50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Saluaar
Õppematerjali autor
Keskaegne ühiskond 1. Allah – Araablaste taevajumal, kes oli olemas juba enne islamit. Meka – Muslimite püha linn Saudi-Araabias, kus 7. sajandi alguses kaupmees nimega Muhamed end Allahi prohvetiks kuulutas ning monoteistlikku usundit levitama hakkas. Koraan – Islami püha raamat, kuhu on kirja pandud Allahi ilmutused Muhamedile ning seda peetakse Jumala sõnaks, mida tuleb täita. Seal on 114 peatükki ehk suurat, mis on reastatud pikkuse järjekorras. Kalifaat – Riik mis loodi peale Muhamedi surma, pealinn oli Mediina. Džihaad – Püha sõda, mida kalifaat alustas ümbritsevate maade vastu. Ühtlasi levitati ka islamit. 2. Muhameedlus tekkis 7
AJALUGU Islami kultuur Allah- taevajumal Meka- muslimite püha linn Koraan- islami püha raamat Kalifaat- vastloodud riik Dzihaad- püha sõda Millal tekkis muhameedlus? Muhameedlus tekkis 7.sajandil. Varakeskaegse Euroopa kultuur Rooma tsivilisatsiooni hääbumine keskajal: 1. Riigi põllumajandus ja kaubandussüsteem varises kokku. 2. Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähtsuse. 3. Märgatavalt vähenes ka rahvaarv. Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal? Rooma tsivilisatsioon hääbus sest neil olid poliitilised ja majanduslikud kriisid ja siis tungisid ka germaanlased sisse. Feondaalkord Feondaalkord on valitsemisekord, kelle aluseks oli senjõõr
Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. 476 algas Lääne-Rooma riigi lagunemisega ja lõppes umbes 1500, kui 1) avastati Ameerika ja hakkasid toimuma maadeavastamised; 2) protestantlik reformatsioon kui hakkas murenema Rooma kiriku võim Lääne-Euroopas; 3) Bütsantsi riigi kokkuvarisemine, kui hävis viimane jäänuk antiiksest Rooma keisririigist. Varakeskajal (u 475-1000) toimus germaanlaste riigid. Kujunes välja uus võimukorraldus feodaalkord. Kõrgkeskajal (u 1000-1300) taastub Lääne-Euroopas linnaelu ning algab uuesti rahvaarvu kasvamine. Areneb põllumajandus, kaubandus ning käsitöö. Arenesid ülikoolid, gildid ja tsunftid. Seni segadustes virelenud Lääne-Euroopa muutub oluliselt tugevamaks ja võimsamaks. Hiliskeskajal (u 1300-1500) tekkisid eeldused varauusajale üleminekuks hakati üha enam kasutama püssirohtu, arenesid tugeva keskvõimuga riigid, arenes majandus ja toimus kiire linnade areng.Lääne-
Nad vallutasid linna ja lõid Ladina Keisririigi(1204). Hiljem Bütsantsi keisririik küll taastati, selle võimsust aga mitte - hakkas sõltuma läänest + enda kaitsmine oli keeruline. 1453. aastal vallutsasid türklased Konstantinoopoli e Ida-Rooma lõpp e keskaja lõpp. Bütsantsi ühiskond 9.saj lõpust kuni 11. saj alguseni oli Bütsants võimsaim riik. Tugines Rooma impeeriumi pärandile ja õigeusule. Kultuurilise näo kujundas Vana-Kreeka kultuur + hellenism. Olulisim tunnusjoon - traditsiooni austamine. Antiikajast pärines arvukas ametnikkond ja maksusüsteem = riik toimib tõhusalt. Oli piiramatu võimuga keiser, teda peeti Jumala asemikuks maa peal + oli kirikliku võimu eesotsas. Kuidas erinesid Bütsants ja keskaegne Euroopa? Euroopas oli ilmalik (keisri) ja vaimulik(kiriku) võim lahutatud. Vaatemängukultuur - suurejoonelised pidustused, rongkäigud, võiduajamised hipodroomil, akrobaadid
Mis sai Karl Suure riigist peale tema surma? Elas 742, 743, 747 või 748 28. jaanuar 814. Keisriks kuulutas ta ennast aastal 800. Ta vallutas Põhja- Itaalia, Hispaania põhjaosa, suured alad Saksamaal. Kohe pärast Karl Suure surma see jagati tema poegade vahel kolmeks. Tekkinud riikidest said alguse tulevased Euroopa suurriigid: Lääneosast sai alguse Prantsusmaa, idaosast Saksamaa. Keskmine riik aga lagunes küllaltki peatselt. 5. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal. Varasel keskajal käis linnaelu alla, koos sellega ka kaubandus, käsitöö ja haridus. Vanad linnad jäid aga siiski alles, ehkki käisid alla, ning püsisid oluliste keskustena. Nende elanikkond küündis aga kõigest mõne tuhande inimeseni. Keskaegne ühiskond oli eelkõige põllumajanduslik. Valdav osa elanikke elas maal. Toimis naturaalmajandus kõik eluks vajalik valmistati ja tarbiti kohapeal. 6
1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikele Keisrite rohkus ja Konstantinoopoli saamine impeeriumi pealinnaks 330 Algus: frangid, burgundid, hunnid, vandaalid, goodid, langobardid (usk, kultuur, kaubandus, linnaelu jäi kängu) * naturaalmajandus idagoodid Theoderich Suur: eraldas germaanlased ja roomlased, Itaalia ainuvalitseja (kukutas Odoakeri), antiigi viimane õitseng 418 Läänegootide esimene barbarite riik 451 hunnide peatamine Katalaunia väljadel 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ... Rooma riik säilis Ida-Roomas (keiser Zenon)
kuuluvatest latiinidest koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatese, millest üks oli Rooma. Latiini e ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. 7. Saj võeti kasutusele tähestik. Legendi järgi valitses linna seitse kuningat (8- 6 saj), kellest kolm viimast olid etruskid. Küngastevahelisse orgu, kus kuningad valitsesid, rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalise Kapitooliumi künkale aga kindlus. Müüriga piirati linn 4. saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu e senatiga. Viimane Rooma kuningas Tarquinus Superbus oli pärimuse järgi võimas kuid paljude roomlaste vastu ülekohtune. Kui ta sõjaretkel oli, puhkes Roomas temavastane ülestõus ning teda ei lastud enam linna. Ta kogu kokku suure etruskide väe aga ei õnnestunud vastuhakk. Romulusest kuni Tarquiniuseni (kõrvaldati troonilt)- sellega lõpeb kuningate aeg. Rooma riigi valitsemissüsteem
pidid põgenenud olema 1a ja 1 päev, siis said nad orjusest vabaks. Linnadele oli see kasulik, sest linnade iive oli mitmesugustel põhjustel negatiivne. Kõige tähtsamad kohad linnas linlaste jaoks olid kõrtsud, turuplats, kirikud. Kõige tähtsamateks hooneteks linnad olid raehoone, kirikud, kaupmeeste gildihooned, vangla. Linlaste peamised tegevusalad olid käsitöö, kaubandus, põlluharimine. Kes olid: MUHAMED- oli islami usu prohvet ja mõningate hõimude ühendaja. CLODOVECH- ka Clovis oli frankide kuningas. Pidas sõdu nii galloroomlaste kui ka teiste germaani hõimude vastu ning tema valitsusajal saavutasid frangid Gallias ülemvõimu. ning üks tähtsamaid tegusid oli pärast Tolbiaci lahingut ristiusu vastuvõtmine katoliiklusena. JAROSLAV TARK- oli Rjurikovitšide soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid