ujumist kroolis. Selili ujumises töötavad käed ja jalad eraldi. Minule isiklikult tundub, et ujun selili õigemini kui krooli. Ujumise juurde kuulub ka kindlasti alustamine - stardi pukilt hüppamine, kuid seda ma eriti ei oska. Aga, kes harjutab see saab ka selgeks. Lõpuks, peale vaatlemist mõistan et pean rohkem ujudes tä0elepanu viima oma kätele ja usinalt õppima uusi ujumisstiile ja kõike seda mida ma veel ei oska. Rinnuliujumine Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse konnaks. Konn on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane edasiliikumise viis. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab näiteks väga head põlvede liikuvust. Täpsemalt siis , ujumine toimub kõhuli asendis, nii jalad kui ka käed teevad paaristööd. Kätetõmbe alguseks on käed kõrvuti veepinnal, peopesad allapoole. Varem viidi käed sirutatult väljapool, tänapäeval painutatakse käed aga juba tõmbe alguses
UJUMINE Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Võisteldakse neljas erinevas ujumisstiilis - liblik-, selili-, rinnuli-, ning vabaujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Lisaks neljale eraldi stiilile võisteldakse kompleksujumises, milles võistleja peab läbima (võrdsed) teepikkused kõigis neljas eelpoolnimetatud stiilis. Ujumisstiilid * Koeraujumine - kaapeliigutusega ujumine * Küliliujumine - kasutusel vetelpäästes * Krool * Liblikujumine e. "delfiin" * Rinnuliujumine e. "konn" * Seliliujumine Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene
10-15 Aerutamistunn 8x25m Lõug toetub min etuse veepinnale ja pea on arendamine ja püsti. Jalad on välja kiiremaks sirutatud ja jalalööke muuta ei tehta. Nõrgim ujumisstiil 5-10 min Käivitub 5x25 m Rahulik ja lõdvestav, taastumise samas ka parandab protsess nõrgimat ujumisstiili
· küliliujumine kasutusel vetelpäästes · vabaujumine e. krool · seliliujumine · rinnuliujumine e. "konn" · liblikujumine e. "delfiin" Kõikidest väljatoodutest on krool lihtsaim ja kiireimini õpitav. Kuigi "delfiin" ja "konn" on tegelikult nimetus jalgade tööle, võisteldakse ikkagi neljas erinevas ujumisstiilis vaba, selili, rinnuli ja liblikujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Rinna ujumisasend krooli juures annab kätele hea liikuvuse, seevastu selili kroolis on käte liigutamine suhteliselt raske, kuna liikumine peab toimuma selgrooga samas suunas, horisontaalselt. Rinnuli krooli tuntakse juba iidsetest aegadest saadik. Läänemaailmas nähti rinnuli krooli esimest korda 1844 aasta võistlustel Londonis, kus
veerand eri viisil järgmises järjekorras: liblik-,selili-,rinnuli- ja vabaujumine. Ujutakse kindlatel määratletud radadel. Veepall. Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega. Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Seda mängitakse 7-liiklmelise meeskonnaga. Ainult väravavahil on lubatud palli hoides seista, palli mõlema käega puudutada või seda rusikaga lüüa . Ujumisviisid Ujumisviise on neli. · Rinnulikrool- kiirem ujumisstiil , mida kasutatakse vabaujumises. Ujuja liigutab jalgu puusast üles alla.Käed ja jalad käivad vaheldumisi. Keha on nii välja sirutatud kui võimalik. · Seliliujumine- ainus ujumisviis, mille start antakse veest. Käed liiguvad vaheldumisi nagu veskitiivad. Keha on välja sirutatud. · Rinnuliujumine(brass)- kõige aeglasem ujumissstiil. Käsivarred ja jalad püsivad vee all. Jalad liiguvad koos konna moodi jõnksutades.
organismis veetasakaal. 3. Sport 3.1 Ujumine Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on erinevad stiilid Koeraujumine,külliliujumine,vabaujumine,selliliujumine, rinnuliujumine ja liblikujumine. Võisteldakse neljas erinevas ujumisstiilis vaba,selili, rinnuli, ning liblikujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Lisaks neljale eraldi stiilile võisteldakse kompleksujumises, milles võistleja peab läbima (võrdsed) teepikkused kõigis neljas eelpoolnimetatud stiili. Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. 3
palju, et suu oleks üle veepinna. Parema käe alt hingates on vasaks põsk vees ja vastupidi. Tihti tehakse seda viga, et tõmmatakse pööret sooritades pea rinnale. See on halb, sest nii võib pea ära lüüa ja pööre ei ole nii sujuv. Viimase aja uuringutes on tähele pandud, et enim vigastusi esineb just rinnuliujumises- põlvede ja kaelaga. Seliliujumine Seliliujumisel on mõningad sarnasused krooliga, asend on vaid selili. Selle tõttu ongi see ujumisstiil mõndadele inimestele kergem- nägu on veest vaba ja on kergem hingata. Seliliujumise erinevus teistest stiilidest on, et ujuja ei näe, mis suunas ta liigub. Seliliujumisel on lisaks keha sirgelthoidmisele tähtis hoida ka kaelapiirkond kehaga samal joonel. Käed tuleb tuua ükshaaval sirutatult ette. Esmalt läheb vee alla väike sõrm. Seal painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi. Väga oluline on ka jalgade õige asend
Õpilastel loetakse ujumisoskuseks 25m läbimist. Ujumisõpetuse põhiharjutused: · veega harjumine · vette hingamine · lõdvestumine · libisemine · hõljumine · pea vees ujumine · silmade avamine vees · "koera"ujumine · hüplemised · krooli või seliliujumine eelnevatele harjutustele suunatult Tundides õpitakse järgmisi ujumisstiile ja harjutusi: · krooli, selili- ja rinnuli ujumisstiil · vee all ujumine · hüpped stardipukilt pea- ja jalad ees · kord kuus toimuvad kontrollujumised aja peale Tulemused: Täiesti ilma ujumisoskusteta inimesed oskavad pärast 30 ujumisõpetuse tundi kõiki eelnimetatud ujumisstiile ujuda. Edasiselt ujumisõpetuses treenijad suudavad järjest läbi ujuda 200m, mida loetakse Eesti Ujumisliidu poolt elementaarseks ujumisoskuseks. Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele
paremini säilitada koormusevaba ujumine. Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid. Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. 2 1.RINNULIUJUMINE Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse ka konnaujumiseks. Rinnuliujumine on võistlusalana kasutusel ka ujumisvõistlustel. Rinnuliujumine on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane edasiliikumise viis. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab näiteks väga head põlvede liikuvust. Rinnuliujumine on üks põhilisi viise ujumistehnikast ja seepärast tervisesportlased seda ka tavaliselt kasutavad
koht MARTIN LIIVAMÄGI Meeste 200 m kompleksujumine 2.03,66 (35. Koht) Sünniaeg ja koht: 5. juuli 1988, Tallinn Mõõdud: 183 cm, 80 kg Klubi: Kalevi Ujumiskool Treener: Urmas Jaamul Õppeasutus või amet: Saavutused: EMi 6. koht 100 m kompleksujumises (2006), EMi 5. koht 100 m kompleksujumises (2007), juunioride EMhõbe 200 m kompleksujumises (2006) Eeskujud: Jani Sievinen, Laszlo Cseh Hakkas ujumisega tegelema 7aastaselt kuid käis ka varem ema ja isaga ujumas . Lemmik ujumisstiil on liblikas. Martin Liivamägi kellelt oodati õlümpia eel 200 m kompleksis poolfinaali pääsemist , osutub suurimaks läbikukkujaks. Loodetud kahe minuti alistamisest ja poolfinaalist pole lõhnagi aeg 2.03,66 annab 46 sportase konkurentsis 35. Koha ja võrdub tema klassist mehele sisuliselt uppumisega . Viimasena viiks poolfinaali 2.00,57, ka 20aastase noormehe rahvusrekord 2.01,37 jääb oioi kui kaugele .
Jõudsad liblikujujad kasutavad kogu keha hõlmavaid liigutusi. Väljaronimine: Gravitatsioon on nii tänamatu jõud , et mõttekam on see enda jaoks tööle panna, kui selle vastu võidelda. Liblikrabelejad üritavad ujumisel veest välja ronida. Jõudsad ujujad aga embavad vee kohal olles veeepinda, seejärel kasutavad gravitatsioonijõudu , lastes vette vajuval rinnal puusad veepinnale tõsta. Liigse jõu kasutamine: Liblikujumi on rütmi, mitte jõudu kasutav ujumisstiil. Parimad liblikujujad on paindlikud ja graatsilised, mitte tugevad. Selle stiili rütm peitub rinna-puusa kiikumises. Keskendu selle rütmi püsivale hoidmisele nii treeningute kui ka tervikliku tõmbe sooritamise ajal. Kui hakkad liblikujumisest teistmoodi mõtlema, siis üllatud kui palju kergem võib ujumine olla. Kuidas suurendada keha lõdvestumist ja vähendada takistust Säästa energiat voolujoonelise asendiga. Jää ,,pikaks"
lihasrühmadele · ujumine ei tunne vanusepiire · vigastuste risk on ujumises väike · ujumine on väga soodne ülekaalulistele ja liigeseprobleemide korral · lähim ujula ei olegi tegelikult väga kaugel · veekeskkonnas on termoregulatsioon märksa tugevam, võrreldes põhiainevahetusega on vees energiakulu 20 - 100% suurem · ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel Olulised on õige ujumistehnika ja sobiv ujumisstiil Kindlasti peab tervisesportlane ujuma õige tehnikaga, algaja võiks nõu küsida ujula töötajatelt. Kui 50m ujumise järgselt algaja tervisesportlane väsinud on, võib põhjuseks olla just vale ujumistehnika. Kui vabaltujumises, selili- ja delfiinujumises langeb ligi 75% lihaskoormusest kätele, siis rinnuliujumises on käte- ja jalgade töö suhe võrdne. Seni on vaieldamatult populaarseimaks ujumisstiiliks tervisesportlastele olnud rinnuliujumine,
sooritada vees piruette ja muid osavust nõudvaid liigutusi.Nad elavad kivisel rannikualal ja tulevad sageli veest välja rannale.Merilõvid toituvad peamiselt kalmaaridest ja väikestest kaladest.Merilõvide pojad erinevalt hülgepoegadest kasvavad aeglaselt ja jäävad ema juurde mitmeks kuuks,mõnikord isegi kuni kaheks aastaks.Merilõvid elavad suurte seltsingutena.Nad on head ujujad ja teevad vees palju trikke. Merilõvi ehk sukelnorsu on üks elegantsemaid loivalisi. Tema ujumisstiil- pidev liikumissuuna muutmine suurel kiirusel- meenutab veealust lendu. Merilõvi elab kolooniatena. Ta on aktiivne nii päeval kui öösel. Toitu hangib ta merest, sigimiseks tuleb aga maismaale lesima. Sukelnorsu on oma sugulasest, hülgest, liikuvam nii maal kui vees. Eluviis: Merilõvi on väga seltsiv loom. Ta elab sadadest, mõnikord isegi tuhandetest isenditest koosnevate kolooniatena. Suurimad rühmad moodustuvad sigimisperioodil, kui lesilatesse koguneb hiigelsuur arv loomi
annaabi.ee 
