Küsimused epistemoloogia loengu kohta (0)

Küsimused epistemoloogia loengu kohta
  1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia ?
Küsitakse teadmiste võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta, tunnetusmehhanismide ja tõe olemuse kohta.
Kas ja kuidas on võimalik teada, mis on tegelikult erinev sellest, mis näib olevat?
  2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide.
Peeter armastab mind. – väide tegelikkuse kohta.
Peeter väidab, et ta armastab mind. – väide näiluse kohta.
  3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad.
Mõistujutt teadmise kohta. Filosoofi, rahvamassi, tegeliku ja näiluse vahekorrad.
Nägemise kaudu ilmuv vald – koobas, lõke, esemed, mida kantakse lõkkest mööda ning nende varjud .
Koobas – meie olemine meie kehas.
Mõeldava vald – Päike (hüve idee), looduslikud asjad, nende varjud – ideed.

  4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab?
Nägemise kaudu ilmuv vald - maailm, mida näen oma silmadega .
Mõeldava vald – asjad, millele saan mõelda. Päike, looduslikud asjad, nende varjud.

  5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega.
Eikassia – kujutlemine sellest, mis on tõeline teadmine tavateadvuse jaoks. Seaduspärasused varjude vahelduses. Nt: Õiglus, et Sokrates pannakse vangi, kuna ülempreester ütleb nii (ma tegelikult ei tea).
Pistis – uskumise tasand. Varjudest tehislike elementide juurde liikumine. Nt: Sokrates pannakse vangi, kuna ta on kurjategija (ma ei tea, kas ta on kurjategija, et kas ta on süüdi).
Dianoia – tegelik teadmine. Looduslike asjade varjud, tegelikult olemas olevate asjade koopiad , ka matemaatilised objektid. Nt: Ma usun, et ma tean, miks kurjategijad vangi pannakse.
Noesis – see tegelikkus, mis kunagi ei muutu. Looduslikud asjad koopajutus – need on ideed. Nt: Kui tean, mis on õiglus, saand aru, miks Sokrates tuleb vangi panna.
  6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses ( objektivism , skeptitsism ja subjektivism ).
Objektivism – meile tundub, et tegelikkus on midagi muud. Seda saab aga tajuda. Näeme ja teame küll kõike, kuid oleme tegelikult tühjus aatomite sees.
Skeptitsism – tegelikkus on tõesti miski muu, mis meile paistab. Kuid me ei saa seda kunagi teada, mis on tegelikkuse loomus. On ainult üksikud vihjed, mida silmad seletavad.
Subjektivism – tegelikkus on see, mis meile paistab. Igapäevaelus marginaalsel tasandil.
  7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil?
Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ning teadmine selle analüüsist. See, mida tajume oma meeltega (5). John Locke , David Hume .
  8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil?
  
Mõnd asja ei saa meelelisest kogemusest tuletada, sinna jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Descartes , Platon.
Küsimused Herakleitose tekstide kohta: 
  1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Selgitage. (Kuna Herakleitose tekstid on säilinud ainult fragmentidena, siis tuleb neid interpreteerida!)
Herakleitos peab teadmiseks selle kõige kõrgemas mõttes, et inimese jaoks ei ole kasu teadmisest ja faktidest, kui nende teadmistega ei kaasne mõistmist, et maailmas on kõik omavahel seotud. Kui inimene tahab oma teadmisi edasi anda, tuleb rääkida selles keeles, millest kuulaja aru saab. Samu teadmisi kasutavad erinevad inimesed erinevalt, see sõltub nende oskusest luua seoseid .

  2. Mida peab Herakleitos tegelikkuseks? Kirjeldage, mida ta võiks sellega silmas pidada?
Herakleitose arvates on inimeste häda selles, et nad ei mõista asju isegi õppides mitte, vaid kujutavad endale ette. Jumalad on loonud maailma selliselt , et kõik on vajalik – headus , kurjus jne.