Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika kontrolltööks (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Aatomifüüsika
1) de Broglie hüpotees osakeselainetest. Elektron pole mitte osake,vaid laine. Mehaanika vähima mõju printsiip on ekvivalentne Fermat´ printsiibiga optikas,kui keha impulss p=mv asendada lainearvuga valemi p=hk abil.EHK omistades liikuvale osakesele lainepikkuse lambda =h/p,võime trajektoori leidmisel kas interferentsivalemeid.
2) .Mikromaailma täpsuspiirangud(määramatuse relatsioonid ).Määramatus on seotud mõõtmisega.Mõõtmine vigadega.Meil ei ole üheaegselt võimalik mõõta aega&energiat(mikromaailmas).Kui määrata 1 täpsex,jääb teine määramatux.Meil ei ole üheaegselt võimalik mõõta impulssi (kiirust)& asukohta .
3) Bohri aatomimudel .Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel .Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga.Ringorbiidil avaldub seisulaine : L=n x lambda lambda=(2Pii x R)/h.Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi ,üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle. Laenguarvu Z - Prootonite arv selle elemendi tuumas langeb kokku elektronide arvuga&elektronkihtidega.Sellest tulenevad kvantarvud
4) Pauli keeluprintsiip.Aatomis ei saa olla kahte elektroni,mille kõik 4 kvantarvu langeksid kokku.
Kristall ja valgus
6) Kristallid Kristallvõre isel.kristalle.Mudelitena on lihtsamini käsitletavad.Kristallvõres paiknevadneg.või posit.laenguga ioonid .Puhtaid aineid looduses ei ole.Aines olevad lisandid rikuvad kristallvõre struktuuri ja halvendavad aine omadusi. Vahetevahel viiakse lisandid teadlikult kristallvõre sisse, millega parandatakse aine omadusi-legeerimine nt. terase legeerimine.
7) Elektrijuht aine või ainete segu milles vabulaengukandjaid on palju dielektrik vabulaengukandjaid hästi vähe peaaegu et ei olegi pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal .Madalatel temp.on valentstsoon täielikult täidetud elektronidega. Keelutsoon on kitsas siis läheb temp.tõustes osa elektrone järgmisesse tsooni ning neile n väga kerge en.juurde panna ja liikuma panna. Pooljuhid on IV rühma elemendid.Kõrgetel temp pooljuht muutub elektrijuhiks. Pooljuhtide max 120 kraadi mil töötavad; min. –50 kraadi.Kasut.temp.anduritena puhtaid pooljuhte (termotakistitena) või kiirgus dektoritena Energiatsoon Elektronkatte sisekihtide elektronide energiatasemed jäävad kristallis peaaegu muutumatuks kuid väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektrilne vastastikmõju laiadeks ,mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks.Kui kristalliks on N aatomit,hargneb iga tase tsoonis N alatasemeks .p-pooljuht “posit.en.liikumine” Si (IV) + As;Se (V) elektroni ülejääk n-pooljuht “negat.laengu liikumine” Tavaliselt kasut.n-tüüpi ja p-tüüpi pooljuhi ühendusi
9) Soojuskiirgus ananvad kõik kõrgema temp.kuumundatud tahked kehad,vedelikud ja tihedad gaasid Sünkrotonid-tegemist on värsskiirgusega e.kiirgus mis tekib laetud kehade kiirendusega liikumist,kiirendatakse nt.elektrone ja saadakse suure en.elektrone.In.jaoks on soojuskiirgus kõige olulisem Külm valgus Bohri aatomi mudeli järgi Valgus tekib siis kui elektron läheb kõrgema en.nivoolt madalama en.nivoole.Madala en.nivoo kus elektron on tavaliselt põhiseisus (stabiilne;eluiga on väga pikk) Kõrgema en. seisundit nim.ergastatud seisundiks (ebastabiilne,eluiga on lühike).Ergastatud seisundi eluiga on 1 * 10-9 s Ergastanud seisundi eluiga on mis kulub ergastatud seisundist põhiolekusse minekuks .
10) Stimuleeritud kiirgus e. sundkiirgus kui footon tabab aatomit ergastustasemel sunnib ta aatomit kiirgama .Stimuleeriv ja kiiratud footon on omavahel koherentsed,teineteise täpsed koopiad
11) Laserkiirgus tekib stimuleeritud kiirgusaktidel.Laserkiirgurites saavutatakse pöördhõive,kuhjates tugeva ergastusallika toimel aatomeid/molekule metastabiilsetele tasemetele abitasemete kaudu. Laserkiirguse kasut.nt silmaraviks määratud laser ;lasernoorendus-näokortsud;naharavi laseriga
TUUMAFÜÜSIKA
12) Isotoop erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Isotoobid on perioodilisustabelis ühel ja samal kohal. Isotoopide keemilised omadused on sarnased, kuna elektronkatete ehitus on ühesugune. Isotoopide füüsikalised omadused on aga erinevad, eriti väikese järjenumbriga elementidel. Sümbolkujul lisatakse elemendi keemilise sümboli ette ülaindeksina nukleonide arv (näiteks 57Fe, 238U, 3He).
14) Tuumafüüsika rakendused 1.Ajaloos-radioaktiivse süsiniku meetod 14C T1/2= ~5730 a. Radioaktiivse ja tavalise C suhte kaudu on võimalik määrata proovide vanust .Uuemate proovide vanuse määramiseks radioaktiivsus ei sobi.Maa vanuseks on saadud ~4,5 miljardit a. 2.Meditsiin Kasut.palju nukleaarmeditsiini.Viiakse inimkeha org.kindlad matriksid millesse on lisatud radioaktiivse isotoope nt.radioaktiivne jood,tehneesium.Kasut diagnoosimiseks-haiguskollete leidmine kõige varasemas staadiumis .
15) Radioaktiivsus on tuumad mis tekivad tuumareak.käigus.Radioaktiivsus on teatud aatomi tuumade omadus spontaalselt lag.,mille tulemusena vabaneb en.ja üldjuhul tekivad uute aatomite tuumad.Tuum jääb samaks aga tuum läheb kõrgemast en.seisundist madalama en.seisundisse alfa kiirgus laeng +2 oht kui in.on selle alfa kiirguse endale sisse viinud nt süües saastatud toitu,hingates saastatud õhku (kõige suurem oht on sisemine) peatab 5 cm õhku, paberileht beeta kiirgus –1; kui on in.org.sees nt.sisse söönud,sisse hinganud.Väline siis kui ta on nahapinnal-võib tekkida põletused; plastik,klaas röntgenkiirgus 0 ; väline(teatud piirkonnad tuleb varjata) ; õhukene kiht pliid gamma kiirgus 0 ; väline ; plii või väga paks betoon poolestusaeg on aeg mille jooksul radioaktiivsete isotoobi tuumade arv väheneb 2x nt.1000 tuuma poolestusaeg on T1/2=3,8 päeva Poolestusajad on 10-14 a, 1012 a. Kiirgusallikad 1.Päikesesüsteemi tekkimisel (ümbritsevad igal pool nt 238U ~40 lag./kg ; 232Th ~40 lag./kg Oluline on 40K ~400lag./kg 1Bg= 1lag./1 sek. Täiskasvanu in.mille aktiivsus on 2000Bg 2.Kosmiline kiirgus, mis tabab meid koguaeg (Päike) 238U  222Rn Tegemist on intergaasiga. Rn poolestusaeg on 3,8 päeva Keldriruumid tuleks kontrollida Rn sisaldus.koguneb kopsudesse ja tekitab kopsuvähki. Radooniprobleemid Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on ta inimestele ohtlik. Tegemist on intergaasiga. Rn poolestusaeg on 3,8 päeva Keldriruumid tuleks kontrollida Rn sisaldus.koguneb kopsudesse ja tekitab kopsuvähki.
Füüsika kontrolltööks #1 Füüsika kontrolltööks #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siim savitski Õppematerjali autor
Aatomifüüsika,Kristall ja valgus,TUUMAFÜÜSIKA
de Broglie hüpotees osakeselainetest
Mikromaailma täpsuspiirangud(määramatuse relatsioonid
Bohri aatomimudel
Pauli keeluprintsiip

Sarnased õppematerjalid

Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid
13
docx

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

(E=0) Pooljuht ­ tahkis, mille valentstsoon on täielikult täidetud, kuid keelutsoon on kitsas (E=1­3eV). Valguse või soojuse mõjul saavad elektronid siirduda valentstsoonist juhtivustsooni. Dielektrik ­ tahkis, milles esinevad vaid täielikult täidetud ja päris tühjad energiatsoonid. Keelutsooni suure laiuse tõttu ei saa välimine elektriväli põhjustada elektronide siirdumist valentstsoonist juhtivustsooni. (E=5­10eV). 7. teema ­ tuumafüüsika, mõisted Tuumafüüsika - füüsika osa, milles uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse Aatomi tuum Kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tuum koosneb kahte liiki elementaarosakestest - prootonitest ja neutronitest. Neid nimetatakse ka nukleonideks. Tuumal on positiivne laeng. Tuuma mõõtmed - läbimõõt 10-14 m Prooton 1913.a. hüpotees E. Rutherford, prooton (kr. protos ­esimene) 1919.a

Füüsika
Mikromaailma füüsika
4
docx

Mikromaailma füüsika

Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, läbimõõt 10-10m. Aatomi tuuma suurus 10-15 m. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest. Thomsoni aatomimudel: aatomit kujutati positiivselt laetud kerana, millesse olid pikitud elektronid. Rutherfordi planetaarse aatomimudeli järgi on aatomil tuum ja selle ümber liiguvad elektronid. Katses uuriti alfaosakeste hajumist, nende läbi minekut õhukesest metalllehest. Kõige olulisem tulemus: sündis uus nn planetaarne aatomimudel, mille järgi aatomil on olemas tuum ja tuuma ümber liiguvad elektronid. Bohri 3 postulaati: 1)statsionaalsete olekute postulaat – aatom võib viibida ainult kindlate energiatega olekutes. 2)lubatud orbiitide postulaat – lektronid võivad aatomis asetseda ainult kindlatel orbiitidel. 3)kiirguse postulaat – üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, aatom kiirgab või neelab valgust kindlate kvantide kaupa. Aatom kiirgab kvandi, kui elektron siirdub kõr

Mikromaailm
Aatomfüüsika küsimused
2
doc

Aatomfüüsika küsimused

Mida väidab vastavusprintsiip? - Mikromaailma täpsuspiirangud asukohta ja impulssi ei saa samaaegselt määrata, ( ühte punkti koondunud lainel on lõpmata väike lainepikkus ja seega lõpmata suur impulss). Mingile ajahetkele vastavat mikroosakese energiat ei saa täpselt määrata; mikroosakeste energiat saab määrata kui kiirgus kestab lõpmata kaua - Tõrjutusprintsiip aatomis ei tohi olla täpselt ühesuguse kvantarvuga nelikuid. - Vastavusprintsiip kvantmeh ja klassikaline füüsika annavad neil piirjutudel, mil nad on üheaegselt rakendatud ühesuguseid tulemusi. 17. Mida iseloomustab peakvantarv? Orbitaalkvantarv? - Peakvantarv määrab elektronide kõige tõenäosema kauguse tuumast, eristab radiaalselt levivaid seisulaineid, tähis nm väärtuseks suvaline arv, määrab energiavoo, kuhu elektron kuulub - Orbitaalkvantarv määrab seisulaine paigutuse tuuma läbiva telje suhtes. Orbitaal ­ seisulaine

Füüsika
AATOMIFÜÜSIKA
4
doc

AATOMIFÜÜSIKA

Mida väidab vastavusprintsiip? - Mikromaailma täpsuspiirangud  asukohta ja impulssi ei saa samaaegselt määrata, ( ühte punkti koondunud lainel on lõpmata väike lainepikkus ja seega lõpmata suur impulss). Mingile ajahetkele vastavat mikroosakese energiat ei saa täpselt määrata; mikroosakeste energiat saab määrata kui kiirgus kestab lõpmata kaua - Tõrjutusprintsiip  aatomis ei tohi olla täpselt ühesuguse kvantarvuga nelikuid. - Vastavusprintsiip kvantmeh ja klassikaline füüsika annavad neil piirjutudel, mil nad on üheaegselt rakendatud ühesuguseid tulemusi. 17. Mida iseloomustab peakvantarv? Orbitaalkvantarv? - Peakvantarv  määrab elektronide kõige tõenäosema kauguse tuumast, eristab radiaalselt levivaid seisulaineid, tähis nm väärtuseks suvaline arv, määrab energiavoo, kuhu elektron kuulub - Orbitaalkvantarv  määrab seisulaine paigutuse tuuma läbiva telje suhtes. Orbitaal – seisulaine

Aineehitus
Tuumafüüsika spikker
1
docx

Tuumafüüsika spikker

Tuum-prootonid +(p), neutronid neutraalne(n). Looduslik radioaktiivsus iseeneslik kiirgumine, avas A.Becquerel. Kiirgused -kiirgus posit, He aatomituum, väike läbitungivus, elektromagnetväli kallutab vähe, - kiirgus elektronid, läbib 1mm Al plaati, -kiirgus tugevaim, ei mõjuta magnet-, elektriväli, liigub valguse kiirgusega, suur läbitungimisvõime. Poolestusaeg aeg, mil isotoop kaotab poole radioaktiivsusest. Isotoop element, keemilistelt omadustelt sama, füüsikalistelt erinevad. Radioaktiivse lagunemise seadus N=No*2-t/T (ühik rad.akt. osakest), No=m/M*Na (No-rad.aat. arv ajahetk, T-poolestusaeg, t-aeg). Radioaktiivsete ainete eluiga aeg, mille jooksul pool radioaktiivsusest kaob. Raskete tuumade lõhustumine ahelreaktsioon, lõhustumisel kasutatakse neutronitega pommitamist, eralduvad neutronid ja energia. Kriitiline mass aine vähim mass, kus reaktsioon toimub rahulikul teel. Paljunemistegur antud põlvkonna ja eelmise põlvkonna neutronite arvu su

Füüsika
Füüsika arvestuse kordamine 11 klass-viimane teema
8
docx

Füüsika arvestuse kordamine 11.klass, viimane teema

· Millal avastati elektron? Iseloomusta elektroni. Elektron avastati 1897 aastal Thomson'i poolt. Elektron on väga väike, negatiivse elementaarlaenguga fundamentaalosake. · Iseloomusta aatomi tuuma. 1911.aastal avastas Rutherford aatomi tuuma. Aatomi tuum on positiivse laenguga ja mõõtmetelt väga väike. Enamus aatomi massist on kogunenud aatomi tuuma. · Mis on elementaarlaeng? Millistel osakestel, millise laenguga esineb? Elementaarlaeng on väiksem iseseisvalt eksisteeriv laeng 1,6x10-19 C Esineb prootonitel (positiivne) ja elektronidel (negatiivne) · Milline on aatomi planetaarmudel? Aatomi planetaarmudel on aatomi ehituse võrdlus päikese ja planeetide/taevakehadega. Aatom on tuumas keskne nagu päikesesüsteemis päike ning igal erineval tasandil tiirlevad ümber aatomi elektronid (planeedid ümber päikese). · Kuidas on seotud elektronide üleminekud aatomis neeldumise ja kiirgus spektriga? Spektri joonte paigutuses esineb

Füüsika
Tuumafüüsika ja elementaarosakeste füüsika
63
pptx

Tuumafüüsika ja elementaarosakeste füüsika

peamiselt vundamendipragude kaudu. Igal aastal haigestub radooni tõttu kopsuvähki Eestis umbes sada inimest. 50 KOSMILISED KIIRED 86 % prootoneid 13 % heeliumi tuumi 1 % raskemat tuumi Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus. Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakeste füüsika on füüsika haru, mis uurib elementaarosakesi ja nende muundumisi Eesmärgiks on elementaarosakeste süstematiseerimine ja eri vastastikmõjusid ühendav teooria. 54 Vastastikmõjud looduses Gravitatsiooniline vastastikmõju. Oma olemuselt universaalne, gravitatsioonile alluvad kõik kehad. Väljendub kehade tõmbumises. Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsioonilisest tugevam

Füüsika
Tuumafüüsika - kordamisküsimused
3
doc

Tuumafüüsika - kordamisküsimused

Kordamisküsimused ­ tuumafüüsika 1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel ­ aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel ­ keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite ­ kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koo

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun