50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ESin
Õppematerjali autor
väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. · Akvedukt ehk sildveejuhe (ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Elumajad - Rooma elumajadest oli levinum ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi (tablinum), kus asus ka esivanemate altar. Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses söögisaali (trikliinium) ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised: alakorrusel tööruumid (tabern), millede
Joonis 7 Nike tempel Templi ette ehitati tihti kivist altar ning ei olnud enam kinnised ruumid vaid nö vabaõhu ehitised. Nad olid pikad ja ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Hoonet ümbritsesid sambad, millede ülesandeks oli toaestada ehitist. Vasakul pildil on näha tüüpilisemaid plaane, mida kasutati.(2) Vana - Rooma arhitektuuri eeskujuks olid etruskide ehitised. Ka roomlaste põhiehitiseks oli lihtne templitüüp, mille ükskikud osad meenutasid kreeka templit, kuid asend oli teistsugune. Hooned paiknesid kõrgel alusel ning samuti viilkatusega, kuid roomlaste katus oli järsem kui kreeklastel. Vana - Rooma arhitektuur arenes ehitustehniliste uuenduste teel. Tähtsaimaks on lubjamördi kasutuselevõtt. Sellega kaasnes uute konstruktsioonide teke nagu kaared, võlvid ja kuplid
Rooma Kunst Referaat Sissejuhatus Viimast korda puhkes orjanduslik ühiskond õitsele Rooma riigis. Roomlaste võidkukäik polnud nii kiire kui Makedoonia Aleksandril, kuid just seetõttu suutsid nad vallutatud alasid tihedamini liita ja nende riik osutus püsivamaks. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid orje ja uusi valdusi. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?
Pinakoteek - algselt Ateena akropoli propüleede tiibhoones paiknenud maalikogu; kunstiteosteruum rikaste kreeklaste ja roomlaste majades; votiiv maalide kogu; maaligalerii Mnesikles - arhitekt, Propüleed - Akropoli väravaehitis. 437-432 e.m.a. Arvutirekonstruktsioon. 5.saj templite kulminatsiooni aeg TEATER Keskel Dionysuse altar Ajutiselt algselt puidust istmed Hiljem kujuneb välja, et raiutakse mäeküljesse Rooma teater on autonoomne ehitis U 14 000 - 17 000 inimest mahutasid istmed Ees paremini töödeldus seljatugedega VIP-ide tsoon, ülevalpool pööbel Publiku vastas reeglina ühekorruseline hoone - skenee - garderoob, rekvisiidiladu, esinetakse selle ees, selle ette tekib proskeenion (poodium) solistidele Rooma teater ja amfiteater arenevad sellest edasi 4.saj tekib arhitektuuri all üks halikarnassos - linn Väike-Aasias, mille
Lauad on kerged, tihti kolmejalgsed, allapoole ahenevad jalad lõpevad lõvikäpaga Mööbli materjaliks vaher, samšit, seeder, oliivipuu, palmipuu, pähklipuu ja must puu. Kaunistuseks pronksilustised, ka elevandiluu- ja hõbedaplaadid. ANTIIKAEG. ETRUSKID. Kesk-Itaaliat, peamiselt Etruuriat asustanud mitte-euroopa päritoluga rahvas. Neil oli kõrgel tasemel metallurgia, maaharimine, linnaehitus. Roomlased allutasid nad u. 3.saj eKr. Etruski arhitektuurist, mis mõjutas tugevasti rooma arhitektuuri, võib ettekujutuse saada arheoloogilise ainestiku, säilinud savimakettide ja Vitruviuse (rooma arhitekt 1.saj ekr) kirjelduste põhjal. Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule. Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse. Sambad meenutasid väliselt dooria sambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta
näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) X Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega · Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad · Koopiad võivad üksteisest ka erineda · Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all · Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult · Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor · Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid