Mis on Ökoloogia? Ökoloogia on teadusharu, mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi. Isereguleerimine-kui eraldada mingi ökosüsteem, siis allesjäävad reguleerivad end ise. 1)Üldökoloogia 2)Autökoloogia-kuidas on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas 3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km Mida tähenab Ökoloogia? *mõiste ökoloogia kasutusel 1866.a *Esmakasutaja sakslane Ernst Henckel Ökoloogiline ja keskkonnakaitselise mõtlemise kujunemisest. 1) varajane looduskaitse 2) dateeritud looduskaitse 3) klassikaline looduskaitse 4) teadliklooduskaitse Varajane looduskaitse. *looduslike ...
veekogu elustikust. Uus, aeglaselt taastuv kooslus on esialgu tunduvalt liigivaesem ja harilikult toodab ka vähem biomassi, sest kadunud on veekogu mosaiiksus (süvikud ja kiiremavoolulised koolmekohad) ning lüheneb voolusängi kogupikkus. Tunduvalt halvenevad nii vee- kui ka kaldakooslustes elavate loomade elu- ja varjetingimused. Maaparandustöödega avatakse vooluveed põllumajandus- ja olmereostusele, mis omakorda rikub vee kvaliteeti. Selle tagajärjel muutuvad veeökosüsteemid ka ebapüsivamaks. Saarma kui toitumisahela ühe lõpulüli arvukust vähendavad veel keskkonnamürgid, mis veekogudesse sattunult kuhjuvad toitumisahela eri tasemetel. Põhjamaades ja teistes Euroopa riikides tehtud uurimistöödest selgub, et juba üsna väikesed PCB-, DDT-, elavhõbeda ja raskmetallide kogused kiskjate toidus suurendavad nende suremust ja steriilsust, igal juhul vähendavad viljakust. See võis olla saarma-asurkonna väikese
puudest) ja seega ilmastikule vastupidavad. Vastupidavad on nad aga ka pärast surma maha langedes. Okkad säilivad ka koduna mitmeid aastaid luues happelise ja küllaltki elustikuvaese mulla. Kuna sealt puuduvad enamasti mulda segavad organismid (vihmaussid) kujunevad selged horisondid. Kuna mulla omadusi mõjutavad korraga väga paljud tegurid, võivad lähedaste regioonide mullad olla küllaltki erinevad. 98. Mis on märgalad? Märgalad ja veeökosüsteemid Veeökosüsteemides on kliima vähemoluline kui maismaal. Veeökosüsteeme defineerima ei pea, need on niigi arusaadavad. Märgaladega on asi keerulisem. Märgala on ala, mis on aastaringselt või periooditi allpool veepinda. Erinevalt veekogudest, esineb märgaladel kohaliku taimestiku abil tekkinud muld (veekogus on setted). Mõned märgalad (luhad näiteks) on vee all vaid osa aastast ja ülejäänud ajal sarnanevad harilike maismaakooslustega.
6.4 Kalanduse kaitset ja korraldamist puudutavad otsused peaksid põhinema parimal kättesaadaval teadusmaterjalil, võtma arvesse traditsioonilisi teadmisi kalavarudest ja nende paiknemisest, aga ka keskkonna-, majandus- ja sotsiaalseid faktoreid. Riigide prioriteediks peaks olema uuringud ja andmete kogumine, et täiustada teaduslikku ja tehnilist käsitlust kalandusest ning selle vastastikusest toimest ökosüsteemiga. Kuna veeökosüsteemid ületavad riigipiire, peaksid riigid edendama kahe- ja mitmepoolset teaduskoostööd. 6.5 Riigid, regionaalsed ja subregionaalsed kalandusorganisatsioonid peaksid parimat kättesaadavat teadusmaterjali arvesse võttes rakendama ulatuslikult ennetuslikku lähenemisviisi vee elusressursside kaitsel, korraldamisel ja kasutamisel, hoidmaks ja säilitamaks veeressursse ja -keskkonda. Adekvaatse teadusliku info puudumine ei
orgaanilisest süsinikust. Siiski võib nendes kohtades olla 4 toiduahela astet. Järved kui ka ookeanid funktsioneeriva efektiivselt keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste protsesside ning hüdroloogiliste ja meteoroloogilste tsüklite vahelistele seostele. Ökosüsteemid ja globaalökoloogia Veekogu temperatuur sõltub kliimast –keemiliste elementide väljauhtumine, vee aurumine, sademed ning kemikaalide kontsentratsioon. Ookeanid on tähtsaimad veeökosüsteemid tänu suurtele mõõtmetele, kuid ei tohi unustada mageveekogusid. Kuni 1950: “Inimene ei suuda mõjutada ookeani”. Pärast seda kui Prantsusmaa ja NL katsetasid aatompommi õhukeskkonnas, avastati, et radioaktiivsete ühendite kontsentratsioon on kõrgenenud üle kogu Maa. Need ained saavutavad tasakaalu ookeanides sadade ja miljonite aastatega. Mõisteti, et inimene on võimeline muutma biogeokeemiat – kestva iseloomuga muutused. Mõõdeti CO2 hulka ning kui palju sellest satub ookeani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
