Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Linn keskajal (0)

1 Hindamata
Punktid
Linn keskajal #1 Linn keskajal #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor matu9977 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

LINNAD KESKAJAL

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Henri Tamra LINNAD KESKAJAL Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Järgnevas referaadis tuleb juttu keskaja linnade tunnustest, nende elanikest ja ehitistest ja linna toimimisest ning süsteemist. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Elu keskajal

Igal seisusel oli oma koht ja oma määratud ülesanded. Suurem osa inimesi elas keskaja Euroopas maal ja haris põldu. Maa kuulus valitsejale või maaisandale kes läänistas sellest ühe osa aadlikele, et need teda kaitseksid, ja rentis teise osa talupoegadele , et need teda toidaksid. Suurmaavaldused oli jaotatud mõisateks, mida juhtis mõisavalitseja. Mõisad kogusid talupoegadelt andamit.Talupojad pidid tasuma ka kirikukümnist, mis kulus kiriku ülalpidamiseks. Enamus talupjad olid keskajal n-ö sõltuvad talupojad, kes harisid oma isanda maad ja pidid selle eest koormisi kandma. Oli ka pärisorjasid, kes ei tohtinud isanda loata elukohast lahkuda. Katkuepideemia levis Euroopas 1347.-1351. Aastani ja seda nimetati ka Mustaks Surmaks. Kõrgkeskajal oli ilmastik soojem, kuid 14 sajandil kliima halvenes ja 16. saj algas nn. väike jääaeg. See põhjustas ka saagi vähenemist. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra.Ta kehtestas enda linnas makse ja seadusi

Ajalugu
thumbnail
7
rtf

Eesti keskajal

· ühinesid Poola, Vene, Taani - eesmärgiga vallutatud alad tagasi saada · tekkis Rootsi vastane liit käik : · 1700 - algas Riia linna piiramine saksi vägede poolt, esimesed venelaste väesalgad Narva külje all, Venemaa kuulutas Rootsile sõja · 1701 - Erastvere lahing, kus esimest korda rootsi väed vene vägedelt lüüda said · 1704 - Vene väed vallutasid Narva ja Tartu · 1708 - kõik Tartu kodanikud küüditati venemaale ja linn lasti õhku · 1709 - Rootsi saab Venemaalt hävitavalt lüüa Poltaava lahingus · 1710 - Eesti ja Põhja-Läti Vene võimu all · 1712 - sõja lõpp, Uusikaupungi rahu, Ingleri,Eesti ja Liivimaa liideti Venemaaga tagajärjed : · rootsi kaotas omad alad · Ingeri, Eesti ja Liivimaa liideti Vene riigiga · võidetud alad jäid Venemaa valdusesse 2ks aastaks · rahvaarv oli vähenenud poole võrra · paljud talud olid maha jäetud EESTI RAHVASTIK 17.-18

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Elu keskaja linnas

Suuremate ristteede ja sadamate juures asunud külad hakkasid järk-järgult muutuma käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid sinna toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised müüa isevalmistatud tooteid ja ostsid tööks vajalikke materjale. Sinna tulid sageli ka sissesõitnud välisriikide kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Varakeskajal mõjus Lääne-Rooma keisririigi häving hävitavalt ka linnadele, kuna sel ajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Linnad säilisid, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Toimus linnade pidev rüüstamine rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket. Alles 11. saj. kui hakkas

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Elust keskaajal

Valgamaa kutseõppekeskus Koka eriala K-2 Elust keskajal Referaat Valga 2010 Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Referaat ''Linnad keskajal''

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Linnad keskajal Artur Rohtla Klass G1KR Tallinn 2011 tänapäeva ajaloolisi vaatamisväärsusi Euroopas on just kõige paremini säilinud just keskaegsed linnad. Üks väärtuslikemaid on ka Tallinna vanalinn, mis pakub siia tulevatele turistidele kõige rohkem huvi, selle tõttu, et see on kõige paremini säilinud. Kui võrrelda

Ajalugu
thumbnail
32
doc

Tallinna ajalugu

TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki

Ajalugu
thumbnail
30
doc

Keskaeg

ee). Itaalia ajaloolane Ludovicio Muratori andis 18. sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. Prantsusmaa vaimulik Prantsusmaa ajaloost. 19. sajandil anti välja palju territoriaalseid materjalide kogumikke. Register ­ allikate kogum. Allikate tähtsus nende kaasajas? Meieni jõudnud varakeskajast vaid fragmendid. Hiljem minek suuliselt asjaajamiselt kirjalikule. Kristlik kirik on raamatukirik, põhineb kirjalikul traditsioonil. Varasemal keskajal polnud näiteks mille peale kirjutada. Pärgament ­ eriliselt pargitud lamba/vasika nahk ­ on kallis! Materjali polnud raisata, kirjutati seotud kirjas (kursiiv kirjas ning lühenditega). Hiliskeskaja kirja raskem lugeda, sest seal rohkem lühendeid. Pärgamenti sai uuesti kasutada kui vana tekst maha nühkida nahalt. Tänapäeva teadus lubab kustutatud kirja lugeda ­ leitud antiikteoseid! Koodeksid ehk raamatud tänapäevasel kujul. Info palju kiiremini leitav (järjehoidjad)

10.klassi ajalugu



Lisainfo

Infot keskaegse linna kohta. Sobib õppimiseks tööks, spikriks, referaadiks.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun