ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik  riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik  riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. 6. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 7. Mis on riigi funktsioonid? Sisefunktsioonid o Riigivõimu säilitamine o Riigivõimu kindlustamine o Õiguskorra tagamine
keeluna, mille taga on riigi autoriteet.  täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik.  on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet.  annab antud suhtlus liigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja vastavad kohustused.  on formaalselt määratud reegel, st õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigus allikas e fikseeritud õigusakt. 6. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7
üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramata monarhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades, türanniat antiikmaailmas ja absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides. Tänapäeval esineb absoluutne monarhia küllaltki haruldase jäänukriigivormina mõnedes Araabia maades (Saudi Araabia, Kuveit jt). Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, mistõttu monarhi võimul puudub absoluutne iseloom. Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. Sajandil ja seda iseloomustas monarhi kõrval seisuslik esindusorgani olemasolu, mis oli küll põhimõtteliselt nõuandva pädevusega, kuid mille toetud oli monarhile vajalik eelkõige maksude kehtestamisel ja sissenõudmisel, samuti seaduste vastuvõtmisel. Konstitutsiooniline
kodakondsuse laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. Töötamine ametikohtadel riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes eeldab Eesti kodakondsust. Vabariigi Presidendi ametikohta võib täita vaid Eesti kodanik sünnilt. Monarhias ei ole kodanikke on vaid monarhi alamad. Territoorium – on ruumiline ala, mille piirdes teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Territooriumi hulka arvestatakse:  riigipiiriga piiratud maismaa osa  riigi territoriaal- ja siseveed  õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal  atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid  maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all  kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all  sõjalaevad avamerrel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes
*Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt  teostades oma võimu
7. Riigiorganid ja nende liigitus Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused:  riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolsed pädevust, riigivõimu  riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon  riigiorgan on oma funktsiooni teostamiseks varustatud vajaliku pädevusega  riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest  riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks  riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, nad on riigiteenistujad Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks.
Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. 1)riigiorganil on riigivõimulaadsed volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2)riigorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon; 3)oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest;
51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1.õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel 2. Mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3. Mille säilimisel tagab riik.4. mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab
riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. 1. riigiorganil on riigivõimulaadsed volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2. riigorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon; 3. oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga;
JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused:
tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: · Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa · Riigiorganil on riigivõimu volitused · Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsionaalsetest ja harukondlikest/valdkonna struktuuri üksustest · Riigiorgan moodustatakse ettenähtud korras · Riigiorganil on kindle ülesanne ja pädevus selle realiseerimiseks
Valitsus vajab parlamendi usaldust. ·Sotsialistlik vabariik  esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis, seadusandlik organ ja parlament on otseste valimistega valitud rahvaesindus ·Nõukogude vabariik  tekkis 1917. a ning seda iseloomustas kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem, valimised olid üldised ja ühetaolised, täidesaatvad organid olid nõukogude juures, riigipea ülesandeid täitis kollegiaalne riigiorgan, ainuisikuline riigipea puudus, vorm lõppes 1991. liidu kokkukukkumisega ·Rahvademokraatilik vabariik  tekkis Euroopa ja Aasia riikides, mis jäid peale II maailmasõda NSVL mõjutsooni, võis jääda osas vana riigiorganite süsteem, kuid võis olla ka ainuisikuline riigipea, peale sotsialistliku süsteemi lagunemist säilitasid antud vabariigi vormi Põhja-Korea, Hiina ja Kuuba. 1. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis.
Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone: 1) riigiaparaat riigiorganite abil 2) Kohalikud omavalitsused 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Rahvas on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega võimu tegevuse objektiks, samuti on ka riigivõimu teostajaks, subjektiks. Territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Territoorium on ka riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise eeldus. 5. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseeritud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on kolm tunnust: avalik võim, territoorium ja rahvas. 6. Riigi funktsioonid Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks.
meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse põhisuunad.sise-ja välisfunktsioonid.sisefunktsioonid-riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon,õiguskorra tagamine,sotsiaalmajandus,kultuurilis-kasvatsulik f. Välisf- kaitsef,vastastikune koostöö ja abif. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat- riigiorganite systeem,mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan-riigiaparaadi struktuurne element,selle funktsionaalne osa. Liigitus-seadusandliku,täidesaatva ja kohtuvõimu oraniteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab õigusele vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu.õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on
ÕIGUSE ALUSED 13.09.2010 · Õigusallikate jaotus: 1) Õiguslik e. sanktsioneeritud tava  ajalooliselt valmiv a) Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks 2) Õigusteadus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt e. õigust loov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus:
vastuvõtmisel on tähelepanuta jäänud õiguse idee. 17. Õiguse süsteem on õiguse ajalooliselt kujunev sisemine ühtsus, mis tähendab positiivset õigust moodustavad õigusnormide jaotamist õigusliku reguleerimise objekti ja õigusliku reguleerimise metodi järgi erinevatesse rühmadesse. Süstematiseerimise aluseks võetakse õigusnormide sisuline erinevus. Lähtealus: millist käitumist õigusnorm nõuab, jälgides samas ka seda, keda ja milleks ta kohustab. Õiguse süsteem hõlmab kogumina ning kindlates seostes kogu positiivset õigust: kõiki õigusnorme ning õigusakte, õiguse instituute ja õigusharusid ning õiguse põhivaldkondi. Õiguse põhivaldkondade all tuleb mõista positiivse õiguse süsteemi liigitamist õigusliku reguleerimise vastava objektide rühma ja spetsiifilise meetodi põhjal kahte põhivaldkonda: era- ehk tsiviilõigus ning avalik õigus
PS-le, Õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, Seaduslikkuse põhimõte, Seaduse ülimuslikkus, Demokraatlik õigusemõistmine Õiguse allikad Õigusaktide üldliigitus: Üldakt ( normatiivakt) ja Üksikakt ( mittenormatiivne õigusakt) Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusel (referendumil) ja saab muuta rahvahääletusel või RK poolt Seadusi võetakse vastu rahvahääletusel või RK poolt ja jagunevad konstitutsioonilisteks ja lihtseadusteks RK õigusaktid: seadus (üldakt) ja otsus ( üksikakt) VP õigusaktid: seadlus (üldakt), otsus (üksikakt), käskkiri (üksikakt) VV õigusaktid: määrus ( üldakt ), korraldus ( üksikakt ) Ministri õigusaktid: määrus ( üldakt ), käskkiri ( üksikakt ) EP õigusaktid: EP nõukogu = otsus ja EP president = määrus ( üldakt) ja käskkiri ( üksikakt) KOV õigusaktid: Volikogu = määrus ( üldakt), otsus ( üksikakt) ja Valitsus = määrus ( üldakt), korraldus ( üksikakt )
vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi.  Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega.  Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe.  Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Kõikide teiste riigis kehtivate normidega
) 3. Avalik võim (seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim) Avalik võim on kogu riigi juhtimisaparaat,mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuseid (armee, politsei, luure ja vastuluure, vanglad – mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.) 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigi TERRITOORIUM on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa 2) riigi territoriaal- ja siseveed 3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal; 4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 6) kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes.
õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne). Õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad, nim. õigusinstituutideks. Niisugused on nt valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses
Õigusõpetus V Õiguse rakendamine Õiguse realiseerimise mõiste ja liigid, rakendamise mõiste Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75)  Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine.
Kohus vaatab läbi asju kohtumenetluse käigus ja teeb otsuse tulenevalt seadustest. Kohtuvõim tagab seaduse ülimuslikkuse. Riigikontroll teostab majanduslikku kontrolli riigiasutuste ja riigi vara kasutamise üle. Õiguskantsler teostab järelvalvet õigust loovate aktide põhiseaduslikkuse üle, täidab ka ombdusmani (õigusvahemehe) ülesandeid. Eesti Pank emiteerib Eesti raha ja kontrollib raha ringlust. Rahvas on põhiseadust loov võim e kõrgeima riigivõimu kandja, pole riigiorgan, on riigiorganite looja, riigivõimu allikas. Kõrgeimat võimu toestab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1. Riigikogu valimisega 2. Rahvahääletusega Kohalik omavalitsus ei ole riigi organ. KOV üksused on avalik-õiguslikud korporatsioonid, millel on avaliku võimu volitused. Õiguse mõiste, seos majanduse ja poliitikaga. Õigusriik – riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum
ise riiki; valitsuse liikmeid nimetab ja vabastab parlamendi juhatus. Sveits. c) võimude lahususe süsteem: selge seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikune tasakaalustatus. Riiklik korraldus Näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ning suhet terve riigiga. Liht- ehk unitaarriik Eesti näitel: kogu riik - maakonnad - vallad ja linnad. Liit- ehk föderatiivne korraldus: I - keskvõim; II - föderatsiooni subjektid ehk üksikud liitunud riigid; III - territooriumi haldusjaotus - liitunud riigi maa-ala, mis jaguneb ühe- või mitmetasandiliseks regionaalseks süsteemiks, mis omakorda jagunevad lokaalseteks üksusteks kuni väikseima kohaliku üksuseni. Kinnistusüksus ei ole territooriumi haldusjaotuse üksus, vaid haldusjaotuse üksuse ning kokkuvõttes riigi territooriumil asuv eravaldus või avalikõiguslik valdus. Riikliku korralduse erivormid
Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. EV põhiseadust saab muuta seadusega , mis on vastuvõetud: o Rahvahääletusel o Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt
See nõuab õigusriigilt lugupidavat suhtumist, hoiab ära selle, et kergekäeliselt võetaks seadusi vastu või neid muudetakse või tühistatakse. 4. põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvaheline õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine 5. õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkus on vajalik ellu viia. Kõik seadusest madalamal olevad õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega 6. seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele 7. demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine 8. inimväärikuse austamine ja kaitsmine riigi poolt Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide
·ÕN on formaalselt määratletud reegel Õigusnormi mõiste ·ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi loogiline struktuur ·Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: ·Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; ·Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine; ·Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi. ÕN loogilise struktuuri elemendid: ·HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused ·DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) ·SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. näited
Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik  Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon  Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratsifitseerimist selle riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega
-Subjektiivne õigus – objektiivsest õigusest tulenev õigustus õigussubjektile Õiguse jagamine -Avalik õigus (osapooled on ühiskond-riik) Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide vaheline subordinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. -Eraõigus (võrdsed osapooled) Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit -Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid -Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid.
Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik – Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon – Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratsifitseerimist selle riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Poliitilise režiimi põhitüüpidena eristatakse tavaliselt demokraatlikku,
tagamine. (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
tagamine. (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
