Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani (3)

Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani, võõrvõimude vahetumine
Kuni Muistse vabadusvõitluseni alguseni (13. saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks.
1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel:

• Põhja-Eesti Taanile
  
• Kagu-Eesti Tartu piiskopile
  
• Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse
  
• Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile
  

1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu)
1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi
Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa , Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks.
1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule
1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja-Eesti alad Liivi Ordule
1347-1558 Eesti haldusjaotus ei muutu
1558-1583 Liivi sõda (sõdade ajastu kestab aastani 1629)
1561 Põhja-Eesti langeb Rootsi kätte
1570 -1577 eksisteerib Liivimaa kuningriik (hertsog Magnus )
1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel
1583 Pljussa rahu Venemaa ja Rootsi vahel

• Põhja-Eesti Rootsile
  
• Lõuna-Eesti Poolale (Rzeczpospolita)
  
• Saaremaa oli Taani käes (alates 1559 )
  

Poola ajal on Lõuna-Eestis asehaldur. Maa jagati 3 presidentkonnaks, mis hiljem nimetati Poola eeskujul vojevoodkondadeks. Need omakorda jagunesid staarostkondadeks.
Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks, Rootsi riigi kõrgeim esindaja siin oli kuberner . Ala jaotati seitsmeks linnuselääniks.
1629 Altmargi rahu Rootsi ja Poola vahel. Kogu Mandri-Eesti läheb Rootsi võimu alla – Poola aeg Lõuna-Eestis lõppeb. Saaremaa jääb veel Taanile
1645 Brömserbo rahu Rootsi ja Taani vahel. Kogu Eesti territoorium on Rootsi võimu all.
1660 Oliwa rahuga läheb viimase Eesti alana Rootsi võimu alla Ruhnu saar
Rootsi võimu ajal jäi Eesti jagatuks kaheks kubermanguks : Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Mõlema kubermangu eesotsas olid kindralkubernerid.
1700-1721 Põhjasõda
1710 (1721) Rootsi võimu lõpp Eestis
1710 Harku kapitulatsioonid
1721 Uusikaupunki rahu Venemaa ja Rootsi vahel. Venemaa saab Eesti-, Liivi ja Ingerimaa
Eestis algab Vene aeg. Maa on jaotatud kaheks kubermanguks, mõlema eesotsas kindralkubernerid. Kujuneb välja Balti erikord.

Asehalduskord . Lisandusid Paldiski maakond, Viljandimaa , Võrumaa.
19. sajandil jääb olukord üldiselt samaks, suureneb vaid linnade arv. Kuni Vene aja lõpuni 12 linna.
30. märts 1917 Venemaa Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise korra kohta: Eesti alad ühendatakse ühtseks Eestimaa kubermanguks, lubatakse moodustada omavalitsusorgan Maapäev (Maanõukogu).
okt. 1917 Enamlaste võimuletulek Eestis

Eesti Vabariigi väljakuulutamine
märts-nov 1918Saksa okupatsioon

Eesti Vabadussõda. Tartu rahuga liidetakse Eesti aladele Narva jõe tagused vallad ja Petserimaa.

Eesti Vabariik

Nõukogude okupatsioon
1941-1944 Saksa okupatsioon
1944-1991 Nõukogude okupatsioon
1944-1945 – vähendati Eesti territooriumi: Leningradi oblastile liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning Pihkva oblasti koosseisu määrati Petserimaa koos Petseri linnaga
1945 – Eesti NSV jagunes 10 maakonnaks ja 236 vallaks. 1946.a loodi eraldi maakonnana Hiiumaa , 1949.a Jõhvi- ja Jõgevamaa. Loodi külanõukogud.
1950 – vallad kaotati, maakondade asemele (13) loodi 39 maarajooni
1952-1953 – ENSV on jagatud 3 oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu
1959 – rajoonid reorganiseeriti
1961, 1962 – uued reorganiseerimised
1991 Eesti Vabariigi taastamine
1992 uus põhiseadus, uus haldusjaotus (15 maakonda)
Eesti iseseisvumise eeldused:
1. Kultuurilised eeldused:
* kirjakeele ühtlustumine
* eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik
* rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (näiteks laulupeod) pidamine
* seltsitegevuse aktiviseerumine jne.
2. Majanduslikud eeldused:
* talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks
* tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks
* linnade eestistumise algus
3. Poliitilised eeldused:
* 1905.a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule
* erakondade (parteide) loomine; eestlastest poliitikute esilekerkimine
* eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; kogemuste saamine poliitiliseks tegevuseks
* ühistegevuse kasv majandusvaldkonnas, mis andis demokraatia ja koostöö kogemusi
* Olulisimaks poliitiliseks eelduseks Eesti iseseisvumisel oli Esimene maailmasõda ning impeeriumite nõrgenemine selle tulemusena:
* Sõda puhkes kahe vastandliku leeri- Antanti ja Keskriikide - vahel
* Pikaleveninud sõja tulemusena algas paljudes sõjast haaratud riikides majanduslik allakäik; see omakorda süvendas sisepoliitilisi pingeid, tekitas vastuhakke, süvenesid nõuded demokraatia kehtestamiseks jne.
* Mõlemad pooled püüdsid vastase nõrgestamiseks aidata kaasa rahvaste vabadusliikumisele (näiteks sakslased õhutasid poolakate iseseisvusliikumist, Antant omakorda tšehhide vabadusvõitlust Austria-Ungari ülemvõimust vabanemiseks).
* Sõda kurnas välja nii Venemaa, kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele (aga ka poolakatele, soomlastele, lätlastele, leedulastele ja teistele) võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks.