Eestiaeg (0)

Sündmused: Maanõukogu (Maapäev)- oli Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917–1919.12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest - esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini. Ebaedu : *vastased ülekaalus *relvastus kehvapoolne *puudus usk võitu *madal võitlusmoraal *puudusid abi ja liitlased *osad toetasid punaarmeed *puudus otstarbekas juhtimissüst. Edu: *Soomest tuli abiväge, hiljem ka Rootsist ja Taanist *moodustati vabatahtlike väeosi. Landeswehr'i sõda- oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega. Võnnu lahing- 19. - 23. juunini 1919 eestlaste ja saksa Landeswehri vahel, võitsid eestlased (võidupüha). Asutav Kogu- Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ ( parlament ) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Rahareform- 1. jaan 1928 Markade ja pennide asemel tulid kasutusele kroonid ja sendid . Vaikiv ajastu- ajalooperioodidel 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940, selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Vabadussõjalased( vapsid )- 1920.-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Polliitika ja majandus(1920- 1230 ): *venemaa sulges turu *põllumajandus olukord raske *kergekäeliselt anti laene *maade jagamine *loodi asendustalud *maapanga loomine *valitsuse sekkumine majandusse *võeti vastu reforme. Kultuur(1920-1930): *kultuurkapital * laulupeod *Eesti Mägud *olgem eestlased ja saagem eurooplasteks. Haridus ja teadus: *rahvusteadustes edu saavutamine *kutseharidus *vähe lektoreid *kõrgkoolid:Tartu ülikool, TTÜ, Tlna ja Tartu kõrgemad kunstikoolid. Tegelased: J.Poska- (24. jaan 1866–7. märts 1920) oli Eesti riigimees . J. Soots - (12. märts 1880–6. veeb 1942) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik . J.Kuperjanov- (11. okt 1894- 2. veeb 1919) oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane, Auastmelt oli ta ülemleitnant. J.Pitka- (19. veeb 1872–sept 1944) oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. A.Sirk- (25. sept 1900– 2.aug 1937) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. A.Larka- (5. märts 1879 – 8. jaan) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. K.Päts (23. veeb 1874 – 18. jaan 1956) oli eesti riigitegelane, elukutselt jurist, EV esimene president . J.Laidoner- (12. veeb 1884– 13. märts 1953) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik.