50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Toomas_R
Õppematerjali autor
Eesti Johannes Aavik Artur Adson August Alle Johannes Barbarus August Gailit Villem Grünthal-Ridala Euroopa Vicente Aleixandre (Hispaania) Balthus (Prantsusmaa/Sveits) Anton Bruckner (Austria) Iris van Dongen (Holland) Odysséas Eltis (Kreeka) Bernard Faucon (Prantsusmaa) Uladzimir Karatkievic (Valgevene) Sigurdur Nordal (Island) Wandervogel (Saksamaa) Akmeism (kreeka sõnast akm -- kõrgiga) on kirjandusvool, mis tekkis 1910. aastail Venemaal. Selle suuna moodustasid mõned sümbolistid, kes otsisid sümbolismile uusi väljundeid. Akmeismi nimetatakse igatsuseks maailma kultuuri järele. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele baas, millest nad ammutasid ideid. Nende arvates ei pea luuletaja kartma teemade korduseid. Nad väärtustasid maist elu, eitasid müstikat, kasutasid luules maalilisi kujundeid. Püüdlesid keelelise lihtsuse ja arusaadavuse poole. Nende jaoks oli püha inimese
sümboolne tähendus ka häälikutel; luules rõhutati sisu ja vormi seotust, värsi musikaalsust; proosas kalduti müstikasse. FUTURISM- Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantidekuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid olid oma publikuga vastuolus. DADAISM-modernistlik kirjandusvool, suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. TUNNUSED: mängulisus, mõnitamine ja pilkamine agressivne suhtlemine publikuga provokatsioonid luule visuaalse külje tähtsustamine kõlaefektidele rajatud luuletused automaatkirjutamise rakendamine
Ekspressionism ei olnud pelgalt kitsas luulevool, mis sai alguse maalikunstist, vaid osutus ka väga mõjukaks ka teatris, iseloomulik oli publitsistlikkus, plakatlikkus, ideed rõhutati jõuliselt. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk ja Marie Under. IMAZISM Imazism tähendab inglise keeles tõlgituna sõnast image pilt, kujund. See modernistlik kirjandusvool inglisekeelses luules, tekkis 20. sajandi algul täpsemalt 1912 1917 aastal Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu. Imazism sai oma nimetuse sellest, et suuna peaesindajad ja teoreetikud hakkasid pöörama rõhutatud tähelepanu luuletuse kujundi kvaliteedile. Imazism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni: pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile, väljenduse konkreetsusele ja täpsusele, elavusele ja ilmekusele, püütakse vabaneda
aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingis uue elurütmi: · tööstusrevulitsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine · Kiriku lahutamine riigist Uusromantism Dekadents See ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, esteetiline ja elutunnetuslik liikumine, vastandumine loodusele ja loomulikule, eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges. Dekadents, nagu kogu uusromantism, on seotud estetismi mõistega, mis rõhub, et kust ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. Dekadendid on langusmeeleolude poeedid. ,,oleme loojangu, languse, hävingu poeedid", on nad end ühes manifestis iseloomustanud. Esindaja: C
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
samad teemad: pagulus, koonduslaager, sõda, kadunud põlvkonna traagika. Loomulikult armastus ja surm, mida ka Hemingway oma loomingus vastandas. Remarque looming on põnev, sentimentaalne, realistlik, skeptiline, humanistlik. Oli sõja ja diktatuuri vastu, elus hätta jäänute poolt. Tema kangelased olid elus palju kogenud, skeptilised, alistunud, kuid mitte lõplikult. Kirjutab üksikutest ja hüljatud inimestest. Teosed on väga poliitilised. Eksistentsialism On nii filosoofia- kui ka kirjandusvool. Tekkis II maailmasõja eel ja ajal, taustaks on traagilised sõjasündmused, mis panid elu mõttes kahtlema. Eksistentsialismi eelkäijad on filosoofid S. Kierkegaard (1813-1855), M. de Unamuno (1864-1936) ja M. Heidegger (1889-1976). Eksistentsialismiga sarnaneb ka Kafka looming. Kirjandus ja filosoofia on eksistentsialismis tihedalt seotud, selle peaesindajad Jean-Paul Sartre ja Albert Camus on võrdselt tuntud nii oma filosoofiliste kui ka ilukirjanduslike teoste poolest
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid