Bioloogia mõisted/spikker (0)

Geen- DNA lõik mis määrab ära mRNA molekuli sünteesi. Sellele lõigule vastav mRNA määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. Populatsiooni või liigi genofondi e. geenifond : populatsiooni liigi kõigi geenide ja nende erivormide ehk aleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogum.
Aleel - ühe geeni erivorm .Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises.Nt. Herneseemne kollast värvust määrav geen a on sama geeni erivormid ehk aleelid
Genoom - liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist, 22 autosoomist ning sugukromosoomidest x ja y
Genotüüp- isendi kõigi geenide ja geeni erivormide ehk aleelide kogum.
Autosoom - kromosoom mis esineb võrdsel arvul liigi kõigi normaalsetel isenditel ega sõltu soost.
Sugukromosoom- isendi sugu määrav kromosoom . Inimese sugukromosoomid on x ja y
Suguliiteline geen- inimese x kromosoomis paknevgeen. Homoloogilised ehk paarilised kromosoomid ... kromosoomid mis sisaldavad samu pärilike tunnuseid määravaid geene. Nad on ka välimiselt sarnased.
Fenotüüp- isendi vaadeldvate tunnuste kogum mis tuleneb genotüübi ja keskonna tegurite koostoimest. Mõned tunnused on rangelt määratud genotüübi poolt (nt.veregrupp), osa tunnuseid saab KK-tingimuste abil muuta (nt.kehakaal)
antropogeenne t – inimtegevuse mõju organismide elutegevusele
areaal -ühe süsteemikaüksuse(nt. liik) asuala
biomassi püramiid – ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela
kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku
biootiline t- org elutegevust mõjutav looduslik tegur, mis tuleneb org kooselust.
biosfäär-maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid
biotsönoos-ökosüsteemi elusosa, mille mood eri tüüpide org populatsioonid
herbivooria-taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega.
kahanev populatsioon- popul milles suremus ületab sündivuse
karnivoor- loomtoiduline loom
kasvav popul.- popul milles sündivus ületab suremuse.
kiskahel-saak-ja röövloomadest moodustunud toiduahel
kisklus -röövlooma suhe saakloomaga
kommensalism - eri liiki org.de kooseluvorm , ühele kasulik, teisele neutraalne
konkurents -eri liiki org.de kooseluvorm, vastastikku arengut piirav
laguahel -toiduahel, algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb
mikroorganismidega
lagundaja-surnud org koostisaineid lagundav org
omnivoor -loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest
parasitism- eri liiki org-de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele kahjulik
populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum
popul arvukus-ühte populatsiooni kuuluvate isendite kogum
popul tihedus- ühe popul isendite arv pinnaühiku kohta
populatsioonilained-popul arvukuse ulatuslikud perioodilised muudatused
stabiilne popul-sündivus ja suremus on ajalises tasakaalus
tarbija-toiduahela lüli, kuhu kuuluv org kasutab toiduks elusaid org;
toiduahel-toitumissuhete alusel reastatud org jada
toiduvõrk-omavahel põimunud toiduahelate kogumvühes ökosüsteemis
tootja-toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne org.
trofooniline tase-toiduahela lüli
ökoloogiline amplituud -ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles org saab elada,
paljuneda, areneda
ökoloogiline tasakaal-ökosüsteemi kuuluvate popul arvukuse stabiilne tasakaal
ökoloogiline t-org elutegevust mõjutav keskkonnategur
ök. püs.reegel- iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaugu 10% eelmise tasemest
ökosüsteem-isereguleeruv tervik, iseloomustab popul koosseisu ja arvukuse pikaajaline s
tabiilsus
ökotoop-ökosüsteemi elukeskkond
Ökoloogilised tegurid piiravad organismi arengut.
Õhuhapniku kontsentratsioon on abiootiline tegur.
Org. areneb kõige kiiremini siis, kui kõigi ökol. tegurite toime on optimumis.
Tootjad loomad on iga toiduahela esimeseks lüliks.
Ökotoop on biotsönoosi elupaik.
Kommensalismi on eri liiki org kooseluvorm, mis ühele on kasulik, teisele neutraalne.
Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus on stabiilne.
Tippkiskjad on alati ökol. püramiidi tipus .
Lindude ränded on tingitud toidupuudusest.
Ökol. teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, isendid hukkuvad.
Samal terr. kõigi liikide popul. mood. biotsönoosi.
Herbivoodid on alati toiduahela esimese astme tarbijateks.
Puuhalul kasvav seen on toiduahela lagundaja.
Populatsiooni arvukus näitab ühe populatsiooni isendite arvu.
Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleneb peamiselt toitumissuhetest.
Kahanevas popul.s on suremus suurem kui sündivus.
Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab org arengule kõige soodsamat toimet
nim optimumiks.
Ökosüsteem on iseregulaaruv süsteem, millesse kuuluvate popul arvukus ja koosseis
säilivad pikema aja jooksul stabiilsetena.
Org vastastikku kasulik kooselu nim sümbioosiks.
Ökosüsteemi elusosa nim biotsönoos, eluta osa ökotoop
Nii taimedest kui loomadest toituvaid org nim omnivoor.
Parasitism on org kooseluvorm, mille üht osapoolt nim parasiit ja teist peremees .
Ühe ökosüsteemi toiduahelast mood toiduvõrk.
Kui suremus on väiksem kui sündivus, siis nim seda populatsiooni kahanemiseks