Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Moraaliobjektivismi põhjendamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist?
Uurimisprobleem :
  • Miks peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist?
Põhiväide:
(mõõdukas objektivism)
  • On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda , kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsiip .

(moraaliabsolutism)
  • On olemas üleskaalutud moraalipõhimõtted
Argument:
(mõõdukas objektivism)
A1:
  • E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene.
  • E2: Printsiip „On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast“ on üldkehtiv kõikjal
A2:
  • E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid
  • E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi
  • E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised
  • Järeldus2: Need ongi objektiivsed
    • Vastuväide lk 95:
      • E1: Kui kohustusi ei peetaks, siis ei saaks kunagi toetuda üksteise sõnadele
      • E2: Meie elu on sotsiaalne, teiste sõnade usaldamine on hädavajalik
      • Järeldus: Pea oma lubadusi
Järeldus:
(moraaliabsolutism)
A1:
  • E1: Inimloomuseks on mõistuslikkus
  • E2: Mõistus suudab igas olukorras leida õige teo, järgides üldkehtivat printsiipi .
Moraaliobjektivismi põhjendamine #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Murlockz Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Moraaliobjektivismi põhjendamine- Louis P-Pojman
2
docx

Moraaliobjektivismi põhjendamine- Louis P. Pojman

Uurimisprobleem:  Miks me ikkagi peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide:  On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsii. Argument: A1:  E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene.  E2: Printsiip „On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast“ on üldkehtiv kõikjal A2:  E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid  E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi  E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised

Filosoofia
Moraaliobjektivism
5
pdf

Moraaliobjektivism

10.2012 Slide 1 Slide 2 Millest sõltub moraal? EETIKA Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal?

Eetika
Eetika
15
doc

Eetika

Teoreetiline eetika ­ normatiiveetika (konstruib eetikateooriaid ja põhjendab moraaliotsusi teoreetiliste raamistike sees), metaeetika (e. analüütiline ­ uurib terminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning teooriate õigustamise viisi) Praktiline eetika ­ konkreetsed moraaliprobleemid, kutse-eetika Moraal on normide süsteem ­ normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis. Tagatakse riiklike institutsioonidega, piiratud riigipiiridega, mittetäitmisel välised sanktsioonid ja annab küsida, kas nad on moraalsed. Religiooninormid ­ kehtivad ühe religioosse grupi piires, põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile, ilmutusele või kirjasõnale. Täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega. Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse väliste

Ühiskonnaõpetus
Eetika-õiget ja väära avastamas
7
docx

Eetika: �iget ja v��ra avastamas

Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu

Sissejuhatus eetikasse
Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte
22
docx

Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte

Moraalinormide täitmist tagatakse: · Väliste sanktsioonidega (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) · Sisemiste sanktsioonidega (häbi, süütunne) Eetika eesmärk on kujudnada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. MORAALIRELATIVISM Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad, mida peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: · Mäng (male, jalka) · Õigus (seadused) · Religioon · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) · Kombed, etikett Väärtused väljendavad seda mida soovime ja peame kalliks. Neid kaitsevad moraaliprintsiibid ja ­normid. Etnotsentrism ­ oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism ­ pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelied, olenedes kultuurist või isiku valikust.

Eetika alused
Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks
20
docx

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas

Eetika alused
Eetika alused kordamisküsimused 2011
22
doc

Eetika alused kordamisküsimused 2011

FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2

Filosoofia
Eetika alused - kordamisküsimused
11
doc

Eetika alused - kordamisküsimused

FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2

Eetika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun