Hõimkond (Phylum) Chordata Keelikloomad Klass (Class) Mammalia Imetajad Selts (Order) Carnivora Kiskjalised Sugukond (Family) Felidae Kaslased Perekond (Genus) Felis Kass Liik (Species) Felis lynx Ilves TAKSON – on süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. 3. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomišš. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele Abiootilised keskkonnategurid (eluta looduse tegurid, st keskkond): päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, happelisus (pH), toitainete sisaldus, veerežiim, rõhk, tuli, soolsus Nende mõju taimedele - Nende mõju loomadele - Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju
päärdumatut muutust nim. evolutsioonks. Väljasuremine-põhjused: Suur kasv-peetakse meelsasti jahti, spetsialiseerunud toiduvalik-eriti tundlikud keskkonnamuutuste suhtes. Aeglane sigimine-kaasneb suure kasvuga, aga ka liigisisene konkurents paaritumispartnerite pärast, asumine kürgel troofilise tasemel-tippröövloomad kannatavad rohkem bioakumulatsiooni all. Ka inimene on neid meelega hävitanud, ranged keskkonnanõuded või kitsas levila- liik satub ohtu,kui ta sõltub mingist harvemaks muutuvast elupaigast.Kindlad rännuteed- aastad samu rännuteid kasutavate liikidele võivad saada saatuslikuks küttminie või kohalikud katastroofid. Elutsükli, struktuuri või käitumise erijooned, Liik on inimsele ohtlik-suurkiskjaid peetakse ohtlikuk ulukitele ja kariloomadele. Inimesesööjad vanad haiged loomad, kes on maitse suhu saanud. Migratsioon (lad. migratio ranne) so. Keemilise elemendi voi aine liikumine mingis
(paleosoikum) teke, mandrijäätumised paljasseemnetaimed kahepaiksete väljasuremine lõunapoolkeral, kuiv kliima Karbon (359) Merede pealetung, niiske Sõnajalgtaimede Kahepaiksete ajastu, kliima metsad esimesed roomajad Devon (416) Maismaa kerkimine Sõnajalgtaimede Kalade ajastu, putukate ja levimine kahepaiksete ilmumine Silur (444) Suured sisemered, pehme Esimesed kliima maismaaselgrootud,
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilis
Seda rolli nimetatigi siis nisiks. Hutchinsoni niss - bioloogilise liigi kohastumuseks ehk bioloogilise liigi ökoloogiliste nõudluste kompleks. Kohastumine genotüübi muutumine evolutsioonis vastavalt keskkonnatingimustele. Tulemusena saavutatakse suurem kohastuvus. Kohanemine ontogeneetiline muutumine. Ontogenees sünnist surmani org areng. Elu jooksul genotüüp ei muutu. Ei too kaasa muutusi genoomis. Joonis. temp. ja niiskus. ökoloogiline amplituud faktori vahemik, milles liik suudab püsida. Faktorite mõju on interaktiivne, sõltuvad üksteisest. Niss ei ole kandiline, vaid tal on nurgad maha lihvitud. Nt Sookail - mida soojemasse kliimasse, seda märjemates kohtades ta kasvab. Tänapäeval käsitletakse nissi kui ruumi osa hulgamõõtmelises hüperruumis, mille telgedeks(dimensioonideks) on olulised ökoloogilised faktorid, milles vaadeldav liik suudab püsivalt elada ehk, millele ta on kohastunud. Loeng 24.03.09 NB
nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Kokkusaamise korral (A+ B-) Lahus elu korral (A- B0). Parasiit kasutab peremeest kas: ajutiselt fakultatiivne (voodilutikas, kirp) perioodiliselt või kogu elu vältel obligaatne (laiuss). Piiranguvöönd kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega. Piiranguvööndi metsad vastavad kaitse-eeskirjast tulenevalt kas hoiuvõi kaitsemetsa kategooriale. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust.
nafta, hapnik. Biootilised elusat päritolu, nt. toit nt. kana 2) Otsesed saab otseselt tarbida, nt. toit. Kaudsed ei saa otseselt tarbida, nt. kõrgus. 3) Ressursid faktorid, mida tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi- me kõik oleme osa ookeanist, mineraalid, hapnik, teised organismid, CO2, H2O, O2 Tingimused faktorid, mis võimaldavad ressursside tarbimist, nt. pH, temp., soolsus. Ökoloogiline amplituud e. tolerants teatud ökoloogilise faktori suuruste vahemik, mille ulatuses tuleb vaadeldav organism omadega toime. Tolerantsuskõver tavaliselt Gaussi kõver (optimum keskel minimumid äärtes), iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist. Spetsialist e. stenatoopne org. teda iseloomustab kitsas ökoloogiline amplituud (kuusk). Generalist e. eurütoopne org. - iseloomustab lai ökoloogiline amplituud (mänd).
mõjud. Näiteks avaldavad vihmaussile mullas mõju mulla temperatuur, niiskus ja toitainetesisaldus (abiootilised tegurid) ning teised liigid mutt, paljud erinevad bakterid, taimejuured (biootilised tegurid). Abiootilised ja biootilised tegurid on vastastikuses sõltuvuses, näiteks organismijäänuste kõdunemisel tekib mulda toitaineid, mulla liigne happesus võib pärssida teatud liikide konkurentsivõimet, jne. 6. Ökoloogiline amplituud Organismide suhet keskkonnaga iseloomustab ökoloogiline amplituud ehk taluvuasala. Ökoloogiline amplituud on liigi taluvuspiiride vahekaugus mingi teguri suhtes. Eristatakse kitsa ökoloogilise amplituudiga ehk stenotoopseid ning laia ökoloogilise amplituudiga ehk eurütoopseid liike. Vastavalt tegurile räägime näiteks eurütermsetest liikidest (saavad elada väga erinevates temperatuuritingimustes,
niiskus 4. toitained 5. mõne vajaliku gaasi sisaldus 3. Adaptatsioon ehk kohanemine on pöörduv, ontogeeniline protsess. Isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüüb raames. See toimub enamasti vastusena keskkonnatingimuste toimele. Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes. Tagajärg on kohanemus. 4. Adaptatsioon ehk kohastumine on pöördumatu, evolutsiooniline protsess. Organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamustingimustega. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. 5. Aeroobne keskkond on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aeroobset keskkonda asustavad aeroobid. 6. Aineringe on ainete tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja jälle tagasi elutusse.
Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene konkurents. Biotsönoos ühel territooriumil elavad paljude liikide populatsioonid moodustavad elukoosluse Ökotoop biotsönoosi elukeskkond, mille all mõistetakse nii territooriumi, millel biotönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad Biotsönoosi ja ökotoobi omavaheline seos? Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteemi näited - tiik, salu-okasmets, raba Ökosüsteemi iseloomustatakse kahe millise näitajaga? Eluta ökotoop. Elus biotsönoos. Toiduahel toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbija ja lagundajad Tootjad rohelised taimed ja lisaks nendele ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid Tarbijad toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks teisi elusorganisme. Sõltuvalt toiduobjektist jagunevad nad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks.
· Ül: Milline võib olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? Koostage ka toiduahel ja püramiid. Ø Bioloogiline mitmekesisus v Eristatakse 3 tasandit: Geneetiline mitmekesisus- liigisisene geneetiline varieeruvus. Liigiline mitmekesisus- bakterite, seente, taimede ja loomade liikide paljusus. Ökosüsteemide mitmekesisus- erinevad metsad, niidud jne. Keskkonnaprobleemid 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused:Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: innade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega.
kinnitamisest. H. suurendab rühma terviklikkust, väldib asjatuid kokkupõrkeid ja on kõigile rühma liikmeile eluliselt tarvilik. Hoiatusvärvus loomade kaitsekohastumusi: kehakatte ere muster, mis teeb mittesöödava looma (lepatriinu) või hästi kaitstud looma (herilase) eriti silmapaistvaks, vältimaks zoofaagide juhuslikke kallaletunge. Hoiumetsad reservaadid ja erilist kaitset ning pikemaajalist säilitamist vajavad metsad. Mets kuulub hoiumetsa kategooriasse: 1) kaitseala loodusreservaadis; 2) kaitseala sihtkaitsevööndis, kus kaitse-eeskirjaga on majandustegevus keelatud, ning sellega võrdsustatud alal. Homöostaas bioloogiliste süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Nt. enamikule imetajaile ja lindudele on tavalistes tingimustes amased kehatemperatuuri ja vere pH h
2. Kasv ja selle dünaamika - isendite arv ja aeg : a. eksponentsiaalne kasv (keskkonna ressursside piiravat mõju vaadeldaval ajahetkel pole esineb suht lühiajaliselt optimaalsetes tingimustes); b. Sumbuv ehk regressiivne kasv(pop. arv. pidev langus tugevalt negatiivse mõjuga keskkonnas, vanuselises struktuuris on ülekaalus vanad, surevad isendid) c. stabiilne kasv(isendite arv kõigub, aga teatud kitsas vahemikus) 2. Sugude suhe tavaliselt jääb vahemikku 1:1, kuid on erandeid a. Partenogeneetiliselt paljunevad liigid b. Polügaamsed liigid c. Uue põlvkonna suguküpsuse saabumine 3. Vanuseline struktuur a. Suguküpsuseelsed isendid b. Suguküpsed isendid c. Teatud juhtudel ka vananenud isendid, nt. Taime kooslus =puistu, kus domineerivad eakad isendid 4
astme tarbijaid. Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Tootja (produtsent) toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist). Troofiline tase toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Ökoloogiline tasakaal ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. Ökoloogiline tegur (keskkonnategur) organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevalt ümbritsevast elus ja eluta loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10%
15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tarbijaga 20.Produtsent - tootja 21.Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid 22.Ökoloogiline tegur organismide elutegevust mõjutavad tegurid 23.Ökoloogiline amplituud vahemik, kus saab organism areneda, elada ja paljuneda 24.Ökosüsteem isereguleeruv tervik Ökotoop ökosüsteemi elukeskkond(valitsevad abiootilised tegurid) Biotsönoos ökosüsteemi elusosa 25.Aineringe organismide jaoks vajalike ainete liikumine elus ja eluta keskkonna vahel 26.Biomass organismide kogumass kindlal ajahetkel mingil alal või ökosüsteemis II Selgita, põhjenda 1. Ökoloogilise teguri toimet organismile (graafik Ik12)
(vaevakask, mesimurakas, mägi-kadakkaer, künnapuu, käokuld, luuderohi, jugapuu, kilbirohi, karvane lipphernes, angervaks, palupõisrohi, rand-ogaputk.) Ohustavad tegurid: Kasutamine, tallamine, ehitustegevus, kaevandamine, põllumajanduslik tegevus, metsamajanduslik tegevus, soode kuivendamine ja turbavõtmine, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused: Komplitseeritud ja aeglane paljunemine, mükoriisa olemasolu, kitsas ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike. LOOAMASTIKU KAITSE I kaitsekategooria: Kõige rangemat kaitset vajavaid loomaliigid. (Ebapärlikarp, kõre, rohe-kärnkonn, must-toonekurg, kotkad, rabapistrik, väike-laukhani, rabapüü, siniraag, lendorav, euroopa naarits.) II kaitsekategooria: 59 loomaliiki, 6 liiki selgrootuid. 3 rühma: Eestis haruldased liigid, sageli massiliselt läbirändavad liigid, Eestis suhteliselt arvukalt esinevad, kuid mujal
Lained on alati ebaühtlased, tekivad sest: o Arvukus kasvab---tarbimine kasvab---ressursside hulk kahaneb---sündimus langeb---arvukus kahaneb--- ressursid taastuvad---sündimus suureneb---arvukus kasvab..... KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on ökoloogia? 2. Kuidas jaotatakse ökoloogilisi tegureid ? +näited 3. Kuidas mõjutab valgus organisme? 4. Kuidas mõjutab temperatuur organisme ( niitaimed kui ka loomad)? 5. Mis on ökoloogiline amplituud? 6. Organismidevahelised suhted: sümbioos, kommensalism,konkurents, parasitism, kisklus, taimtoidulisus. 7. Populatsioon, areaal 8. Populatsioonile iseloomulikud näitajad 9. Populatsioonide tüübid 10. Populatsiooni lained Ühel territooriumil elavad populatsioonid · Ühisel territuooriumil võib elada paljude liikide populatsioone · Sellised populatsioonid moodustavad koos biotsönoosi · Biotsönoosi võib jagada: o mikroorganismid
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. parasitism - eri liiki organism
organismide elutegevst mõjutavaid keskonnategureid nim. ökoloogilisteks teguriteks.ABIOOTILISED TEGURID - pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid. BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne, kahjulik. abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kanep, tubakas.neil moodustuv
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheli
kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid:alumine ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust. 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid. 7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained). 8. Oska konstrueerida ökoloogilist püramiidi. 9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas.
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse lühi-ja pikapäevataimed. Lüh
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
UV-kiirgus mõjutab ainevahetust. Organismide reaktsiooni öö ja päeva pikkuse muutumisele nimetadakse fotoperiotismiks. Taimed jagunevad valgustundlikuse suhtes pikapäevataimed ja lühipäeva taimed. Pikapäeva taimed nõuavad õitsemiseks ja viljastumiseks pikkapäeva ( suvi) ja lühipäevataimed näuavad lühikest päeva ( talve). Samas on oluline kasvukoht mille järgi jaotadakse taimed varjutaluvad, varjulembelised ja valgus lembelised. Ökoloogiline amplituud Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemiku, milles organismis saab areneda nimetadakse ökoloogiliseks amplituudiks. See on teguri taluvus vahemik. Uurimine taime elutegevuse intensiivsust sõltuvalt temperatuurist. Meie vööndis on see umbes 4-40C. Organismide vahelised suhted kui biootilised tegurid. Organismide vastastiku mõjutavaid tegureid nimetadakse biootiliseks ökoloogilisteks teguriteks. Sinna alla kuulub ka inimtegur ehk antropogeenne tegur. Suhted jaotadakse
mida saab kasutada planeeringuis, keskkonnamõjude hindamisel jne. (Coordination of information on the environment – keskkonna informatsiooni koordineerimine) CORINE Land Cover projekti käigus loodi kogu Eestit kattev, ühtse metoodika alusel andmebaas, mis annab keskmisemõõtkavalise kartograafilise andmestikul ülevaate 20 sajandi lõpu maakasutuse ja taimkatte levikust Eestis. o esimese tasandi üksused: Tehisalad, Põllumajanduslikud alad, Metsad ja pool- looduslikud alad, Märgalad, Vesi Termin “maakate” on tuletatud “taimkatte” ja “muldkatte” eeskujul ning on otsene tõlge inglise keelest on land cover. Maakatet esindavad looduslikud ja inimtekkelised kooslused, mis katavad teatud kohas maapinda (loodusobjekti olemasolu, nt. mets, veekogu jne.). Maakate kui üldistus käsitletavast alast on kogumaspopulaarsust, eriti seoses aerofotode ja satelliitkujutiste kasutamisel põhineva kaugseire arenemisega. 16
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORF
neljanda astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel rastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent, toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest) Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Ökoloogiline amplituud Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda Ökoloogiline tasakaal Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökoloogiline tegur keskkonnategur, organismide elutegevust mõjutatavad keskkoonategurid, mis tulenevad ümbritsevad elust ja eluta loodusest, jaotatakse biootilisteks ja abiootilisteks Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10%
Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi peegeldab päikesekiirgust ta
Enne 1987.aastat ei olnud keskkonnakaitsevaldkond ka Euroopa Ühenduse õiguslikus kompetentsis ja Ühendusel oli rangelt majanduslik sisu. Siiski kasutati keskkonnaregulatsioone vabakaubanduspiirangute kõrvaldamiseks ja üksikprobleemide lahendamiseks (radiatsioon, transpordireostus). Alates 70-ndatest aastatest suurenes aga üldine huvi keskkonnaprobleemide vastu ja Euroopa Ühenduse kitsas pühendumine majandusküsimustele ei olnud enam põhjendatud. Euroopa Ühenduse keskkonnategevus algas 1972.a. kui kinnitati neli vertikaalset ja sektorspetsiifilist tegevusprogrammi. 1972.a. juulis Pariisis toimunud Euroopa Ühenduse riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumise järel algas keskkonnaprobleemide süsteemne lahendamine. Kinnitati Keskkonnategevusprogramm aastateks 1973 – 1976.
Euroopas ja Põhjamaades edendasid sakslase Hugo Conwentzi (18551922) kirjutised. Euroopa esimesed rahvuspargid rajati 1909. a. Rootsis, samal aastal sai see riik ka looduskaitseseaduse. Saksa looduskaitseseadus võeti vastu küllaltki hilja (1935. a.), näiteks Soomes tehti seda 1923. ja Prantsusmaal 1930. aastal. Looduskaitse areng Põhja-Ameerikas Möödunud sajanditel kasutati Ameerika loodusressursse piiramatult, kuna arvati, et need ei saa kunagi otsa. Esimesena hakkasid vähenema metsad (raiumise ja tulekahjude läbi). 187375 esimesed metsakaitseorganisatsioonid. Endla Reintam, 2008/2009 3 1886 Metsaamet. 1870 Ameerika Kalanduse Selts (teaduslik organisatsioon). 1883 Ameerika Ornitoloogide Liit. 1832 maalikunstnik George Catlin tegi pärast ekskursiooni Missouri jõel ettepaneku luua rahvusparke.
· Ökotoksikoloogia- toksikoloogia haru, mis uurib looduslike ja sünteetiliste pollutantide mõju ökosüsteemi osadele, kaasa arvatud inimestele, taimedele, mikroorganismidele. · Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse · LD50-standardne viis märkida aine mürgisust · Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju · Taluvusala(piirid)- · Optimaalala- · Ökoamplituud- ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda · Eurütoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit · Stenotoop- kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont · Atsidofiil- Happelembelised taimed · Kaltsifiil- Lubjalembelised liigid. · Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu). Kalastikus on hapnikunõudlikud
pidevalt. Nähtavasti on mehhanisme, mis piiravad ja reguleerivad populatsiooni arvukust (asustustihedust). Piiramine ja reguleerimine ei ole üks ja sama tegur. Piirav tegur määrab asustustiheduse ülempiiri. Piiramine on populatsiooni väliselt determineeritud ja tuleneb näiteks konkurentsist, keskkonnatingimuste taluvusest. Kui panna metsa linnupuure, kolivad neisse varsti tihased. See näitab, et sobivate elupaikadega on kitsas ja see piirab nende arvukust rohkem kui söök. Metsapuudele on tihti piiravaks teguriks toitainete tagavara mullas, samuti veepuudus/või liig. Popualtsiooni piiravad tegurid ei ole ajas ja ruumis püsivad. Mõnel aastal on kuusel käbisid palju ja kuusekäbilind saab edukalt paljuneda. Reguleerivad tegurid need on mehhanismid, mis mõjutavad ressursside poolt määratud piirides populatsiooni arvukust üles või alla.