogu Tasmaania pindalast moodustavad rahvuspargid. Asub parasvöötme sega ja lehtmetsa aladel. Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean ja India ookean . Rahvas Enamus inimesed elavad linnas,mitte mägedes. Nad on väga sõbralikud ja abivalmis. Inimesed on väga loodusesõbralikud. Kliima Tasmaanias on kõik neli aastaaega . Suvel on temperatuur kuni 30 soojakraadi ning talvel langeb pisut alla nulli. Lund sajab, aga paksu lumekatet ei teki kunagi. Kevadel ja sügisel võib kogeda paari tunni jooksul kõiki nelja aastaaega

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Laamtektoonika

moodustavad vulkaniliste saarte kaari (Mariaani saarestik, Väikesed Antillid jt). · laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes ­ horisontaalne nihkumine toob kaasa suuri maavärinaid (San Andrease murrang, mis kulgeb läbi San Frantsisco ja California laht) Laamad triivivad astenosfääri peal kiirusega 2 - 18 cm/a ­ mõõdetud satelliitidelt. Aktiivsete äärtega ookean on Vaikne ookean, teised on passiivsete äärtega. Süvikud on iseloomulikud aktiivsete äärtega ookenidele, subduktsioon on ookeanilitosfääri vahevöösse laskumise protsess. Subduktsioonipiirkonda markeerib ka kurdmäestik. Ookeani elutsükkel e arenguetapid (vt Avita õpik 2002, A.Kont lk 77, www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html): · algstaadium ­ magma tõus sunnib maakoort kerkima, mandriline maakoor lõheneb. · mandrilise maakoore lõhenemine ja uue ookeani avanemine nt

Geograafia → Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Laamdektoonika

Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama)oli võimalus liikuda kontinendilt teisele ilma ookeani ületamata. Selle mandri nimi oli Pangaea. 4.Wegneri teoorias oli viga see, kui ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (selles osas tal õigus polnud). 5. Arthur Holmes oli see , kes pakkus välja, et mandrite liikumist põhjustavad vahevöö konvektsioonivolud,aastal 1918. 6. Lõuna-Ameerika ja Aafrika paiknesid kõrvuti 200 miljonit aastat tagasi. 7. Atlandi ookean laieneb, kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust, mida kaugemal keskahelikust, seda varem ja see tõestabki, et ookean laieneb. 8.Vaikse ookeani tulering on Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring. 9. Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuumas on temperatuur 5000oC. 10. 1)Subduktsioonivööndites surutakse ookeaniline laam vahevöösse. 11.Laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Aafrika tsivilisatsioon

Aafrika tsivilisatsioon · Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus. ·

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
3 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Geograafia - põllumajandus

· ¼ kaladest tehakse : kalajahu-ja õli (kasutatakse loomasöödaks) · Veeimetajate rasva kasutatakse keemia-farmaatsiatööstuses, vetikatest zelatiini, väetisi. Mereorganismidest-> ravimeid Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide arv väheneb, isendite arv suureneb) Püügimahult esikohal on Hiina, Peruu, järgnevad Jaapan, Usa, Indoneesia 10 riiki annavad 2/3 maailma kalapüügimahust. · Maailma kalavarude jaotumine 54% Vaikne ookean 27 % Atlandi ookean 10% siseveekogud 9% India ookean Kalapüük Kalavaesed Kalarikkad * Süvaookean * madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis ja lähipolaarvöötmes)(kus erinevad hoovused saavad kokku palju toitaineid.) Lähistroopilised ja polaarse * Suurte jõgede suudmealad

Geograafia → Geograafia
50 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Descartes´i müüt

loogilist tüüpi mõisted. Mida nad aga sugugi ei ole. On õige öelda ühe loogilise hääletooniga, et eksisteerivad vaimud ja teise loogilise hääletooniga, et eksisteerivad kehad. Need väljendid viitavad kahele erinevale ,,eksisteerimise" tähendusele, näiteks nagu sõnal ,,tõusma" on erinev tähendus väljendites ,,ookean tõuseb", ,,palk tõuseb" ja ,,lootused tõusevad". Inimene ei saa öelda, et praegu on kolm asja tõusmas: ookean, palk ja lootused. Ei saa ka öelda, et on olemas numbrid ja teisipäevad ja avalik arvamus. Seega ei saa öelda, et on olemas nii vaimud kui ka kehad. 3. Autor oma argumentidega tõestabki seda, et keha ja vaim kuuluvad erinevatesse kategooriatesse.

Filosoofia → Filosoofia
52 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Descartes ´i müüt

loogilist tüüpi mõisted. Mida nad aga sugugi ei ole. On õige öelda ühe loogilise hääletooniga, et eksisteerivad vaimud ja teise loogilise hääletooniga, et eksisteerivad kehad. Need väljendid viitavad kahele erinevale „eksisteerimise“ tähendusele, näiteks nagu sõnal „tõusma“ on erinev tähendus väljendites „ookean tõuseb“, „palk tõuseb“ ja „lootused tõusevad“. Inimene ei saa öelda, et praegu on kolm asja tõusmas: ookean, palk ja lootused. Ei saa ka öelda, et on olemas numbrid ja teisipäevad ja avalik arvamus. Seega ei saa öelda, et on olemas nii vaimud kui ka kehad. 3. Autor oma argumentidega tõestabki seda, et keha ja vaim kuuluvad erinevatesse kategooriatesse.

Filosoofia → Filosoofia põhiprobleemid
5 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Kliima

· Õhumasside liikumine ( pilves ilmad- selged ilmad) · Aluspinna omadused: kõrgus merepinnast, nõlva kaldenurk päikese suhtes 2. ÕHU LIIKUMINE ehk atmosfääri tsirkulatsioon Õhumass ( ÕM) · ÕM- suur hulk õhku, mis on tekkinud teatud aluspinna ( maismaa või vesi) kohal ja saanud sealt omale omadused ( niiskus, temperatuur) niiske kuiv maismaa ookean Temp. Sõltub kaugusest ekvaatorist TUUL · Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madala rõhuga ala poole · K tuul M 770 mm ( 1010 mb) 755 mm (1000 mb) Õhu liikumine on TUUL Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda tugevam on tuul Tsüklon- madalrõhuala _ õhu pöörlev liikumine äärealadelt keskosa suunas Põhjustab järgmist ilma Talvel: niiske ( lumi, lörts jne. ) pehme - soojem kui enne oli Suvel: niiske ( vihm), jahe ilm

Varia → Kategoriseerimata
28 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

INGLISMAA

ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Inglismaa kliima on väga muutlik. Vihma peetakse riigi sünonüümiks, kuna seda sajab kogu aasta suhteliselt ühtlaselt. Geograafiline asend eeldab madalat temperatuuri, kuid nii see pole. Atlandi ookean mahendab nende laiuskraadide külma. Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest - Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa - nii rahvaarvult kui pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Inglismaa pealinnaks on London, see on ka koht, kuhu ma täpsemalt minna tahaks. Pealinnas on palju mida vaadata. Alustades omapärastest punastest telefoniputkadest ning bussidest, lõpetades big beni ja vaaterattaga

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Atmosfääri tähtsus

suvi: vihmane ja soe ekvatoriaalne kliima talv: kuiv ja soe troopiline kliima lähistroopiline - suvel troopiline õhumass suvi: kuiv ja soe troopiline kliima talv: sademed ja jahe parasvöötme kliima lähisarktiline suvi: jahe ja vihmane parasvöötme kliima talv: külm ja kuiv arktiline kliima MUSSOONID tuuled (õhu liikumine), mis puhuvad Euraasia lõuna-, kagu- ja idapiirkonnas ja muudavad oma suunda kaks korda aastas. Sest maismaa ja ookean soojenevad ja jahtuvad erineva kiirusega (ookean soojeneb ja jahtub aeglasemalt) Talvel on talvemussoon, sest maismaa jahtub väga kiiresti ning tekib kõrgrõhuala. Ja ookean on soojem, järelikult tema kohal on madalrõhuala. Liigub maismaalt merele. Sademed puuduvad. Suvel on suvemussoon, sest maismaa soojeneb kiiremini ning tekib madalrõhuala. Ja ookean on jahedam, järelikult seal on kõrgema rõhuga ala. Toob vihmad. Päike on siis

Geograafia → transpordigeograafia
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun