19.-20. saj kunst (1)

Kunstiajalugu
Kunst 19.-20. sajandil
JUUGEND 19.saj lõpp-20.saj algus Juugendstiil
Art nouveau . Modern Style. Jugendstil
Kõrvuti sümbolismiga hakkas levima uus stiil, mis kandis erinevaid nimesid . Eklektikale vastandiks püüti luua uut, omapärast, funktionaalset, lihtsat stiili, mida saaks kasutada arhitektuuris, sisekujunduses , tarbekunstis, raamatu- ja reklaamikujunduses.
Jugendstiil on naiselik stiil, kus pöörati erilist tähelepanu riietusele, kodu sisustamisele. Pearõhk dekoratiivsusel, sujuvalt voogavatel joontel. Ornamentika äärmiselt ilutsev. Juugend sündis Inglismaal.
Edvard Burne 1834-1896
Suurbritannias levis käsitööharrastus. Kunstnikud , kes propageerisid käsitööd. Esemed pidid olema funktsionaalsed, kvaliteetsed. Ühtse stiili saamiseks peeti oluliseks ornamentikat.
René Lalique 1860-1945
Prantsuse hinnatuim juveelikunstnik, kes valmistas eksklusiivseid ehteid jõukatele daamidele .
?mile Gallé 1840-1945
Prantsuse klaasikunstnik, kes tegi klaasiga tehnoloogilisi eksperimente, kus poolläbipaistva klaasimassi sees taime, putuka ornament .
Louis Comfort Tiffany 1848-1933
New Yorgi klaasikunstnik, miljonäri kodude kujundaja. Metalliläikelise klaasi leiutaja.
ARHITEKTUUR
Juugendliku hoone välisilme järgis siseruumide paigutust. Kasutati rohkelt juugendlikku kaunistuselemente, kunstide süntees õnnestus kõige paremini luksusvillade ja teatrihoonete projekteerimisel. Ehitusmaterjaliks graniit , tellis , krohvitud pind.
Juugendstiilis on kujutatud palju teatri- ja pangahooneid, raudteejaamu ja kaubamajasid.
Juugendstiili arhitektuur
Gustave Eiffel 1832 -1923
Eiffeli torn Pariisis 1889
New Yorgi vabadussammas 1886
A.Lindgren, W.Lonni – „Estonia“
SÜMBOLISM 19.-20.saj vahetus
19. sajandi teaduse ja tehnika areng hoogustas ühiskonnas urbaniseerumist, uute tehnoloogiate ja kaupade teket ning vabrikutootmist. Tekkis vajadus levitada ja vahetada informatsiooni. Idee hakata korraldama regulaarseid maailmanäituseid tekkis Inglismaal. Sellised näitused andsid riikidele võimaluse tutvustada värskeid teaduse ja tehnika saavutusi ja võimalusi rekalamida oma toodangut.
London 1851 – I maailmanäitus
Sümbolism on kunstivool , mis tekkis noorte boheemlaste hulgas. Sümbolism väljendas oma ajastu intelligentsi pessimismi. Leiti, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks. Seepärast tõmbub oma kujutluste maailma: otsiti tuge religioonist (eriline huvi vanade Idamaade usundite vastu).
Väljendusvahendid põhinevad enamasti:
1. akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv, igav)
2. juugendist
• Gustav Moreau „Oidipus ja Sfinks “
• Fernard Khnopff „Kallistus“
Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt . Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse.
Kesksel kohal seisis naine, kehastades olendit, kes on ebamaiselt hea/puhas või saatuslikult julm. Naisi kujutati kahvatutena, hüpnotiseeriva pilguga.
Jan Troop 1858-1928
Hollandi sümbolist, kelle looming on väga fekoratiivne, juugendliku vormiga .
James Ensor 1860-1949
Belgia sümbolist, maalis eredavärvilisi kummituslikke nägemusi, maskides inimestest, elades selliselt välja lapsepõlvemälestusi kohalikest karnevalidest.
Mihhail Vrubel 1856- 1910
Vene tuntuim sümbolist, kes maalis vitraaþlikult kumavas koloriidis, tegelaste näod kaunid ja meeldejäävad. Eriline rõhk portreedel, eriti ilmekad suured ja sügava vaatega silmad. „Luik-tsaaritar“ " Deemon "
Auguste Rodin 1840-1917
Prantsuse kuulsaim kujur, kes klassitsistlikult siledad pinnad vormis impressionistlikult krobeliseks. Suurimaks eeskujuks oli Itaalia kujur Michelangelo .
„Suudlus“
RAHVUSROMANTISM
19.saj tekkinud kunstisuundumus (Põhjamaades rahvuslik ärkamisaeg), kus kasutatakse rahva ajaloost, rahvaluulest, mütoloogiast pärinevaid süþeesid.
Akseli Gallen -Kallela 1865- 1931
Soome suurim kunstnik, keda inspireeris Karjala ürgne ja võimas loodus. Soome rahvuseepose „Kalevala“ illustraator .
Edvard Munch 1863-1944
Põhjamaade kuulsaim sümbolist, kelle väljendusrikas looming on olnud eeskujuks ekspressionistidele. Norra kunstniku loomingut mõjutasid lapsepõlvemälestused ja inimese hirmud . Eesmärgiks oli väljendada inimese sisemisi, sügavamaid tundeid.
„Laps ja surnud ema“
„Karje“
NEOIMPRESSIONISM
Impressionismi lühike järg, jäljendati võimalikult tõetruult nähtava maailma värve, kasutati spektrivärve, mis kanti lõuendile väikeste punktidena, mis kogusummas andsid onjektile vormi ja värvi. Maal jättis eredavärvilise mosaiigi mulje. Paarid: kollane-lilla, punane-roheline, sinine-oranþ.
Georges Seurat 1859- 1891
Puäntismi ideoloog . Valdavalt maastiku ja linnavaated, ka natüürmordid.
„Kankaan“
„ Tsirkus “
Paul Signac 1863-1935
Seurat' õpilane, mõttekaaslane
POSTIMPRESSIONISTID - olid kunstnikud, kes lähtusid impressionismist, kuid maalimisel püüdsid värvide kaudu edasi anda oma hingeseisundeid, emotsioone.
19. sajandi lõpul tötöas 3 suurt maalijat, kes olid 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijateks.
Vincent van Gogh 1853-1890
Hollandi maalikunstnik , iseõppija. Ei otsinud oma teostele põnevat sündmustikku, vaid maalis kõike mis tundus huvitav. Lõuendit kattis paks värvikiht, millesse tõmbas triipe pintslivarre või sõrmega (triibuline pind).
Ei leidnud avalikku tunnustust.
„Viinamarjalõikus“, „Õitsev mandlipuuoks“
Paul Gauguin 1848-1903
Prantsuse maalikunstnik. Huvitus kunstist niivõrd, et loobus 35-aastaselt oma tulusast ametist, jättis pere maha ja hakkas elama boheemlaselu. Maalib dekoratiivseid, ühtlase värvipinna ja värava koloriidiga maastikuvaateid ja figuraalse kompositsiooniga maale.
Paul Cezanne 1839-1906
Prantsuse maalikunstnik, kes keskendus värvidele ja motiividele – maastik , portreed. Ta arvas , et iga objekti saab kujutada mitmest vaatepunktist – selle nurga alt, kus vorm on kõige selgem. Esemete vormides nägi ta geomeetrilisi kujundeid.
EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUL
Johann Köler ( 1826 -1899)
• portreed talupoegadest
• reisidel tegi maastikumaale (erinevate maastike kujutamine)
• kunsti eesmärk oli teenida ilu „Truu valvur“, „Tüdruk allikal“
Eesti esimene eestlasest maalikunstnik, kes sai hariduse Peterburi kunstiakadeemias. Lisaks maalimistöödele oli ta aktiivne ühiskonnategelane.
August Weizenberg ( 1837 -1921)
Sündinud Venemaal kingsepa perre , esimene eesti soost skulptor, kes hariduse sai Peterburi, Berliini, Müncheni kunstiakadeemias. Töötas Roomas. Oma töödes lähtus klassitsistlikust vormikäsitlusest. Põhimaterjal – marmor . „ Linda “, „Koit“, „Hämarik“
Amandus Adamson 1855-1929
Sündis Paldiskis meremehe peres, kunstihariduse sai Peterburi kunstiakadeemias, täiendas end Pariisis. Materjalid – marmor, aga ka pirnipuit.
• Meri, mütoloogia
„Russalka“, „Laeva viimane ohe“, „Noorus kaob“
Kristjan ja Paul Raud 1865-1943/1865-1930