«külmutatud» Netokogus massiühikutes Toidupartii identifitseerimiseks vajalikud andmed Valmistaja või pakendaja nimi, aadress ja asukoht. Märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi tarbijat eksitada, eelkõige järgmisel viisil: Andes ebaõiget teavet toidu iseloomulike tunnuste, eelkõige toidu olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi kohta Omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole Omistades toidule eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toitudel.
väärtusele. Eelnevalt tuleb vanad andmed kustutada. ridu Ülesanne 1 Kirjutada Sub-protseduur (makro), mis teeb antud tabelis positiivsete arvude kirja rasvaseks ja negatiivsete arvude kirja kaldkirjaks, nullid jäävad samaks. Programm peab töötama suvalise suurusega arvudega täidetud lahtrite piirkonnal nimega tabel. Enne programmi käivitust tuleb tabeli lahtrite kiri muuta tavaliseks, sest vahepeal võisid andmed muutuda. Kaldkirja saab määrata lahtrile, omistades omadusele Font.Italic väärtus True, rasvase kirja määramiseks kasutage omadust Font.Bold. Programmi testimiseks looge töölehele tabel ja täitke see arvudega. Programmi käivitamiseks looge nupp.
tegevusele õigustust, et paista enda silmis paremas valguses. 4) Vatandreaktsioon - inimene varjab enda eest oma tegelikke motiive ning käitub neile alateadlikele mõtetele ja tunnetele vastupidiselt. Näiteks: Oma isa vihkav inimene võib teistele rääkida, kui väga ta oma isa armastab. 5) Projektsioon ehk ülekandmine - on kaitsemehhanism, millega kantakse enda omadused liialdatult teistele inimestele. Meil kõigil on selliseid impulsse ja omadusi, mida me ei taha endale tunnistada. Omistades need teistele, väldime ärevust. 6) Eitus - tähendab ebameeldiva olukorra/sündmuse mahasalgamist. Näiteks: Hakatakse eitama pereliikme haiguse tõsidust, seda isegi siis, kui diagnoos ütleb muud. 7) Asendamine - argresiivsed impulsid suunatakse psühholoogiliselt sobivamatele objektidele kui need, mis seda ärevust on tekitanud. Näiteks. Laps kes ei saa oma pahameelt vanemate vastu avaldada elab, selle tunde välja lemmiklooma peal. Kaitsemehhanismid ei lahenda probleemi
Info levik atraktiivne - jagatakse pilte, muusikat, videosid jpm. Tekitab inimestes kuuluvustunnet. Interneti vahendusel on inimesed julgemad suhtlema ning tänu sellele võib tekkida plaju uusi suhteid ning välistatud pole ka paarisuhted. 3. Negatiivne mõju inimsuhetele Inimesed ei julge enam avalikult näost-näkku suhelda. Seetõttu halveneb ka suuline eneseväljendus oskus. Võib kaduda reaalsustaju ning oma õiget isiksust varjatakse, omistades endale omadusi, mis peaks positiivsmea mulje jätma; suhted rajanevad valel. Sotsiaalvõrgustikes suheldes ei saa edasi anda reaalseid emotsioone, zeste, mis tähendab et info-jutt jääb üsna pealiskaudseks ning on raske eristada tõde valest. Üksteise mõistmine ei saa olla 100 protsenti ühene. Kokkuvõte Sotsiaalmeedial on nii positiivseid kui negatiivseid külgi inimsuhetes.
Rooma ehituskunst Ehitusviisid Roomlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja nn. rooma betooni (kruus ja tellisepuru + lubimört), mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Täiustamine võimaldas roomlastel ehitada mitmesuguseid keerulisi ja väga vastupidavaid rajatisi, nagu näiteks nende kuulsad sillad ja akveduktid (veejuhtmed) , mis on osaliselt püsinud tänapäevani. Olulisemad hooned Ühiskondlikud hooned (kohtupalee, term) Lõbustusasutused (amfiteater, tsirkus) Lossid, villad Triumfikaared Tee ja sillaehitused (akvedukt) Foorum Ühiskondlikud hooned: term
Prantsusmaal peab kunst püüdma Stephane tabada absoluutseid Mallarme, tõdesid, millele pääseb Paul ligi üksnes kaudselt. Verlaine Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivselt, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. FOVISM 1905. a Prantsusmaal KUBISM 1907. a Väljendus põhiliselt Guillaume Johannes Prantsusmaal luuletuste ülesehituses. Apollinaire, Vares, (20
LORENTZI TEISENDUSED I. postulaat ehk erirelatiivsusprintsiip ütleb, et ei ole olemas absoluutset ruumi. Ei eksisteeri ühtegi eset, mida võiks lugeda absoluutselt liikumatuks taustkehaks. Nii nagu ruum on relatiivne, on ka aeg relatiivne. Aja relatiivsus tähendab seda, et igas inertsiaalsüsteemis on oma aja kulgemise tempo. Kõik need ajad on samaväärsed; nende hulgas ei ole ühtki, mida võiks mingisuguse tunnuse järgi teiste seast esile tõsta, omistades talle absoluutse aja tähenduse. See on otsene järeldus inertsiaalsüsteemide samaväärsusest. Mingis inertsiaalsüsteemis kulgev aeg on see, mida mõõdab selles süsteemis liikumatu kell. Seega väide, et eri süsteemides on aja kulgemine erinev, tähendab teiste sõnadega seda, et üksteise suhtes liikuvad kellad käivad erinevalt. Niisiis ei ole ruum ega aeg relatiivsusteoorias absoluutsed. On olemas lõpmatu hulk erinevaid ruume ja aegu, igaüks oma kindlas inertsiaalsüsteemis
ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale; seda iseloomustab arusaam, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid · Kunst on kôrgem tegelikkus. · Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Sümbolism - Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Impressionism - Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Eesti kirjanduses on impressionistlikke jooni Fr. Tuglase ja V. Ridala loomingus. Taotluseks oli jäädvustada põgusaid hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi. Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Naine päiksevarjuga, IMRESSIONISTLIK LÄHENEMINE
R.N. Coudenhove "Totaalne riik totaalne inimene" Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest. Mida tugevamini lööb läbi totaalse inimese idee, seda enam kahvatub totaalse riigi mõte. Riiki kui juriidilist isikut võetakse füüsilise isikuna, omistades talle inimlikke omadusi: kollektiivset tahet, kollektiivset mõistust, tungi vabadusele, enesealalhoiuinstinkti, võimuiha. Täis-totaalne riik ei saa tunnustada mitte üksnes poliitilist vabadust, vaid ka mitte südametunnistusevabadust ega eraomandit. Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest. Mida tugevamini lööb läbi totaalse inimese idee, seda enam kahvatub totaalse riigi mõte.
Arhitektuuri arengus sai eriti oluliseks lubjamördi kasutuselevõtt. Sellega kaasnes rooma olulisim ehitustehniline iseärasus kaarte,võlvide ja kuplite laialatuslik kasutamine ehituskunstis. Vana-Rooma arhitektuur Romlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja rooma betooni,mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Vana-Rooma arhitektuur Rooma tempel meenutab kreeka templit ,kuid ta asub kõrgemal alusel. Vana-Rooma arhitektuur Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Rooma templi sambad esinevad tihti müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Panteon Kõige kuulsam tempel on Roomas asuv,algselt kõigile jumalaile ehitatud Panteon. Panteon on ainus täielikult säilinud Rooma-aegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Panteon Panteoni hiiglaslik 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5-meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Võrreldes kreeka arhitektuuriga torkab peale muu silma ka see, et
peame arvestama, et selle abil kujutame me ainult osalist ja nähtumuslikku tahku Tõe arvamatust olemusest. Siit lähtudes võime me ju naeruvääristada ka religioosseid arusaamu Jumalast, mis pakuvad varuväljapääsu mõistuse kitsikusest, lootusetusest sündinud viskumist hingekuristikku. Selliseid inimesi on sageli peetud nõrkadeks, sest nad ei suutvat leppida inimese käesoleva saamatusega ja alluvat vaimse kiiksu tõttu kavalale otseteele põlvitada Tundmatu ees, omistades psühhosomaatilisele ekstaasile jumalikku päritolu. Ometi leian sellise arvamise olevat kangekaelse juhmuse, kusjuures Mõistust näivad mulle kummardavat kõige tulisemalt need, kelledel seda kõige vähem on. See juhmus seisneb egoistlikus kalduvuses pidada ennast universumi keskpunktiks, uskumata midagi selle kohta, mis eneselt tähelepanu kõrvale juhib. Kui selline inimene näiteks luuletama hakkab, jälgib ta vaid pinnalisemaid emotsioone, mida olemasolemine temas tekitab
Aatomifüüsika 1) de Broglie hüpotees osakeselainetest. Elektron pole mitte osake,vaid laine.Mehaanika vähima mõju printsiip on ekvivalentne Fermat´ printsiibiga optikas,kui keha impulss p=mv asendada lainearvuga valemi p=hk abil.EHK omistades liikuvale osakesele lainepikkuse lambda=h/p,võime trajektoori leidmisel kas interferentsivalemeid. 2) .Mikromaailma täpsuspiirangud(määramatuse relatsioonid).Määramatus on seotud mõõtmisega.Mõõtmine vigadega.Meil ei ole üheaegselt võimalik mõõta aega&energiat(mikromaailmas).Kui määrata 1 täpsex,jääb teine määramatux.Meil ei ole üheaegselt võimalik mõõta impulssi(kiirust)&asukohta. 3) Bohri aatomimudel.Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel
Mesi on toit. Mee kui toidu kohta toote märgistusel ja muul viisil antav teave (näiteks reklaamtekstis või kodulehel edastatav info) peab olema tõene ja kooskõlas toidu õigusaktidega ning ei tohi tarbijat eksitada. Selline teabe esitamise nõue on kehtestatud Toiduseadusega. Toiduseadusega on kehtestatud ka teabe esitamise piirangud: toidu märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele ega eksitada tarbijat, omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole. Mee märgistamine Mee märgistamisel tuleb järgida toidu märgistamise nõudeid (Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord) ning mee märgistamise erinõudeid (Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded § 3). Märgistusena käsitletakse toiduga (meega) seonduvaid sõnu, andmeid, kaubamärke,
Väljendusvahendid põhinevad enamasti: 1. akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv, igav) 2. juugendist · Gustav Moreau ,,Oidipus ja Sfinks" · Fernard Khnopff ,,Kallistus" Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Kesksel kohal seisis naine, kehastades olendit, kes on ebamaiselt hea/puhas või saatuslikult julm. Naisi kujutati kahvatutena, hüpnotiseeriva pilguga. Jan Troop 1858-1928 Hollandi sümbolist, kelle looming on väga fekoratiivne, juugendliku vormiga. James Ensor 1860-1949 Belgia sümbolist, maalis eredavärvilisi kummituslikke nägemusi, maskides
toidugruppide kaupa. Kestvuskatsete tegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Oluline on ka teada Toidu märgistusele esitatavad nõuded (1) Märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi tarbijat eksitada, eelkõige järgmisel viisil: 1) andes ebaõiget teavet toidu iseloomulike tunnuste, eelkõige toidu olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi kohta; 2) omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole; 3) omistades toidule eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toitudel. Toidu märgistusel esitatakse, arvestades käesolevas määruses sätestatud erijuhtusid, järgmine teave: 1) nimetus, mille all toitu müüakse 2) koostisosade loetelu; 3) koostisosa või üldnimetusega nimetatud koostisosa kogus protsentides, 4) netokogus; 5) minimaalse säilimisaja lõpptähtpäev või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev; 6) säilitamise või kasutamise tingimused;
ARISTOTELES: Nikomachose eetika Lühiessee Liisi Pajuste Esimene kursus 2009-02-19 Sissejuhatus: Nikomachose eetikast lugesin 1 ja 5ndat raamatut. Aristoteles arutleb nendes osades elu eesmärkide üle. Ta vaatleb inimesi peamiselt kolme klassi kaupa omistades neile erinevaid tunnuseid. Peamise käsitluse all on erinevad hüved kuhu inimesed tahavad jõuda või mis neid liikuma panevad. Erinevaid määratlusi saavad loomutäius, õnn, ebaõiglus ja õiglus. Käsitlemist saavad ka hinge ja tegude seosed. Sisukokkuvõte ja probleemid: Kõik (kunst, uurimustöö, tegutsemine ja valik) suunduvad mingi hüve poole. Osad hindavad tegevust ennast, teised jälle tegevuse eesmärki. Eesmärke on palju, osad
üle. Galilei kosmoloogiliste vaadete hukkamõistmine, mis eriti kedagi ei huvitanud, säilitas suure teadlase elu ja võimaldas tal oma tööd jätkata. Galilei jäi elu lõpuni inkvisitsiooni järelvalve alle, kuid oma villas Arcetris jätkas ta astronoomilisi vaatlusi ning uuris edasi mehaanika seadusi. Nii formuleeris Galileo Galilei teadusliku mõtlemise ideaali: mõõta kõike, mida saab mõõta, ja muuta mõõdetavaks kõik see, mida veel mõõta ei saa. Omistades oma mõtteskeemis kvantiteedile selge ülekaalu kvaliteedi ees, nägi Galilei teaduse ülesandena nähtuse a ja b vahel valitseva reeglipärase seose konstateerimist ja sellele matemaatilise väljenduse (valemi) andmist. Sellega pani Galilei reaalse aluse Koperniku heliotsentrilise süsteemi ühendamiseks mehaanikaga maailma füüsikalise ühtsuse põhimõtete vaimus. Selle otsustava sammu astumiseks kulus mõnikümmend aastat. 1632
Sama võib öelda ka töövihiku ülesannete kohta. Motiveeriva tegurina võib tuua ka illustreeriva materjali olemasolu. Seda oli täpselt õigel hulgal, miski ei tundunud ülepakutud ega liigne. Illustreeriv materjal aitab loetut mõista ja meelde jätta. Näiteks asjaolu, et lõigu kõrval on Giuliano di Medici pilt tekitab õpilases uudishimu antud isiku kohta ning ta tahab teada, kellega täpselt tegu on. Selleks loeb ta lõigu läbi, saades vastuse oma küsimusele, aga ka omistades uut teemaga seonduvat materjali. Ühe peatüki põhjal ei saa teha üldistusi,kuid loetu ja nähtu jättis siiski positiivse emotsiooni. Lausete pikkus ei olnud häirivaks teguriks õppetüki sisu mõistmisel, need olid sisult lihtsad ja arusaadavad. Tekst oli esitatud mõnusas jutustavas. Meeldis üldine kujundus alapeatükkide jaotus, mõistekastike peatüki alguses, illustreeriva materjali rohkus. Kasutatud kirjandus 1. J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid (http://www.ut
endast püstist lõuga, liiga hoogsat kätega vehkimist ning põlvedest kangeid jalgu. Selline kõnnak oli iseloomulik Itaalia diktaatorlikule peaministrile Benito Mussolinile. Kätlemine on muistse tervituskombe modifikatsioon. Kuigi see on üldlevinud komme, esineb selles rahvusele iseloomulikke erisusi. Prantslased suruvad kätt nii ruumi sisenemisel kui ka väljumisel, sakslased ühe korra, osa aafriklasi aga väldivad kätlemist, omistades sellele halba tooni. Ebameeldivaks peetakse niisket, mis sageli reedab närvilisust, ning külma ja lõtva kätt, mida peetakse iseloomutuse ja jõuetuse tunnuseks. Samuti erineb kätlemine meeste ja naiste vahel. Meestevahelist kätlemist peetakse sümboolseks võitluseks, mille käigus proovitakse välja selgitada omavahelist suhtetüüpi (dominantsus, alistuvus, võrdväärsus). Naised, kes mehelikule käepigistusele vastab samaga, üritab teavitada oma soovist olla võrdväärne
Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. SÜMBOLISM Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Sümbolismi manifesti ("Le Symbolisme", Le Figaro, 18. september 1886) avaldas 1886 Jean Moréas. Moréas kuulutas, et sümbolism on vaenulik "lihtsate tähenduste, deklamatsioonide, võltssentimentaalsuse ning tõsiasjade kirjeldamise vastu" ning selle eesmärk on hoopis "rüütada Ideaal tajutavasse vormi", mille "eesmärk ei ole mitte iseeneses, vaid mille ainuke otstarve on väljendada Ideaali": "Selles
omistama- kellelegi midagi omaks või kuuluvaks pidama. Gutenbergile omistatud trükis osutus veidi hilisemasse ajajärku kuuluvaks. Ärge omistage mulle sõnu, mida ma öelnud pole! Tulele on omistatud maagilist mõju. Talle omistati → anti aukodaniku tiitel Kassapidaja omastas võltsitud dokumentidega suure rahasumma. Autori pärijad omandasid pärimise teel autoriõiguse viiekümneks aastaks. Keelereeglid olgu kergesti omandatavad. Ta ehib end võõraste sulgedega teiste ideid omistades. Viinamarjasuhkurt omastab organism kergesti. Tulele on alati omistatud maagilist jõudu. Ma omandasin sellise oskuse vanaisaga koos töötades. totaalne- üldine, kõikehaarav, täielik. totalitaarne- totalitaarne režiim, riik, ühiskond Neis maades on olnud võimus totalitaarsed poliitilised režiimid. Selline totaalne lüüasaamine oli ootamatu. Totalitaarse riigikorraga kaasneb totaalne kontroll.
Nova Atlantis Iidolite õpetus F.Baconi arvates on inimmõistuses palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda, nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki. Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on, ning vaatleb loodust sarnaselt inimesega, omistades loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi. Samuti on inimesele omane märgata ainult tema seisukohti kinnitavaid FAKTE ning jätta tähele panemata faktid, mis neile vastu räägivad. Sama liiki iidolid põhjustavad usku astroloogide ennustustesse, ennetesse (n-ö saatuse märguannetesse) jms. Idola specus ehk koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja elus kogetud sündmustest. Bacon mõtestas omamoodi Platoni koopamüüti ning
mõeldud lahkumisrituaalid. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: seesmised põhjused- isikuomadused, välised põhjused- situatsiooni omadused, fundamentaalne atributsiooniviga- teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid, Enese positiivne käitumine- seesmised põhjused, negatiivne-välised põhjused. Teooria sellest, kuidas ja miks inimesed seletavad teiste käitumist, omistades sellele teatud põhjuseid (F. Heider) Atributsiooniprotsess kui põhjuste kindlaks määramise viis Liigid: Dispositsioonilised (seesmised) Situatsioonilised (välised) Peamine omistamisel tehtav viga omistatakse teistele mingi muu asi. Nt öeldakse osadele et on paremad aga tegelikutl pole siis arvavad, et on ka. 3 Teaduslikest teooriatest levinud seisukohad tavaelu mõtlemisse (nt psühhoanalüüs).
tundemaailma ehk empaatia kaudu. · Projitseerimise korral nähakse enda negatiivseid ja nõrku külgi teiste omadustena Isiklikule kogemusele toetudes loodud ehk nn isiklikud teooriad inimeste kohta kujunevad tänu tajutud omaduste vahelistele seostele. Tajutud seoste tekkimiseks mitmete stiimulite vahel on vajalik nende stiimulite koos esinemine. Atributsioonivigadeks nimetatakse vigu, mis tehakse teise inimese käitumise motiivide subjektiivsel tõlgendamisel omistades käitumisele valesid põhjuseid. Fritz Heideri järgi on põhjuste omistamisel tüüpiline, et: · põhjuste leidmine on automaatne protsess (reeglina ei analüüsita tehtud järelduste õigsust) · reeglina nähakse pigem ühte põhjust, kui mitmeid · põhjuseid nähakse käitujas ("ta on ise süüdi, et nii läks!"), nimetatakse ka fundamentaalseks atributsiooniveaks · sündmuseid peetakse kokkukuuluvaks ajalise ja ruumilise läheduse tõttu
abil või tundemaailma ehk empaatia kaudu. · Projitseerimise korral nähakse enda negatiivseid ja nõrku külgi teiste omadustena Isiklikule kogemusele toetudes loodud ehk nn isiklikud teooriad inimeste kohta kujunevad tänu tajutud omaduste vahelistele seostele. Tajutud seoste tekkimiseks mitmete stiimulite vahel on vajalik nende stiimulite koos esinemine. Atributsioonivigadeks nimetatakse vigu, mis tehakse teise inimese käitumise motiivide subjektiivsel tõlgendamisel omistades käitumisele valesid põhjuseid. Fritz Heideri järgi on põhjuste omistamisel tüüpiline, et: · põhjuste leidmine on automaatne protsess (reeglina ei analüüsita tehtud järelduste õigsust) · reeglina nähakse pigem ühte põhjust, kui mitmeid · põhjuseid nähakse käitujas ("ta on ise süüdi, et nii läks!"), nimetatakse ka fundamentaalseks atributsiooniveaks · sündmuseid peetakse kokkukuuluvaks ajalise ja ruumilise läheduse tõttu
loom loomaaias, siis reeglina saab vastuseks: ,,See kiisu, kellele ma sain pai teha!" Minu jaoks on mõlemad hinnangud, nii hüljeste kui ka kiisu kohta omavahel semiootiliselt seotud. Ärge vaadake trelle! Inimene on mittevabadusmärkide suhtes ülitundlik olend. Väga paljud külastajad näevad loomaaias eeskätt trelle, võrke, aedu ja aedikuid, lukke, takistuskraave ning hoiatus- ja keelumärke. Nii mõnigi külastaja vaatab loomi kui vange, omistades neile kõiki inimesele omaseid, enamasti romantilisi tundeid ja emotsioone -- seoses just nimelt vabadust piiravate asjaoludega. Õnneks kohtab viimastel aastatel üha rohkem inimesi, kes suudavad respekteerida teisi liike -- piisavalt, et mitte neile pähe määrida inimeste formaliseeritud suhtumist keskkonnamärkidesse. Hüljeste bassein on külastaja jaoks aga avatud veepind ja hüljeste liikumine vees on niivõrd
Seeläbi on inimesel võimalik leevendada oma ebaõnnestumist või leida oma tegevusele õigustust, et paista enda silmis paremas valguses. Vastandreaktsioon Inimene varjab enda eest oma tegelikke motiive ning käitub neile alateadlikele mõtetele ja tunnetele vastupidiselt. Projektsioon ehk ülekandmine On kaitsemehhanism, millega kantakse enda omadused liialdatult teisele inimesele. Meil kõigil on selliseid impulsse ja omadusi, mida me ei taha endale tunnistada. Omistades need teistele, väldime ärevust. Eitus Tähendab ebameeldiva olukorra või sündmuse mahasalgamist. Asendamine Agressiivsed impulsid suunatakse psühholoogiliselt sobivamatele objektidele kui need, mis seda ärevust on tekitanud. Kaitsemehhanismid ei lahenda probleeme Niisiis vähendavad kaitsemehhanismid meie ärevust seetõttu, et moonutavad ärevustpõhjustanud impulsse. Et nad kõik toimuvad alateadlikult, ei saa me neid kasutada teadlikult.
Sümbolism: oli vastureaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkust selle üksikasjadest. Tähelepanu hakati pöörama vaimsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire`i luulekogust ,,Kurja lilled". Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele püüseb ligi üksnes kaudselt. St et nad kirjutasid väga metafoorselt ja sisenduslikult, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümbolistliku tähenduse. Sümbolismi manifestis kuulutati, et sümbolism on vaenulik ,,lihtsate tähenduste ning tõsiasjade vastu" ning selle eesmärk on hoopis ,,rüütada ideaal tajutavasse vormi, mille eesmärk ei ole mitte iseeneses vaid mille ainuke otstarve on väljundada ideaali" 2. Ibsen (elu, ,,Peer Gynt": sisu etappides, Grieg, võrdlus ,,Ekke Mooriga"; ,,Nukumaja": naisküsimus, sisu, ideed vaata töölehelt)
Kust olen sellise ettekujutuse saanud? Ometigi istun praegu vägagi eriskummalise kujuga laua taga, millel on muuseas kolm jalga. Aga siiski lauast mõeldes tuleb silme ette seesamune heledast puidust kandiline neljajalgne laud. Selgub, et ma pole võmalustele avatud. =) Kui hakkaksime uuele generatsioonile õpetama, et laud on hoopiski tool (ja sellele praegu mõeldes olen veendunud, et see on täiesti võimatu, sest laud on ju laud, tool ometigi tool), siis kas nemad neid sümboleid omistades hakkaksidki mõtlema, et sõna laud tähistab tooli? Ja kui nad edaspidi satuvad rääkima vanema generatsiooni esindajaga, kes teab et laud on laud, siis kuidas nad omavahel räägitud saavad, kui nad ühe eseme kirjeldamiseks kasutavad täiesti erinevaid sümboleid? Samas on keeles tohutult kasutusel sünonüüme. Maja, hoone, ehitis... Miks erinevaid sõnu kasutades tuleb meil silme ette ikka üks ja sama kujutelm? Ja miks üldse on vaja teada ühe objekti kohta nii palju erinevaid sõnu
Suure abstraktsusastmega mõistel (kategoorial) puudub juhuslik tunnus. Näit., paratamatus kui printsiip välistab juhusliku tunnuse kasutamist selle kategooria sisu avamisel. Liikudes abstraktselt konkreetsema mõiste suunas (deduktiivne mõtlemine), jõuame tasemele, kus toimib seos: paratamatus väljendub juhuslike nähtuste jadas. Näit., valitsemine kui poliitilise võimu realiseerimine ei jäta ruumi juhuslikule tunnusele. Omistades mõistele valitsemine konkreetsema sisu, osutub vajalikuks ka juhuslik tunnus mingi konkreetse riigivalitsemise vormina. Viimast veelgi konkretiseerides tekib vajadus juhuslikku tunnust omakorda liigendada lahutamatuks ja lahutatavaks. Sealjuures lahutamatu ja lahutatav juhuslik tunnus on samuti seotud mõiste abstraktsuse astmega - üleminekul üldiselt vähemüldisele mõistele, väheneb lahutamatu ja suureneb lahutatava juhusliku tunnuse osakaal. Näit
Filosoofia omandab ilmalikud jooned. 2. F. Baconi idolad Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon kujutis, viirastus, iidol). Ta leiab, et iidoleid on nelja liiki: 1) Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on ning vaatleb loodust sarnaselt inimesega, omistades loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi. Samuti on inimesele omane märgata ainult tema seisukohti kinnitavaid FAKTE. Sama liiki iidolid põhjustavad usku astroloogiasse ja ennetesse. 2) Idola specus ehk koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kavatsusest, eluviisist ja elus kogetud sündmustest. Iga inimene elab justkui isiklikus koopas, mis kõike moonutab.
abil või tundemaailma ehk empaatia kaudu. · Projitseerimise korral nähakse enda negatiivseid ja nõrku külgi teiste omadustena Isiklikule kogemusele toetudes loodud ehk nn isiklikud teooriad inimeste kohta kujunevad tänu tajutud omaduste vahelistele seostele. Tajutud seoste tekkimiseks mitmete stiimulite vahel on vajalik nende stiimulite koos esinemine. Atributsioonivigadeks nimetatakse vigu, mis tehakse teise inimese käitumise motiivide subjektiivsel tõlgendamisel omistades käitumisele valesid põhjuseid. Fritz Heideri järgi on põhjuste omistamisel tüüpiline, et: · põhjuste leidmine on automaatne protsess (reeglina ei analüüsita tehtud järelduste õigsust) · reeglina nähakse pigem ühte põhjust, kui mitmeid · põhjuseid nähakse käitujas ("ta on ise süüdi, et nii läks!"), nimetatakse ka fundamentaalseks atributsiooniveaks · sündmuseid peetakse kokkukuuluvaks ajalise ja ruumilise läheduse tõttu
Lapsel pole institutsiooni ega selle esindajatega niisugust sidet, nagu perekonnaga. Kodus ja perekonnas on tegu nähtamatu pedagoogikaga, koolis on õppimine ja õpetamine eesmärgiks omaette. Õppimise dekontekstualiseerumine, mille tagajärjeks on see, mida me nimetame koolik ja koolituseks, tingib mitmed õpiraskused, nagu me tänapäeva koolis näeme. Nõutav on õppida nägema isiklikke saavutusi õppimise suhtes ning vaid harva kinnitatakse saavutusi ja tegevusi, omistades neile mõnes muus sotsiaalses praktikas tarbimisväärtuse. 3. Teoreetiline nägemus inimese õppimisest ja arengust Õppimise ja arengu uurmise teoreetilised traditsioonid: Biheiviorism Käsitlus õppimisest, mis vastab empiristlikule mõttetraditsioonile. Peab välist käitumist reaalseks, konkreetseks ja tõeliseks. Õppimist nähakse põhinevana indiviidi füüsilistel kogemustel. Kognitiivsetele tegevustele ei pääse objektiivsete uurimismeetoditega ligi. Tugineb
võõristav – sest eetilise käitumise eesmärgiks on ikka peetud õnne saavutamist. Selline eetikamõistmine pärineb kreeka filosoofiast. “Kreeka eetikateooriad on hea elu teooriad,“ kinnitab Gisela Streiker, „nende lähtepunktiks on Sokratese küsimus “Gorgiases“ (472 C-D): kuidas peaksime 9 Sealsamas, lk. 194. elama, et olla õnnelikud?“10 Võib-olla aitaks meid siinkohal kreekaliku ja kristliku mõtlemistraditsiooni eristamine, omistades esimesele õnne ja eetika seostamise ning teisele kannatuse ja eetika seostamise? Kas võiks arvata, et Baturini looming kasvab välja kristlikust mõtteviisist? Osalt on see väide küllap tõene, ent kristliku kannatuseetika vastandamine kreekaliku õnneeetikaga teeks kristlikule traditsioonile ülekohut: miks kannatas Kristus, kui mitte inimkonna õnne nimel? Batriani kannatused ei too õnne kellelegi, ei headus ega õiglus pääse romaanis võidule. Edward
on muusikal võimas jõud edendada, või ka hävitada kogu kultuuri. Platoni järgi tuleb muusikat hoolikalt kontrollida, sest see sisaldab endas headuse ja ka kurjuse jõudu. Ta dikteeris, millised teemad sobivad luulesse; nõudis muusikalt lihtsust, ainusust ja universaalsust, pööramata tähelepanu muusika teoreetilistele aspektidele. Aristoteles seevastu aga tunnistas ka muusika meelelahutuslikku rolli, omistades sellele veel emotsioone puhastava iseloomu. Rütm, meloodia ja tants olid iseloomu, tunnete ja tegevuste loomulikud imitatsioonid, mille tulemusena teatud eetilist laadi muusikaga tegelemine kultiveeris vastavaid omadusi tegelejas. Järelikult sai emotsionaalset seisundit muusikaga mõjutada. Erinevalt Platonist uskus ta ka instrumentaalmuusikasse.12 Vanu kultuure (antiik-Kreeka, India jt) käsitlevaid tekste lugedes puutume tihti
saada renditulu. Eesmärk püstitatakse selliselt, et selle saavutamise määra oleks võimalik mõõta. Kõige olulisemad indikaatorid on 3K: kulud, kestus, kvaliteet. Antud etapis piiritletakse projekt ja selles osalejad, seatakse eesmärgid ja nende saavutamise hindamise kriteeriumid tähtsuse järjekorras. Näiteks võib eesmärk olla kulude minimeerimine, püstitatud kvaliteedinõuded ja ajalised piirangud aga võttes arvesse etteantud piirid või omistades kõigile kriteeriumitele kaalud ning teha valik kaalutud keskmise hindamisekriteeriumi järgi jne. Üks põhjus, mis aga teeb ehitamise täiesti erinevaks teistest ettevõtluse vormidest on see, et ehitamine ilma krundita on võimatu. Sel piirangul on ka oma majanduslik mõjuvõim, sest maa on piiratud ressurss. Seega ei saa hakata ehitama enne, kui on olemas konkreetne krunt. 2.2. Ehituse kogumaksumus
Hagu pani juurde ka François Truffaut’ 1954. aasta artikkel ajakirjas Cahiers du Cinéma pealkirjaga „Une certaine tendance du cinéma français“ (Teatav kalduvus Prantsuse kinos). Ta kritiseeris stsenariste, kes kirjandusteoseid filmistsenaariumiteks vorpides püüavad säilitada truudust algmaterjalile, sealjuures stseene, mis nende arust filmitavad pole, ekvivalentidega asendades. Samuti mustas ta režissööre, kes seda tüüpi stsenaariume lavastavad, omistades neile tiitli metteur-en-scène ehk keegi, kes tegeleb vaid stsenaariumi illustreerimise ja kadreeringu otsustamisega. Tõenäoliselt tugevaima mõjutusega La politique des auteursi kujunemisel olid Truffaut’ järgnevad sõnad: „Ma lihtsalt ei suuda panna end uskuma Kvaliteedi Traditsiooni ja autorikino rahulikku kooseksistentsi. [...] Jään veendunuks, et just pikaleveninud psühholoogilise realismi püsivus on see, mis põhjustab publikus juhmistunud
Ebaõnnestumine muljet juhtida võib esile kutsuda kohmetumist, mida osaliselt põhjustab enesest lugupidamise kaotamine, samuti sotsiaalse koostöö katkestus, mida ei tea keegi, kuidas seda parandada, kui empaatilist ebakindlustunnet. 10. Atributsiooniteooria püüab selgitada, kuidas me teeme järeldusi teiste isikute käitumisest, omistades selle põhjuse olukorrast tulenevale tegurile või nende meelelaadi kvaliteedi tasemele. Osaliselt on see protsess täiesti ratsionaalne ja oleneb tingimustest, missugustes küsimusealune käitumisviis aset leidis. Kuid see võib viia mitmesuguste eksimusteni. Arvustades teisi, kaldume tegema põhilisi
tarkuse vorme – siis jõudis ta kõigil juhtudel samale tulemusele. Täpsemal kontrollimisel osutus, et nendel inimestel ei ole seda arvatavat tarkust, mida teised ja iseäranis nad ise endale omistasid. Ja Sokrates pidi tegema üha sellesama järelduse, et nendest inimestest on ta tõesti targem. Mitte selle tõttu, et tal oleks erilist tarkust, vaid selle tõttu, et tema vähemasti teab, et ta ei tea. Need aga ei tea isegi seda, omistades endale teadmist, mis neil tegelikult puudus ja olles seega iseendagi suhtes teadmatuses, väärarvamuse (doxa) pimestuses, mis varjab inimese jaoks ära tema tõelise loomuse. Ja selle kogemuse alusel arvas Sokrates nüüd olevat aru saanud, millele jumal vihjas – nimelt sellele, et inimeste seast on kõige targem see, kes, nagu Sokrates, mõistab, et tõeliselt tark on üksnes jumal ja tema enda pelgalt inimlik tarkus pole midagi väärt. Nüüdsest mõistis Sokrates
Aritmeetiline keskmine: 182,525 punkti 12.klass- kõige rohkem tulemusi oli 200 punkti piires ja seejärel 165 punkti piires Kõikide vanusegruppide peale kokku oli miinimum punktide arv 100,15 punkti Kõikide vanusegruppide peale kokku oli maksimum punktide arv 228,65 punkti 2.2. LÜHIMÄLU TESTI JÄRELDUSED Autor palus testi subjektidel testi lehtedele kirjutada ka oma hinnete keskmise. Algseks eesmärgiks oli hinnata iga testi sooritanu lühimälu (omistades sellele tingliku arvväärtuse) ning võrrelda seda tema hinnete keskmisega. Siiski, juba analüüsi alguses mõistis autor, et taolise analüüsi jaoks napib objektiivseid taustandmeid (näiteks: kui palju kulutab subjekt aega õppimisele ja õpitu kordamisele; kuidas jagunevad teadmisi kajastavad hinded humanitaar- ning reaalõppeainete vahel jne). Seega jäi autorile üle analüüsida olemasolevate andmete põhjal mitte niivõrd olemasolevat (toimivat) kuivõrd võimalikku õpistrateegiat.
sinoloogile jesuiit Athanasius Kircherile. Toetudes oma hiina keele tundmisele ja Horapolloni traktaadile, pidas Kircher kõiki egiptuse kirjamärke ideogrammideks. Ta püüdis raidkirjadest välja lugeda filosoofilisi sententse, sest ikka veel olid elus klassikaliste autorite traditsioonid, kes nägid Egiptuses kõrge tarkuse maad. Nii näiteks tõlkis Kircher ühelt raidkirjalt kahekümne kuuenda dünastia vaarao Uah-ib-re nime (Uahibra Psammetih I.), omistades märkidele sümboolse tähenduse, järgmisel viisil: "Jumaliku Osirise heateod tuleb saavutada pühalike tseremooniate ja rea geeniuste kaudu, et oleksid saavutatud Niiluse heateod". Muidugi olid sellised fantastilised tõlked kaugel teaduslikest tõlgetest. Ka Kircheri meetodit ennast ei saa pidada teaduslikuks, sest seda meetodit kasutades võis hieroglüüfe lugeda igaüks, andes neile mis tahes tähenduse. Kuid ikkagi juhtis Kircher õpetlaste
Temperatuuri skaalad. Käesoleval ajal kasutatakse meteoroloogias temperatuuri mõõtmisel rahvusvahelist praktilist temperatuuriskaalat. See skaala on saadud A.Celsius´e poolt aastal 1742 kasutusele võetud temperatuuri skaala laiendamise teel. Celsius võttis jää sulamise temperatuuri üheks oma skaala kindlaks punktiks (nn. reeperpunktiks) ja vee keemistemperatuuri norm. õhurõhul teiseks. Nende punktide vahekauguse jagas ta 100 võrseks osaks omistades jää sulamispunktile temperatuuri 0°C ja vee keemispunktile 100°C. Rahvusvahelise praktilise temperatuuriskaala saamiseks on võetud juurde lisa-reeperpunkte nii 0°C- st madalamas kui ka 100°C- st kõrgemas temperatuuri piirkonnas. Kokku on rahvusvahelises praktilises temperatuuriskaalas 12 reeperpunkti. Rahvusvahelises praktilises temperatuuriskaalas mõõdetud temperatuuri mõõtühikut tähistakse °C
Kalandustoodetel peab olema lisaks eestikeelsele tootenimetusele ka viide tootmismeetodile (merest/mageveekogust püütud või vesiviljelussaadus). *Toidu märgistamise nõuded Märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi tarbijat eksitada, eelkõige järgmisel viisil: 1) andes ebaõiget teavet toidu iseloomulike tunnuste, eelkõige toidu olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi kohta; 2) omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole; 3) omistades toidule eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toitudel. Toidu märgistusel esitatakse, arvestades käesolevas määruses sätestatud erijuhtusid, järgmine teave: 1) nimetus, mille all toitu müüakse (edaspidi nimetus); 2) koostisosade loetelu; 3) koostisosa või üldnimetusega nimetatud koostisosa kogus protsentides, kui see on ette nähtud § 10 lõike 1 kohaselt; 4) netokogus;
· Vastandreaktsiooni korral varjab inimene enda eest oma tegelikke motiive ning käitub neile alateadlikele mõtetele ja tunnetele vastupidiselt. (nt võib tegelikult oma isa vihkav inimene teistele rääkida, kui väga ta teda armastab) · Projektsioon e ülekandmine on kaitsemehhanism, millega siirutatakse enda omadused liialdatult teistele inimestele. Meil kõigil on selliseid impulsse ja omadusi, mida me ei taha endale tunnistada. Omistades neid teistele, väldime ärevust. ,,kes teisele ütleb, see ise on" · Eitus tähendab ebameeldiva olukorra või sündmuse mahasalgamist. Niiviisi kaitstakse end probleemi teadvustamisest tulenevate raskuste eest. (hakatakse eitama pereliikme haiguse tõsidust, kui diagnoos ja haiguse edasine kulg on teada) · Asendamisega suunatakse inimese seksuaalsed või agressiivsed impulsid psühholoogiliselt
komplesknäitaja). Selleks tuleb firmal kindlaks määrata, milliseid faktoreid soovitakse atraktiivsuse moodustajatena näha. Atraktiivsuse faktoriteks võivad olla segmendi suurus, segmendi kasv, konkurents, turustuskanalite olemasolu, segmendi ostujõud, nõudluse hinnatundlikkus jms. Firma teeb nendest valiku. Sageli valitakse kolm esimest: segmendi suurus, segmendi kasv ja konkurents. 3. Fikseeritakse iga faktori "tähtsus" atraktiivsuse kompleksis, omistades talle vastava osakaalu. Osakaalude omistamisel peab arvestama, et nende summa oleks normeeritud 1-le (100%-le). Näiteks kui atraktiivsuse määravad kolm faktorit segmendi suurus, segmendi kasv ja konkurents siis osakaalud võivad olla, arvestades normeerimist, järgmised: FAKTOR OSAKAAL SEGMENDI SUURUS 0,50 50%
teadvustamatusse. Lühidalt öeldes, kõik, mille energiatase langeb teatud tasemest allapoole, muutub alateadlikuks. (JUNG 1991:108) Jung argumenteerib tugevasti selle kasuks, et teadvuse kontroll inimese ning tema elu üle on illusoorne. Teadvustamata sisude pealetungi nägi Jung oma psühhiaatritöös igapäevaselt, kus inimest haaranud hullust ei põhjustanud ükski somaatiline põhjus. Siinjuures ei tohi teha viga, omistades teadvustamatusele ainuliselt negatiivse varjundi. Jung ilmselgelt samastab vahel teadvustamatust ja omadussõna ,,ohtlik", kuid seda samas mõttes, kui pealetulvav ookean võib olla ohtlik saarele, olemata samas oma olemuselt negatiivne. Aastal 1938 publitseeritud loengumaterjalis selgitab ta näitena psüühika terviklikkuse küsimust poleemika käigus Bultmanni deemonliku seestumuse käsitluse vastu.
teha. 80. Selgitage üldise kasulikkusefunktsiooni olemust, võimalusi ja probleeme alternatiivide elluviimise tulemuste eesmärgile vastavuse hindamisel. - Kasulikkusefunktsiooni väljatöötamisel ei pöörata tähelepanu subjektiivsetele eelistustele, vaid püütakse juhitava protsessi seisukohalt parim tegutsemisvariant leida kõigile valikuvariantidele kasulikkusehinnangut omistades ja parimaks tunnistatakse maksimaalse kasulikkusehinnanguga variant. Niisugune ülesande püstitus vastab normatiivsele otsustusteooriale, mis nõuab juhtimisotsuse objektiivset põhjendamist. Selle lähenemisviisi korral ei paku huvi niivõrd see, milline otsus konkreetsetes tingimustes vastu võetakse, vaid ühe- või teistsuguse otsustuse vastuvõtmise objektiivne põhjus
Lainehüpotees. 1923. a. avaldas Louis de Broglie ajakirja Comptes Rendus (lad. Aruanne, mõeldakse Prantsuse Akadeemia jooksvat aruannet, oli 19. saj. mandri- Euroopa tähtsaim teadusajakiri) oktoobrinumbris artikli "Fermat' printsiip mehaanikas", kus tuli välja järgmise väitega: Mehaanika vähima mõju printsiip on ekvivalentne Fermat' printsiibiga optikas, kui keha impulss asendada lainearvuga valemi abil. Teiste sõnadega: omistades liikuvale osakesele lainepikkuse Seega arvutuslikku tüüpi lihtsustus. Kui rakendada seda kinnisel orbiidil liikuvale elektronile, saame "seisva laine tingimuse" . Ainult sellise orbiidi korral on osake "nullist erinev", ülejäänud juhtudel temale vastav laine kustutab iseenda interferentsi käigus. Et asjasse selgust tuua, arvutame Bohri valemitest elektroni impulsi ja võrdleme sellele vastavat lainepikkust orbiidi pikkusega . Lähtume valemeist
Enesearmastus [amour de soi-m^eme] on kaasasündinud, eneseimetluse [amour-propre] omandab inimene "metsast" väljudes -- see on seotud edevusega ja tähendab enda nägemist teiste silmadega (oodates neilt tunnustust ja imetlust). Toim. 18 Jean-Jacques Rousseau me tunneme teist endasarnast kannatamas nähes. Ma ei usu, et peaksin kartma mingeid vastuolusid, omistades inimesele selle ainsa loomuliku vooruse, mida oli sunnitud tunnistama isegi kõige äärmuslikum inimvooruste mahategija. 24 Ma räägin kaastundest -- hoiakust, mis sobib ka meiesugustele nõrkadele ja paljudest pahedest koormatud olevustele; voorusest, mis on inimliigi seisukohalt seda universaalsem ja tulusam, et ilmneb juba enne, kui üldse järelemõtlemisega algust tehakse, ja lisaks kõigele on veel nii loomulik, et selle tundemärke võib mõnikord leida ka loomade juurest
Lainehüpotees. 1923. a. avaldas Louis de Broglie ajakirja Comptes Rendus (lad. Aruanne, mõeldakse Prantsuse Akadeemia jooksvat aruannet, oli 19. saj. mandri- Euroopa tähtsaim teadusajakiri) oktoobrinumbris artikli "Fermat' printsiip mehaanikas", kus tuli välja järgmise väitega: Mehaanika vähima mõju printsiip on ekvivalentne Fermat' printsiibiga optikas, kui keha impulss asendada lainearvuga valemi abil. Teiste sõnadega: omistades liikuvale osakesele lainepikkuse Seega arvutuslikku tüüpi lihtsustus. Kui rakendada seda kinnisel orbiidil liikuvale elektronile, saame "seisva laine tingimuse" . Ainult sellise orbiidi korral on osake "nullist erinev", ülejäänud juhtudel temale vastav laine kustutab iseenda interferentsi käigus. Et asjasse selgust tuua, arvutame Bohri valemitest elektroni impulsi ja võrdleme sellele vastavat lainepikkust orbiidi pikkusega . Lähtume valemeist
annaabi.ee 
