suurüritused: laulupidu, folkloori ja vanavara kogumine, aktiivne seltsitegevus, eestikeelsed kirjutised. Majanduslikud:Talupoeg muutus oma maa peremeheks, eesti oli muutunud tööstuslikumaks,algas linnade eestistumine. Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- ustes. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Maapäev: Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Päästekomitee: 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.-||- Eesti Ajutine Valitsus oli
ühe haldusüksuse) Okt.rev: Enamlased haarasin Tallinnas V.Kingissepa juhtimisel võimu; Võeti vastu otsus taotleda Eesti iseseisvust. Väljakuul.18.02.1918 Sakslaste pealetund Baltimaadele; 19.02.1918 Eestimaa Päästekomitee(Vilms, Päts, Konik); 21.02.1918 Iseseisvusmanifest; 23.02 Pärnus; 24.02 mujal eetis; 25.02-11.11.1918 Saksa okupatsioon. Maapäev- Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, rahvaesindajate omavalitsusorgan. Vabadussõda 28.11.1918-2.02.1920 Põhjus: Punaarmee ründas Narvat. Ebaedupõhj: Rahval puudus kaitsetahe; Vastase arvuline ülekaal; Relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus; Kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine. Edupõhj: Vabatahtlike väeosade loomine; Soomusrongife efektiivne kasutamine; Eestlastel motivatsioon sõdida oma maa eest; Välisabi saabumine; Paranes vägede varustamine. 23.06.1919-Võidupüha, Võnnu vallutamine, eestlased võitsid sakslasi. Tartu rahu-02.02.1920 J
kohustus anda senjöörile nõu, senjöör pidi vasallile maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse Feood- ehk lään on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamisks antud kinnisvara. Kes olid rüütlid? Rüütlid pärinesid ülikute suguvõsast. Kõigil rüütlitel polnud lääni. Keskaegne linn Gild- keskajast pärinev kutseorganisatsioon. Tsunft- käsitööliste vennaskond. Raad- omavalitsusorgan. Hansa Liit- kaubalinnade organisatsioon. Keskaegne kirik Piiskop- on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik. Paavst- on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Klooster- on kirik, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoomete kompleks, kus inimesed elavad. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kirikuõpetaja õpetusest
1)Liivi sõda: Toimus aastatel 1558-1583, sõjas võtsid osa Taani, Venemaa, Poola-Leedu ja Rootsi. Sõda alustas Venemaa, kõik riigid soovisid enda mõjuvõimu ja territooriumi suurendada. Venemaa soovis sadamaid, P-L, aga territooriume ja Venemaa vastast liitu. Tulemused: Venemaa ei saanud alasid, Rootsi sai Põhja-Eesti ja Hiiumaa, Taani Saaremaa, Poola-Leedu aga Läti ja L-Eesti. 2) Kuberner- oli Rootsi kuninga esindaja Eestis Maapäev- nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte. Foogtid- Haldusüksused Eestimaa hertsogkonnas, mida juhtis foogt Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis hiljem kannavad nime vojevoodkonnad.
Vasallivanne- Vanne, millega vasall andis end isanda teenistusse. Feood- Maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit. 7. Kes olid rüütlid? Rüütel oli raskerelvastuses ratsameeste ja ka madalaim läänimeeste seisus. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. IV Keskaegne linn (Lk 86-87) 8. Seleta lahti mõisted gild, tsunft, raad, Hansa Liit! Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. Raad- Linnade kodanike omavalitsusorgan. Hansa Liit- tegutses 13.sajandi lõpul. Liitu kuulus 70 suurt ning 100-130 väikest linna.Idast läände viidi teravilja,vaha,lina ja karusnahku. Läänest itta viidi soola, kangaid, heeringat ja hõbedat. V Keskaegne kirik (lk 90-92) 9. Seleta lahti keskaegse kirikuga seotud mõisted - piiskop, paavst, klooster, ketser Piiskop- Roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik. Paavst- Katoliku kiriku pea ehk Rooma piiskop.
Esialgu oli linn kaubanduslik sõlmpunkt, turg. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, kes oli linna asutaja. Keskajal rajati Euroopas tuhandeid uusi linnu. Linnad olid tähtsad kaubanduskeskused, seal tekkisid uued käsitööharud. Linnadest kujunesid ka tähtsad kultuurikeskused, kus töötasid koolit ja tegutsesid teatrid. 11.-12. sajandul haarasid linnakodanikud ehk bürgerid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan raad. Üldjuhul valiti rae liikmed ehk raehärrad linna kaupmeeste ja käsitööliste seast. Raad esindas linna ja juhtis selle välispoliitikat. Veelgi tähtsam ülesande oli hoida kontrolli all linna väljaminekud ja leida vajaduse korral uusi sissetulekuid. Rae käes oli enamasti ka linnas toimepandud kuritegude eest karistamine. Raehärrade ülesanne oli ka uute kodanike vastuvõtt. Kodanikuks bürgia pidi maksma kodanikuraha ja andma kodanikuvande. Reeglid ja
Sündmused: Maanõukogu (Maapäev)- oli Eesti omavalitsusorgan aastatel 19171919.12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlust...
vein ja meelelahutus. 8. Gild – Ühingud, millesse kaupmehed kogunesid. Kaitses oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Tsunft - Ühingus, millesse koondusid käsitöölised. Igaühel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, tööaega jm. Ülesandeks oli säilitada piiratud arvu meistrite monopol turu üle. Raad – Linna valitsev linnakodanike omavalitsusorgan keskajal. Liikmeteks olid raehärrad, kes olid enamasti jõukamad linnakodanikud. Hansa Liit – Läänemere ääres kujunenud tugev kaubalinnade organisatsioon. 9. Piiskop – Katoliku kiriku ülemvaimulik, kirikupea. Paavst – Rooma piiskop, kirikupea. Paavstid pidasid end Püha Peetruse järglasteks. Klooster - Rajatised, kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Tähtsad usu-, haridus- ja kultuurikeskused.
Rootsi riigiametnikuks oli kindralkuberner, kes oli kubermangu kõrgeim riigiametnik ning, kelle määras ametisse kuningas. Kindralkuberner oli kõrgemsõjaväe juht kubermangus ning, kes kogus ja kontrollis maksude laekumist. Lisaks oli kubermangudes rida teisi kindralkubernerile alluvaid madalamaid riigiametnikke. Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti– ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad, mis oli kohaliku aadli omavalitsusorgan, ja linnavalitsused. Eesti alal tegutsesid Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad, kuhu koondusid Liivimaa aadliseisusest maavaldajaid, mille ülesandeks oli kaitsta rüütelkonna liikmete õiguseid Rootsi riigivõimu ees ja lahendada kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema määratud kindralkuberneri huvisfääri. Selleks olid maapäevad, need olid rüütelkonna liikmete kogunemised, mis
kuulutas Eestimaa Sõja-Revolutsiooni-komitee ennast kõrgeimaks võmuks eestimaa kubermangus. Eestimaa Nõukogude täitevkomitee-1917 eestimaal moodustatud tööliste, vene sõjaväeosade ja balti laevastiku sõjaväelaste, ametiühingute, kodanikeühenduste ja maatameeste nõukogude täitevõimu organ. Balti Hertsogiriik-oli riik, mille eestimaa, liivimaa, saaremaa ja kuremaa rüütelkonnad kavatsesid rajada praeguse eesti ja läti territooriumile. Maapäev—esimene eesti rahvaesindajate omavalitsusorgan aastatel 1917-1919 Eesti asutav kogu- oli eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23 aprillist 1919 kuni 20 detsembrini 1920. Asutav kogu töötas 1a7k28p. Eesti päästekomitee-oli 19.veebruaril 1918 loodud eesti riigivõimuorgan. Eestimaa päästekomitee loodi eesti maanõukogu vanematenõukogu otsusega, kus venemaa väeüksused olid eestist lahkumas ja saksaarmee lähenemas. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus-Oli EV täidesaatva võimu organ, 24.01.1918-08.05.1919
Maa on jaotatud kaheks kubermanguks, mõlema eesotsas kindralkubernerid. Kujuneb välja Balti erikord. 1783.1796 Asehalduskord. Lisandusid Paldiski maakond, Viljandimaa, Võrumaa. 19. sajandil jääb olukord üldiselt samaks, suureneb vaid linnade arv. Kuni Vene aja lõpuni 12 linna. 30. märts 1917 Venemaa Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise korra kohta: Eesti alad ühendatakse ühtseks Eestimaa kubermanguks, lubatakse moodustada omavalitsusorgan Maapäev (Maanõukogu). okt. 1917 Enamlaste võimuletulek Eestis 24.2.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine märts-nov 1918Saksa okupatsioon 1918.1920 Eesti Vabadussõda. Tartu rahuga liidetakse Eesti aladele Narva jõe tagused vallad ja Petserimaa. 1918.1940 Eesti Vabariik 1940.1941 Nõukogude okupatsioon 1941-1944 Saksa okupatsioon 1944-1991 Nõukogude okupatsioon
· *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest 16. Kokkuvõtteks: millised olid need (nii sisemised kui välised) põhitegurid, mis aitasid Eestil iseseisvuda? Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- uste s. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Mõisted · Maapäev- Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919 · Rahvusväeosad · Päästekomitee - 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. · Ajutine Valitsus - Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts · Balti hertsogiriik - Ve nemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata.
Järvamaa) • Liivimaa kubermang: Lõuna- Eesti alal 3 maakonda( Pärnu maakond, Tartu maakond, Saaremaa) ➔ Võimukorraldus: • Kubermangu juhtis kindralkubernen(2) • Kindralkuberneri kohustused: 1) Kamandasid sõjaväge oma haldusalal 2) Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd( ei valinud ametnikke) 3) Jälgisid raha kulutamist ja laekumist kubermangus(maksud) ➔ Rüütelkond: kohaliku aadli omavalitsusorgan. • 2 kubermangu aga 3 rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa( sest see oli juba enne moodustatud) • Kaitsesid kohalike aadlike õigusi • Osalesid kohalike seaduste koostamisel • Valisid kohtunikud, politseiametnikud. • Maapäev- rüütelkonna esindusorgan(iga 3 aasta järel) • Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht.
2. Iseloomusta Rootsi ajal kujunenud haldusjaotust.-Eesti ala oli jaotatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa,Järvamaa) ja Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Saaremaa kuulus küll Liivimaa kubermangu, aga tal olid mitmed eriõigused-oma asehaldur,rüütelkond,erinev maksusüsteem ja kirikuvalitsus. 3. Mis on rüütelkond ning kuidas olid rüütelkonnad üles ehitatud Eesti- ja Liivimaal 17. sajandil?-Rüütelkond on kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eesti alal tegutsesid Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütlekonnad, mille ül oli kaitsta rüütlekonna liikmete õigusi Rootsi riigivõimu ees, lahendada kohalike küsimusi. Rüütlekondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna pealik Eestimaal 4. Milline roll oli Eesti ala valitsemisel oli kindralkuberneril, milline rüütelkondadel? Kumb- võimuinstants oli sinu arvates kohalikus valitsemises olulisem? Põhjenda.-
Poliitilised: 1. 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia 2. Hakati looma erakondi, parteisid, esile kerkisid eesti poliitikud 3. Tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 2)Maapäev- Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Korraldati kõigis valdades, linnades ja maakondades munitsipaalvalimised. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaajamise keeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Hakati looma Eesti rahvusväeosi. Maapäeva vanemate nõukogu- otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti riiklik võim
kallale Poolale, kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurpritannia kui ka Prantsusmaa Saksamaale sõja. Suur ülemaailmne majanduskriis 24.10.1929 toimus NY börsil aktsiahindade järsk langus, seda nimetati mustaks neljapäevaks. Sellega algas ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas demokraatia hukku ja diktatuuride teket kogu maailmas. Majanduskriis kestus umbes 1933 aastani. Eesti maapäev Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu oli Eesti omavalitsusorgan 1917 1919. Eesti Asutav Kogu Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23.04.1919 kuni 20.12.1920. Esimees oli August Rei Maareform maaomandisuhete ulatuslik ja põhimõtteline ümberkujutamine De jure õiguse kohaselt, ametlikult, juriidiliselt jne Tartu rahu 2.02.1920 EV ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas EV iseseisvust
-> Linnad tühjenesid kiiresti inimestest, lootes maapiirkondades näljasurmast pääseda -> Pidevalt toimusid sundmobilisatsioonid punaarmeesse. -> Enamlased suutsid jõudude tasakaalu kodusõjas kallutada enda kasuks ning purustada valgete armeed. EESTI 1917-1920 - 30.03.1917 kinnitas Venemaa ajutine valitsus Eesti omavalitsuse seaduse. Selle seaduse kohaselt ühendati Eestimaa kubermanguga ka lõuna-eesti koos Saaremaaga - Eestimaa kubermangu valitsemiseks valiti maanõukogu, mis oli omavalitsusorgan - Pärast oktoobrirevolutsiooni ajasid enamlased maanõukogu laiali - Maanõukogu tegutses vanematekogune illegaalselt edasi, 1918 alguses võeti vastu otsus kuulutada välja iseseisvus - Järgmisel päeval okupeerisid saksa väed Tallinna - Sakslaste plaan oli luua Eesto-Läti aladele siinsetele baltisakslastele tuginev Balti hertsogiriik - Balti hertsogiriigini siiski ei jõutud, kuna 1918 Novembris puhkes Saksamaal revolutsioon ja Saksa keisririik lakkas olemast 28.11
mõõdud, kehtestas kauplemiseeskirjad ja kontrollis nende täitmist. Linn tõi isandale tulu, kuid linnade rikkuse kasv tõi kaasa linnaelanike võitluse isanda võimu alt vabanemiseks. 5. Keskaegne linnavalitsus ehk raad. Kirjelda keskaegset linnavalitsust. Kelle hulgast rae liikmed valiti? Kauaks nad ametisse valiti? Mis olid rae ülesanded? (õp lk 74 ja 76) Linna juhtis linnakodanikest koosnev omavalitsusorgan RAAD. Linnakodanikke kutsuti BÜRGERITEKS. Linnavalitsuse moodustamiseks oli mitu võimalust: · Raeliikmed valiti linna lugupeetumate meeste seast (naised ei saanud raeliikmeks kandideerida). Raadi võisid kuuluda nii kaupmehed kui ka käsitöölised. · Mõnes linnas olid rae liikmeteks ainult rikkad kaupmehed, käsitöölisi ei peetud rae (linnavalitsuse) vääriliseks. · Linna mõjukamate (rikkamate) perekondade kiht - PATRITSIAAD, kelle hulgast raehärrad valiti
kirikuvalitsus ja rüütelkond 2. Kubermangude valitsemine Rootsi ajal: Rootsi ajal tegelesid kohalike asjade ajamisega nii riigiametnikud, kui ka kohaliku aadli omavalitsusorganid ja linnavalitsused: Rootsi riigiametnikud Rüütelkonnad Kindralkuberner: Rüütelkond- kohaliku aadli - oli kubermangu kõrgeim omavalitsusorgan. Eesti alal tegutsesid riigiametnik Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa - ametisse määras kuningas rüütelkonnad, mille ülesanded olid: - oli kõrgeim sõjaväe juht - kaitsta rüütelkonna kubermangus liikmete õiguseid Rootsi - kogus ja kontrollis riigivõimu ees
- Uudseks Rootsi aja lõpul tubakas ja viin (põletati rukkist ; levis kõrtsikultuur - Riietusele mõjusid Rootsist tulnud moevoolud (pikitriibuline seelik ; meeste murumüts ja põlvpüksid) Eestimaa kubermang ehk põhja-eesti. Liivimaa kubermang ehk lõuna-eesti ja põhja-läti ning eriseisundiga saaremaa. Kindralkuberner rootsi kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik (tallinnas ja riias) Rüütelkond aadlike seisuslik omavalitsusorgan (eesti-, liivi-, ja saaremaal) Maapäev rüütelkonna liikmete kokkutulek (3 aasta tagant) Maanõunikud (12 tk) maapäeval eluks ajaks valitud rüütelkonna igapäevaseid asju korraldavad ametnikud. Reduktsioon mõisade taasriigistamine (riigikassa paremaks täitmiseks) Rehielamu eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosnes köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks.
sajandil, majanduslangus Elu maal ja linnas Keskaegse Euroopa õitseng/kuldaeg - 11.-14.saj (põhimõttelisetl Kõrg-Keskaeg) Kasvasid linnad, elavnes kaubandus, arenes põllumajandus ja käsitöö. Rahvastik kahekordistub. eksportisid araabiasse mett, puitu, rauda, tina, orje. Põllumajandus paranes - ratastega hõlmader, paremad tööriistad, keskkond (kliima soojenes, oli stabiilsem). Kaupmehed jagunesid gildidesse ja vennaskondadesse. Omavalitsusorgan e raad. Egalitaarne (võrdne) mõtteviis. Naine keskaegses maailmas
asehaldur. Maavalduste puhul oli sama mis poola aladel et ¾ oli riigimõisad ja ¼ olid eramõisad. Erinevalt poola aladest oli olukord selline et riigimõisade rentniteks olid sakslased ja eramõisade omanikud olid ka sakslased. Seega saaremaal sakslased ühel või teisel moel oma mõisad säilitasid. Need moodustasid saaremaarüütelkonna ning see käis koos maapäeval, mis toimusid üle mitme aasta ja seal olid moodustunud maanõunike kolleegium. See oli aadli omavalitsusorgan, mis aitas asehalduril saaremaad valitseda. Maanõunike kolleegium ei olnud suur, kuigi saaremaa rüütelkondki polnud suur. Kui vanaliivimaal saaremaal polnud ühtegi linna siis liivisõja ajal, sellel ajal kui taani oli saaremaa endale ostnud 1563 aastal, anti kuresaarele linnaõigus. Kuna taani oli luterlik riik siis ka saaremaal säilis luterlus, aga midagi suurt ja olulist seoses kultuuriga pole võimalik välja tuua. Varane rootsiaeg
mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa (Tartumaa, Võrumaa, Pärnumaa ja Saaremaa) liitmine ning loodi kubermangu komissari (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. Märtsist-oktoobrini 1917. aastal oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. 5 Maanõukogu oli esimene Üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest, valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti linnavolikogudes, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest. Maanõukogu valiti 5. juunil 1917. 7. juunil 1917. aastal valiti maakondades ja Paide linnas maa(linna)nõukogud, teistes linnades
taludest tühjad; Läti, Vene kasvada ja inimesed kolisid (kirikureformi loomadel taud, mandrile, kuna eest ära. Lõid kuna neil polnud seal viljakam oma süüa. muld. kogukonnad, vene vanausulised)). Aadli omavalitsus: · Eestimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond Rüütelkond seisuslik omavalitsusorgan. Selle moodustasid maavaldajatest aadlikud. Kõikide rüütelkondade liikmed käisid koos Maapäeval. Maapäev käis koos iga 3 aasta tagant. Maapäev oli kõige kõrgem otsustusorgan. Maapäeva retsess: seal avaldati vastuvõetud otsused. (Kindral)kuberner kinnitas otsused need avaldati patendina. Talupojad said seadustest teada kirikus. Loodi Maanõunike Kolleegiumid, mis käisid koos Maapäeva vahelisel ajal. MK tegutses kuberneri juures, aidates kuberneril antud alasid valitseda. Kuias
seotud muudatused; andmed kinnistu ühendamise ja jagamise kohta; 5. Kuidas on seotud katastripidaja ja kohalikud omavalitsused ning milles see seos seisneb? Katastripidaja esitab kohalikule omavalitsusele andmed selle haldusterritooriumil asuvate katastriüksuste pindalades, kõlvikulises koosseisus, maa maksustamishinnas, kitsendustes ja kasutuspiirangutes toimunud muudatustest mitte harvem kui kord kvartalis. Kohalik omavalitsusorgan esitab katastripidajale andmed tema poolt kinnitatud katastriüksuse sihtotstarbe, üldplaneeringu, detailplaneeringu ja maakorralduskava, seadusjärgsete ja teiste kitsenduste muudatuste ning teiste katastri andmeid muutvate otsuste vastuvõtmise kohta mitte harvem kui kord kvartalis, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 6. Mis on ja milliseid andmeid sisaldab maaregister? maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu;
Viimane asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones. Raad asus majja 1839. aastal, ning hoone vastuvõtmisel loetleti selles 17 eluruumi ja 3 muud ruumi. Raekoja ja kõrvalhoone ruumid täitsid periooditi mitmeid erinevaid funktsioone, sh renditi avaraid võlvkeldreid kohalikele kaupmeestele laoruumideks. 1877. aastal hakati Baltikumis rakendama vene linnaseadust, mille põhjal likvideeriti kitsa priviligeeritud ringkonna poolt moodustatud raad kui omavalitsusorgan ning 1878. aastal astus asemele linnakodanikest maksumaksjate poolt valitud linnaduuma ehk linnavolikogu. Volikogu valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Pärast linnavolikogu valimisi asus raekotta linnavalitsus oma ametkonnaga. Suurearvuline volikogu aga vajas kooskäimiseks avaramaid ruume ning pidas oma koosolekuid esiotsa poeglaste gümnaasiumi saalis. Energilise linnapea O. Brackmanni eestvõttel otsustati teha raekojale juurdeehitus. Eraalgatuse
polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1) Eestimaa kubermang - 4 maakonda - Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa 2) Liivimaa kubermang - Pärnu, Tartu ja Saaremaa Kindralkuberner ja tema ülesanded: Kubermangu juht, ülesanded - 1) kavandasid haldusüksusel asuvat sõjaväge 2) Kontrollisid riigiametnike tööd 3) jälgisid rahaasju kubermangus Rüütelkond, maapäev: rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan Eestis 3 rüütelkonda - Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa 1) kaitsesid kohalike aadlike õigusi 2) osalesid seaduste koostamisel 3) valisid kohtunikud ja politseiametnikud maapäev - rüütelkonna esindusorgan (12 maanõunikku) Eestis ja Liivimaal rüütelkonna juht - pealik, Liivimaal - maamarssal Reduktsioon: Mõisate eravaldusest riigistamine, põhjuseks riigi sissetulekute vähenemine. 1680.a suur reduktsioon kuningas Karl XI ajal. Kohtukorraldus: 3-astmeline kohtukorraldus.
Võimukorraldus. ● Kubermangu juhtis kindralkuberner ● Kindralkuberneri ülesanded (lk. 98): ○ jälgis sõjaväge (kõik oleks olemas, kõik oleks okikas) ○ nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike (kohtunikud, politsei) ○ jälgis raha liikumist kubermangus ○ kandis hoolt avaliku korra eest (et teed oleksid okikad, kõi oleks ilus, korras, kenake) Rüütelkonnad. ● Rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan ● Eestis 3 (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) ● Ülesanded: ○ kohalike aadlite õiguste kaitse ○ kohalike seaduste koostamisel osalemine ○ kandidaatide valimine (endi hulgast) ja nende esitamine kohtunikeks ja politseinikeks ● Maapäev- rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta tagant) ● Maanõunik- maapäeva vaheajal rüütelkonna asjadega tegelejad (12), see oli eluaegne amet Kohtukorraldus.
Tema erinevad seadused-korraldused anti välja patentidena ( tuntaksegi kindralkuberneri nime järgi). Et neid rahvale teatavaks teha, oli kirikuisadel kohustus need pärast pühapäevast jumalateenistust ette lugeda. Aadli omavalitsus Juba siis, kui Rootsi oma võimu kehtestas olid olemas Eestimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Rüütelkond on seisuslik omavalitsusorgan, mille moodustavad mõisaomanikest maavaldajad. Saaremaa rüütelkond kõige väiksem. Maapäev toimus iga 3 aasta tagant. Igal rüütelkonnal oma maapäev. Maapäeval käimine oli kõigile rüütelkonna liikmetele kohustuslik. Maapäeval arutati kohalikku elu puudutavaid küsimusi. Maapäeva otsus oli samamoodi seadus, mis loeti ette üheaegselt kubermangu patendiga. Maapäeva seadused said suure sõnaõiguse.
2) Kindralkuberner, ülesanded: Kindralkuberner oli isik, kes juhtis kubermangu. Tema ülesanneteks oli: Kamandada sõjaväge, kuhu kuulusid rootslased, sest talupoegadel polnud relvaluba Nimetada ametisse Kontrollida riigiametnike tööd Jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus Kanda hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest 3) Rüütelkond, maapäev: Rüütelkond oli kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eestis oli neid 3 Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa Kaitsesid kohalike aadlike õigusi Osalesid kohalike seaduste koostamisel Valisid kohtuniku, politseiametnikud Maapäev oli rüütelkonna esingusorgan, mis toimusid üldiselt 3 aasta tagant. Maapäevade vahel tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku- eluaegne ametikoht. Saaremaa ja Eestimaa rüütelkonna juhuks oli pealik, Liivimaa rüütelkonna juhiks maamarssal.
tähttähelise tähendusmahuga (adekvaatne ehk tähttäheline tõlgendus). 2) teisel korral võib tõlgendus olla kitsam akti sõnalisest väljendusmahust (kitsendav tõlgendus). 3) kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest (laiendav tõlgendus). 29. Tõlgendamine juriidilise tähenduse alusel: Ametlik e. ofitsiaalne - jaguneb omakorda: 1) normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja). 2) kasuaalne (tavaliselt on selleks kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks). Mitteametlik e. mitteofitsiaalne - õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidilist tähendust (nt. riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne). Tõlgendusaktid jagatakse kahte liiki : 1) ametlikud tõlgendused, mis on kohustuslikud
kohustuslik. 6. Liikumisvabadus. Tegelikult Eestimaa keelas talupoegadel linna minna, enne kui meeshingede arv kubermangus polnud jõudnud 210 000 meest. 1840ndatel tuli muutus ja alles siis ai talurahvas rohkem liikuda. 7. Säilis kodukaristus õigus, ehk kergete ülesastumiste eest talupoegi kohtuväliselt karistada. 8. Vallakogukonna kui omavalitsusalge või organi sisseseadmine. Vald oli seisuslik omavalitsusorgan. Üks mõis hakkas võrduma ühe vallaga. Vallakogukonnaliikmed teostasid omavalitsust üldkoosolekute ja eestseisjate kaudu. Üldkoosolek, sealt valiti endaseast eestseisjad, kes täitsid põhiliselt politseilist laadi ülesandeid. Eestseisjate kaudu võisid talupojad esitama palve ja kaebekirju. Neli asja mille kaudu oli enne ühiselt vastutatud: 1. Magasinivili.18saj oli see mõisnike kohustus. 1799 Paul I
Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused: · Sõjaväe juhtimine; · Ametisse nimetamine; · Riigiametnike töö kontrollimine; · Raha laekumise ja kulutamise jälgimine; · Postiteenuse, teede, sildade korrashoiu ja avaliku korra eest hoolekandmine. · Igapäevastesse asjadesse kindralkubernerid ei sekkunud. 3) Rüütelkond, maapäev Rüütelkond kohaliku aadli omavalitsusorgan. · Eestis oli neid 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. · Rüütelkonnad olid kuni 1917. aastani. · Ülesanded: 1. kaitsta kohalike aadlike õigusi; 2. osaleda kohalike seaduste koostamisel; 3. valida kohtunikke, politseiametnikke Maapäev rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta järel). · Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne
ametlik e ofitsiaalne, mis on kohustuslik, jaguneb omakorda: normatiivne ja kasuaalne mitteametlik e mitteofitsiaalne dotrinäärne Normatiivne tõlgendamine selgitab välja kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisa neile midagi juurde ega võta ära. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, üldjuhul akti väljaandja. Kasuaalsel tõlgendusel selgitakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide poolt. Tavaliselt on kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, mistõttu sed nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks. Doktrinäärseks tõlgendamiseks nimetatakse teadlaste poolest ainuisikulist või kollektiivset normatiivaktide tõlgendamist. 47. Olenevalt aktist võib nende tõlgendamise ulatus olla erinev. Tõlgendamise tulemusena
Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu. Artur Tõeleid-Kliimann ,,iseseisvus tähendab, et Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi omaks." b.PS § 1 : SÕLTUMATUS c.PS § 1: RAHVASUVERÄÄNSUS ( Pouvoir constitué) d.PS § 2: UNITAARRIIK e.PS § 4 ja 14: f. PS § 127 lg 1 ??? ( ajalooline igand, suveräänsuse kontekstis ei oma tähtsust) RIIGIÕIGUSE AJALOOST 12. aprill 1917 Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti (Kerenskivalitsus), omavalitsusorgan Maapäev (selle valijaskonnaga määratleti Eesti rahvas). Eestikubermangu komissariks oli Jaan Poska. Oktoobrirevolutsiooni järel kuulutas Maapäeva vanematenõukogu end kõrgeima võimu organiks (28.nov.1917). Kuldne kolmik e. Päästekomitee Päts, Vilms ja Konik, kes 24. Veebruaril 1918 kuulutasid välja ,,Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele (Eesti I PS moodi dokument). ·1918, 9. November kukutati Saksamaal Weimari Vabariigis võimult keiser Wilhelm II.
seadusega või rahvusvahelise lepinguga, või nendest valmistatud toodete eestisse sisse- või väljaveo, kasutamise või nendega sooritavate tehingute, samuti geneetiliselt muundatud organismide või toodetega sooritatavate tehingute kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine. Keskkonnajärelvalve teostajad on: Keskkonnajärelvalvet teostavad keskkonnainspektsioon, maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus. Seadusega võidakse ka teistele valistusasutustele anda keskkonnajärelvalve ülesandeid. Keskkonnainspektsioon tegutseb keskkonnakaitse kõigis valdkondades. Keskkonnainspektsioon: Rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks. Peatab nii keskkonda kahjustava või ohustava õigusvastase tegevuse kui ka loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärase tegevuse, kui
ja järelevalve. Ka funktsionaalseks ül üleandmiseks nimetatakse. Ül antakse üle, kuid selle täitmine ei toimu vaba turumajanduse süsteemis. N: ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus KOV volikogu määrab vee-ettevõtja toimub avalik konkurss. KOV üksus kehtestab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja; teenuse hinna kinnitab KOV volikogu. Ühistranspordi seadus sõidupileti hinna kehtestab vastav riigi- või omavalitsusorgan. Seadus näeb ette järelevalve. Jäätmeseadus seadus näeb ette , et KOV võib kehtestada jäätmehoolduseeskirja, jäätmete eest võetava käitlemistasu ülempiiri. On tehtud kõik selleks, et oleks teenus osutatud kvaliteetselt ja et teenus oleks hinna poolest kõigile kättesaadav. · Av ül üleandmine eraõig isikutele ja ül täitmise allutamine täies ulatused vabale konkurentsile materiaalne av ül üleandmine
ja kunstlikult korrata tema tegevust. Selle tõlgendusvõtte abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi (kr: telos) alusel Tõlgendamise ulatuse järgi liigitatakse tõlgendamine: sõnasõnaline ehk adekvaatne ja kitsendav või laiendav 4.3.5. LM-ist: Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel: 1) ametlik ehk ofitsiaalne - jaguneb omakorda normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja) Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme. Täpsustamine ja konkretiseerimine on tegelikult väheses ulatuses juba normi osaline muutmine, normilooming kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks).
-kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine. KKM Teabekeskus- Eesmärgiks on koguda, töödelda ja üldistada teavet Eesti looduse, keskkonnaseisundi ning neid mõjutavate tegurite kohta. Usaldusväärse keskkonnateabe edastamine nii Eesti otsustajatele kui kodu- ja välismaisele avalikkusele ning organisatsioonidele. Keskkonnajärelevalve teostajad: (1) Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus. (2) Seadusega võidakse ka teistele valitsusasutustele anda keskkonnajärelevalve ülesandeid – kiirguskeskus. Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis: Loodusuurijate Selts (LUS) Eestimaa Looduse Fond Eesti Looduskaitse Selts TA Looduskaitse komisjon Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR) Roheline liikumine jne jne Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn)
-kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine. KKM Teabekeskus- Eesmärgiks on koguda, töödelda ja üldistada teavet Eesti looduse, keskkonnaseisundi ning neid mõjutavate tegurite kohta. Usaldusväärse keskkonnateabe edastamine nii Eesti otsustajatele kui kodu- ja välismaisele avalikkusele ning organisatsioonidele. Keskkonnajärelevalve teostajad: (1) Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus. (2) Seadusega võidakse ka teistele valitsusasutustele anda keskkonnajärelevalve ülesandeid – kiirguskeskus. Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis: Loodusuurijate Selts (LUS) Eestimaa Looduse Fond Eesti Looduskaitse Selts TA Looduskaitse komisjon Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR) Roheline liikumine jne jne Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn)
sellel on tavaliselt. Tavalises keelepruugis on raske niisugust vahet teha. Peale teiste normatiivaktide või nende osade tuleb tõlgendamisel arvestada ka keeleteaduse seisukohti, mis leiavad väljenduse seletavates sõnastikes - seda keele üldmõiste ja juriidilise erimõiste vastandliku või ühtiva suhtena. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel: 1. ametlik ehk ofitsiaalne: · normatiivne - pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme. See viitab aga vähesel määral muutmisele. Tõlgendamise mõistest tuleneb see, et selgitatakse kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisata neile midagi juurde ega võeta ära. Nt intra legem määrused
Tõlgendamise ulatuse järgi Tõlgendamise tulemusena võidakse öelda, et ühel juhul tõlgendus langeb tõseti ühte normatiivakti tekstiga, selle tähttähelise tähendusmahuga, teisel korral võib tõlgendus olla kitsam akti sõnalisest väljendusmahust, kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel: 1) ametlik ehk ofitsiaalne, mis jaguneb omakorda: - normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan) - kasuaalne (tavaliselt kohus, nim ka kohtulikuks tõlgendamiseks) 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamineee, millel pole juriidilist tähendust). Normatiivse tõlgendamisega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Kasuaalse tõlgendamise puhul selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide poolt. Eristatakse kaht liiki tõlgendusakte:
kas, keda ja kuidas tuleb selle eest karistada;· · tsiviilkohtumenetlus vaadatakse läbi eraõiguslikest suhetest (nt pere- omandi-, võlasuhted) tulenevaid kohtuasju;· · halduskohtumenetlus lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi (nt kontrollitakse riigi või omavalitsuse haldusakti või toimingu õiguspärasust). * Väärteo- ja kriminaalmenetlust ei saa üksikisik algatada, seda saab teha vaid riigi- või omavalitsusorgan: nt politsei, prokuratuur, maksu- ja tolliamet, vallavalitsus jt. Kui on kahtlus, et on toime pandud väär- või kuritegu, on kõige lihtsam pöörduda politseisse. Apellatsioon ongi sisuliselt edasi kaebamine, aga eesti keeles on II ja III astmesse kaebamise kohta erinevad nimetused, vastavalt kaebus ja edasikaebus ehk kassatsioonikaebus. Apellatsioon - alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus Kohtuotsus jõustub pärast edasikaebamise tähtaja möödumist
üleandmine. Ül antakse üle, kuid selle täitmine ei toimu vaba turumajanduse süsteemis. N: ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus – KOV volikogu määrab vee- ettevõtja – toimub avalik konkurss. KOV üksus kehtestab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja; teenuse hinna kinnitab KOV volikogu. Ühistranspordi seadus – sõidupileti hinna kehtestab vastav riigi- või omavalitsusorgan. Seadus näeb ette järelevalve. Jäätmeseadus – seadus näeb ette , et KOV võib kehtestada jäätmehoolduseeskirja, jäätmete eest võetava käitlemistasu ülempiiri. On tehtud kõik selleks, et oleks teenus osutatud kvaliteetselt ja et teenus oleks hinna poolest kõigile kättesaadav. Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ja ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile – materiaalne avalike ülesannete
üleandmine. Ül antakse üle, kuid selle täitmine ei toimu vaba turumajanduse süsteemis. N: ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus KOV volikogu määrab vee-ettevõtja toimub avalik konkurss. KOV üksus kehtestab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja; teenuse hinna kinnitab KOV volikogu. Ühistranspordi seadus sõidupileti hinna kehtestab vastav riigi- või omavalitsusorgan. Seadus näeb ette järelevalve. Jäätmeseadus seadus näeb ette , et KOV võib kehtestada jäätmehoolduseeskirja, jäätmete eest võetava käitlemistasu ülempiiri. On tehtud kõik selleks, et oleks teenus osutatud kvaliteetselt ja et teenus oleks hinna poolest kõigile kättesaadav. Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ja ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile materiaalne avalike ülesannete üleandmine
üksused tagavad ülesannete täitmise ja järelevalve - funktsionaalne ülesannete üleandmine. Ül antakse üle, kuid selle täitmine ei toimu vaba turumajanduse süsteemis. 1. Nt ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus KOV volikogu määrab vee-ettevõtja toimub avalik konkurss. KOV üksus kehtestab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja; teenuse hinna kinnitab KOV volikogu. 2. Nt ühistranspordi seadus sõidupileti hinna kehtestab vastav riigi- või omavalitsusorgan. Seadus näeb ette järelevalve. Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ja ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile materiaalne avalike ülesannete üleandmine. Sisuliselt riik loobub ülesannete täitmisest ja selle täitmise tagamisest. VI teema 6. HALDUSTOIMINGUD
üleandmine. Ül antakse üle, kuid selle täitmine ei toimu vaba turumajanduse süsteemis. N: ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus KOV volikogu määrab vee-ettevõtja toimub avalik konkurss. KOV üksus kehtestab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja; teenuse hinna kinnitab KOV volikogu. Ühistranspordi seadus sõidupileti hinna kehtestab vastav riigi- või omavalitsusorgan. Seadus näeb ette järelevalve. Jäätmeseadus seadus näeb ette , et KOV võib kehtestada jäätmehoolduseeskirja, jäätmete eest võetava käitlemistasu ülempiiri. On tehtud kõik selleks, et oleks teenus osutatud kvaliteetselt ja et teenus oleks hinna poolest kõigile kättesaadav. · Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ja ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile materiaalne avalike ülesannete
Kui eelnõud vastu ei võeta, siis astub valitsus tagasi. Eelnõu usaldusküsimusega sidumine tähendab valitsuse ähvardust, et eelnõu vastu võtmata jätmisel läheb poliitiline vastutus uue valitsuse moodustamise eest üle eelnõu vastu hääletanutele. ERIOSA 62. Nimetage Eesti riigi eelkonstitutsioone aastatest 1917 kuni 1919. A-T. Kliimann luges Eesti eelkonstitutsioonideks: 1) 28. novembril 1917. a. (uue kalendri järgi) võttis tollane Eestimaa kubermangu kõrgeim omavalitsusorgan Ajutine Maanõukogu (hiljem hakati nimetama Maapäev) - vastu otsuse kõrgeimast võimust, millega ta kuulutas end Eestis ainsaks kõrgeim võimu kandjaks kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni. See otsus lõi täiesti uue juriidilise olustiku, lõhkus seosed Vene senise kõrgeima võimuga ja lõi Eestimaa jaoks uue kõrgeima iseseisva võimu, määratles Eesti võimuorganite omavahelised suhted ja organite tulevikuülesanded. 2) 24. veebruaril 1918. a
aastal kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa (Tartumaa, Võrumaa, Pärnumaa ja Saaremaa) liitmine ning loodi kubermangu komissari (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. Märtsist-oktoobrini 1917. aastal oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Maanõukogu oli esimene Üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest, valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti linnavolikogudes, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest. Maanõukogu valiti 5. juunil 1917. 7. juunil 1917
Õiguskorraldus. 4 provintsi, õiguse mõistmine neljal alal erinev. Eesti ja Liivimaa õiguskorralduse erinevus tuleneb sellest, kuidas need provintsid Rootsi riigi koosseisu tulid. Liivimaad ja Eestimaad ei saa vaadata koos kuna õigusemõistmine on täiesti erinev. Eestimaal mõistavad õigust neli võimukandijat,kes tegutsevad üksteisest eerinevalt. 1) Riik- kubermanguvalitseja tasand ja kuberner sõltuvalt kohtukord 2)eestimaa rüütelkond ja tema kohtuorganid 3)Tallinn kui omavalitsusorgan ning tallinna linnakohtuorgan 4)kirik e konsistoorium, kust lähtub kohtuvõim Kohut mõistetakse rootsi riigi nimel. Nii nagu on olnud provintsipol on kohtukorralduselka teatud eripärasusi. Algusest peale Rootsi võimud püüdnud viia õigusemõistmist Rootsis vastava korra alusele, tahtsid kontrolli saada selle üle, riigi käed jäävad aga eestis lühikeseks, põhjuseks privileegid, mis on erinevatele seisustele lubatud.
annaabi.ee 
