Filosoofia 6. loeng (0)

1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia , tunnetusteooria ja gnoseoloogia ?
Teadmiste võimalikkus ja selle objektiivsus , tunnetusmehanismid, tõe olemus. Kas ja kuidas on üldse võimalik teada mis on tegelikult, tõeliselt eronevalt sellest, mis näib olevat?
  2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide.
Valuaistingud, neid on treenides ja erinevate ravimitega võimalik välja lülitada. Siiski valuaistingud on meil asja eest. Kui hakkida köögivilju ilma valuaistinguteta võib juhtuda, et lõikad omal kogemata sõrme otsast ära. Füüsiline valu näitab ka kehale, mida tuleb parandada seega valuvaigistitega selle alla surumine ei ole alati parim lahendus. Me võime valu blokeerida ning seda mitte tunda, kuid probleem sellega ära ei kao.
  3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad.
Mõtledava vald – kõik see, mis on koopast väljas. Koobas sümboliseerib meie olemist meie kehas.
Päike – hüve idee
Looduslikud asjad – ideed
Looduslike asjade varjud – matemaatilised objektid
Nägemise kaudu ilmuv vald – koobas ja kõik seal toimuv.
Lõke koopas – päike
Tehislikud esemed – empiirilise maailma olendid ja esemed
Tehislike esemete varjud – empiiriliste esemete kujutised
  4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab?
Mõteldava vald – meie vaimsele pilgule avanevad asjad, mis on mulle näha minu mõistuse silma läbi (2+2=4). Mõtlemine avab pilgu.
Nägemise kaudu ilmuv vald – see maailm, mida silmadega näen kui ma need avan
  5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega.
Eikassia – kujutlemine, kõik see, mida tavateadvus peab tõeliseks teadmiseks. Oskus ennustada, millisele varjule järgneb missugune. Varjude vahelduvuses seaduspärasuste nägemine. Õiglus on see, et Sokrates pannakse vangi, sest ülempreester ütleb nii.
Pistis – uskumise tasand, ma juba liigun varjudest tehislike elementide juurde, mis neid varje heidavad ja kunstliku valguse allika poole tänu millele neid varje heidetekse. Sokrates pannakse vangi, sest Sokrates on kurjategija (me ei tea, kas Sokrates tegelikult on kurjategija).
Dianoia – tegelik teadmine, loodulike asjade varjud. Olemas olevate asjade koopiad . Matemaatilised objektid. Ma tean, miks kurjategijaid üldiselt (k.a. Sokrates) pannakse vangi. Saan aru, miks on mõistlik, et Sokrates vangi läheb. Sellegi poolest ei tea ma veel õiglusest midagi.
Noesis – tegelikud asjad, see, mis on tegelikult, mis ei muutu. See, mis ei näi vaid on ja on see, mis ta on. Looduslikud asjad – ideed. Teades, mis on õiglus kui selline, tean juba ise, miks Sokrates tuleb panna vangi oma arusaamade, mitte kellegi teise vahenduse kohaselt.
  6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses ( objektivism , skeptitsism ja subjektivism ).
Objektivism – tegelikkus on midagi muud kui see, mis meile paistab. Sellegi poolest on võimalik seda tegelikkust tajuda, teada. Kuigi meile tundub, et asjad ja olendid on olemas, oleme ikkagi aatomite sees olev tühjus.
Skeptitsism – tegelikkus on midagi muud kui meile paistab ning me ei saagi tead, mis on tegelikkuse loomus kuna oleme piiratud oma kehaga . Meil on ainult vihjed, et see mida silmad seletavad ei veel kõik.
Subjektivism – tegelikkus ongi see, mis meile paistab, seda on võimalik teada tänu sellele, et see meile paistab.
  7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil?
Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ja selle analüüsist. John Locke , David Hume .
  8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil?
Teatud asju ei ole võimalik meelelisest kogemusest tuletada (õigluse printsiibid , loogikaseadused, asjade olemused ). Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Platon, Descartes. Ma mõtlen järelikult ma olen.
  9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad?
Mis teeb teadmise võimalikuks, millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid?
Meie kogemuse teevad võimalikuks teatavad vormid, mis on omased transtsendentaalsele subjektiivsusele endale: ruum, aeg, substants jne. Selleks, et kogeda empiirilisi objekte näeme neid alati organiseeritult ajas ja ruumis ning see teadmine on juba objektiivne.