Loetletud spiraalid kuuluvad kõik sagedamini esinevate inflatsioonispiraalide hulka. Näiteks hinnad-palk-hinnad spiraali puhul hakkab kõigepealt nõudluse kasv kergitama hindasid, mistõttu tekib surve palgatõusuks, mis aga omakorda suurendab nõudlust ja põhjustab uut hindade tõusu. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsiooni kaks peamist liiki on nõudlusinflatsioon ja kuluinflatsioon. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Nõudlusinflatsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluinflatsioon (pakkumispoolne inflatsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0
intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus. Üldjuhul kipuvad hinnad nõudluse kasvades tõusma. Ja vastupidi, rasketel aegadel, kui kulutatakse vähem raha, hakkavad hinnad sageli langema. Nõudluse ja pakkumisega seotud muutusi nimetatakse inflatsiooni esilekutsuvateks teguriteks. Inflatsioon jagatakse selle tekkepõhjuste järgi erinevate nimetustega: kuluinflatsioon, nõudlusinflatsioon, inertne inflatsioon, majanduspoliitiline inflatsioon, välistest faktoritest tingitud inflatsioon ja loomulik inflatsioon. 2.1. Kuluinflatsioon Põhjuseks on tootmiskulude tõus. nt palgatõus, mis ei ole tingitud tootlikkuse kasvust, tootmissisendite kallinemine (tooraine hinnasokk maailmaturul) Hinnasokk tekib konkreetse kauba (nt nafta) järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele. Kestvat inflatsiooni tuleb eristada ühekordsest hinnasokist.
Kogupakkumine-ettevõtte poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk Kogutoodangut mõjutavad tegurid: töö tootlikus, üldine palgatase, tootmiskulude suurenemine Inflatsiooni liigid: *avalik inflatsioon-turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises * varjatud e allasurutud inflatsioon- hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Võib liigitada veel nõudlusinflatsioon, pakkumis-(kulu-) inflatsioon, palgainflatsioon, hinnainflatsioon, siirdeinflatsioon, maksuinflatsioon, majandusootuste inflatsioon, struktuurne inflatsioon Adaptiivsed ootused- kujunevad tarbijate mineviku kogemuste põhjal ja nende peamine mõte seisneb selles, et uue inflatsioonimääraga kohanemine võtab aega Ratsionaalsed ootused- tulevikuootused, mille tarbijad kujundavad kasutades olemasolevat infot ning teadmisi praeguse ja tulevikupoliitika mõjust
Õppeülesanne 6 Aire Ilves RK32 Inflatsioon - kaupade või teenuste püsiv hinnataseme tõus, ilma hinnaproportsioonide muutuseta. Põhjused Rahamassi ülemäärane kasv, Nõrk ja mitteusaldusväärne raha, Majanduse liiga kiire areng. Jaotus Nõudlusinflatsioon, Pakkumisinflatsioon, Struktuurne inflatsioon, Majandusootuste inflatsioon. Spiraalid Hinnad - Palk - Hinnad Hinnad Vahetuskurss Hinnad Hinnad Intressid Hinnad Hinnad Hinnad Palgad Palgad Mõju majandusele
Ühiskonna mõisted vol 2 SKP-sisemajanduse koguprodukt, näitab kogu ühiskonna rikkuse taset e üldist rahvuslikku tulu ühe inimese pealt Inflatsioon-keskmise hinnataseme tõus, sellega kaasneb rahaväärtuse langus ja elanike ostujõu vähenemine.põhjused- maksu-, siirde- ja nõudlusinflatsioon Positiivsed tagajärjed-1sissetulek tõuseb, kuigi sellest otseselt kasu pole, 2võidavad laenuvõtjad, peab vähema väärtusega ja negatiivsed-1inimeste ebakindlus riigis ja rahulolematus, kaotavad laenuandjad, elatustase võib langeda,raha väärtuse langus, Tööturg-turg, mis reg. Tööandja ja töövõtja vahelisi suhteid , töötu- tahab töökohta, kuid ei oma seda
Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite suhe hoiuste koguhulgast (Eestis algselt 8%) Laenamine ja säästmine Mis on säästud? – Ülejääv raha, vaba raha Intress on tasu raha kasutamise andmise eest / laenu hind Raha ajaväärtus – raha maksab täna alati rohkem kui homme Raha väärtus võib muutuda Inflatsioon Inflatsioon – raha ostujõu langus, mida iseloomustab hindade üldine tõus Mis seda põhjustab? Nõudlusinflatsioon – ’’Liiga palju raha jahib piiratud hulgal kaupu’’. Nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine. Kuluinflatsioon – Tootmiskulude kasvust põhjustatud hinnatõus Kes saavad inflatsioonist kahju: Kindlate tuludega inimesed Hoiustajad Laenuandjad Ettevõtlus Kes saavad inflatsioonist kasu: Kellel on kerge oma tulusid suurendada Laenuvõtjad
· Teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle · Koostada Eesti maksebilanss Valuutakomitee ülesanded jälgida, et lõik käibele lastud Eesti kroonid on tagatud kulla või väisvaluuta reservidega (eesti krooni kurss on seotud euroga, enne seda saksa margaga)Väldib keskpanga suva raha emiteerimisel, keskpank ei saa omatahtmist mööda raha juurde trükkida ja seda käibele lasta. Inflatsiooni liigid · Nõudlusinflatsioon kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad. · Kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus Kes saab kasu, kes kahju inflatsioonist? Kahju: suhteliselt kindlate tuludega inimesed (elukalliduse tõusuga on vaja endise elatustaseme säilimiseks teenida rohkem raha; hoiustajad (kui intressimäär ei ole vähemalt sama kõrge kui inflatsioonitempo, saab raha
isikutelt vaba raha ja anda see välja. Keskank- avalik-õiguse institutsioon, mille eesmärk on raha kontrollida 19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine. Struktuurne inflatsioon tekib kui tarbijate nõudlusstruktuur muutub vastavalt tarbijate väärtushinnangute muutusele suhteliselt lühikese aja jooksul. Majandusootuse inflatsioon on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega. Roomav inflatsioon inflatsioonimäär kuni 10% aastas.
isikutelt vaba raha ja anda see välja. Keskank- avalik-õiguse institutsioon, mille eesmärk on raha kontrollida 19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine. Struktuurne inflatsioon tekib kui tarbijate nõudlusstruktuur muutub vastavalt tarbijate väärtushinnangute muutusele suhteliselt lühikese aja jooksul. Majandusootuse inflatsioon on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega. Roomav inflatsioon inflatsioonimäär kuni 10% aastas.
Samas, kui tõuseb näiteks mingi ühe kauba hind, siis see ei ole inflatsioon. Inflatsioon on keskmise hinnataseme tõus. Kuid selleks, et saaks hinnataseme tõusu nimetada inflatsiooniks, peab olema veel üks tingimus täidetud. Hindade tase peab tõusma püsivalt. See tähendab, et ühekordne hinnataseme tõus ei ole inflatsioon. Inflatsioonimäär leitakse hinnataseme protsentuaalse muutusena. Inflatsiooni tekkepõhjusi on neli, mis on seotud nõudluse ja kuludega. Nõudlusinflatsioon, mille lähtekohaks on pakkumist ületava nõudluse esinemine ehk liignõudlus, seda seostatakse liigse raha olemasoluga majanduses. Kuluinflatsioon on tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor. Majandusootustest tulenev inflatsioon on ootuste toimel kujunevad erilised käitumise vormid, mis soodustavad inflatsiooni ja takistavad selle tõkestamist
Avalik inflatsioon on turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises. Turumajanduses muutuvad kaupade ja teenuste hinnad pidevalt. Varjatud e. allasurutud inflatsiooni alla mõistetakse niisugust majanduslikku olukorda, kus hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Kvaliteetsete kaupade asemel hakatakse müüma ersatskaupu, mille kvaliteet ja tarbimisomadused alandavad reaalset tarbimist. Tekib kaubadefitsiit. Nõudlusinflatsioon väljendab liignõudlust st nõudlus ületab pakkumise. Kui majanduses on tarbijate käes liigset raha, siis see iseenesest tekitab liignõudluse. Pakkumis- (kulu-) inflatsiooni iseloomustab tootmiskulude kasv, mille põhjused võivad olla väga erinevad. Näiteks võib kallineda tooraine. Palgainflatsioon - Paljudes ettevõtetes moodustavad palgakulud suurema osa tootmiskuludest. Palgataseme põhjendamatule suurendamisele järgneb üldine kulude kasv.
Potentsiaalne kogutoodang (YFE) kogutoodang, mille majandus võiks valmistada täishõive korra. Tegelik kogutoodang (Y) majanduses tegelikult toodetav toodang. Inflatsioon üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsioonimäär ühe perioodi üldise hinnataseme % muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Tarbijahinnaindeks (THI) ostukorvi hinna muutus teatud perioodil. SKP deflaator SKP komponentide keskmise hinna muutus teatud perioodil. Nõudlusinflatsioon kui kogunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, esineb infltasioonilõhe nõudlusinflatsioon eeldab, et tootmistegurite ja toodangu hinnad on küllalt paindlikud, et suureneva nõudluse survel tõusta. Kuluinflatsioon seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootmistegurite turgudelt. Phillipsi kõver kirjeldab inflatsiooni ja töötuse vahelist seost.
Avalik inflatsioon on turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises. Turumajanduses muutuvad kaupade ja teenuste hinnad pidevalt. Varjatud e. allasurutud inflatsiooni alla mõistetakse niisugust majanduslikku olukorda, kus hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Kvaliteetsete kaupade asemel hakatakse müüma ersatskaupu, mille kvaliteet ja tarbimisomadused alandavad reaalset tarbimist. Tekib kaubadefitsiit. Nõudlusinflatsioon väljendab liignõudlust st nõudlus ületab pakkumise. Kui majanduses on tarbijate käes liigset raha, siis see iseenesest tekitab liignõudluse. Pakkumis- (kulu-) inflatsiooni iseloomustab tootmiskulude kasv, mille põhjused võivad olla väga erinevad. Näiteks võib kallineda tooraine. Palgainflatsioon - Paljudes ettevõtetes moodustavad palgakulud suurema osa tootmiskuludest. Palgataseme põhjendamatule suurendamisele järgneb üldine kulude kasv.
osatähtsust tööealises rahvastikus. Tarbijahinnaindeks (THI): Indeksit, mis mõõdab representatiivsete perekondade poolt tarbitud tarbekaupade ja teenuste fikseeriud ostukorvi kaalutud keskmise hinna muutust teatud perioodil. SKP deflaator: Kogutoodangu hinnataseme indeksit mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodil. Nõudlusinflatsioon: Teooria väidab, et kui kodunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Kuluinflatsioon: On seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootamistegurite turgudelt.
osatähtsust tööealises rahvastikus. Tarbijahinnaindeks (THI): Indeksit, mis mõõdab representatiivsete perekondade poolt tarbitud tarbekaupade ja teenuste fikseeriud ostukorvi kaalutud keskmise hinna muutust teatud perioodil. SKP deflaator: Kogutoodangu hinnataseme indeksit mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodil. Nõudlusinflatsioon: Teooria väidab, et kui kodunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Kuluinflatsioon: On seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootamistegurite turgudelt.
kuluinflatsioon); hüperinflatsioon. Mõtiskle, millised on inflatsiooni võimalikud tagajärjed tarbijale, millised ettevõtjale. Kuidas inflatsiooni mõõdetakse (mis on inflatsiooni määr?), mis on tarbijahinnaindeks (THI). Inflatsioon- raha odavnemine, väljendub hindade tõusus, kaasneb majanduskasvuga. mõõtühik on inflatsioonimäär, väljendatakse %, hinnatõus teatud baasperioodi jooksul, Nõudlusinflatsioon- olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini, kui kaupade pakkumine Kuluinflatsioon- olukord, kus ootamatult kasvavad tootmiskulud. Hüperinflatsioon- situatsioon, mille puhul inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud. See väljendub kiires hinnatõusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Deflatsioon- raha kallinemine, hindade langus. Ettevõtja ei pruugi saada kulusid tagasi ja tekib pankroti laine.
hüviste hulk. Inflatsioon Inflatsioon on majandustegevuse periood, mida iseloomustab hindade üldine tõus. Deflatsioon Deflatsioon on üldine hinnataseme alanemine. Tarbijahinnaindeks Tarbijahinnaindeks saadakse teatavate ostukorvi (THI) kuuluvate kaubagruppide hindade muutuse võrdlemisel teise perioodiga. Mis põhjustab 1. nõudlusinflatsioon liiga palju raha jahib inflatsiooni piiratud hulka kaupu. 2. kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus. Kes saab kahju 1. suhteliselt kindlate tuludega inimesed inflatsioonist 2. hoiustajad 3. laenuandjad 4. ettevõtlus Kes saab kasu 1. need, kellel on kerge oma tulusid suurendada
28. Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Vahendid: · Diskontomäär · Kohustusliku reservi nõue · Avaturu operatsioonid 29. . Töötus on olukord, kus inimesed ei suuda leida tööd. Eriliigid: · Hooajaline · Struktuurne Pikaajaline töötus · Tsükliline töötus sõltub majanduse olukorrast 30. Inflatsioon on hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooniteooriad: · Nõudlusinflatsioon · Kuluinflatsioon · Puhas inflatsioon 31. Maksebilanss on riigi aruanne tema kõikidest tehingutest residentide ja teiste riikide residentide vahel. 32. Jooksevkonto on maksebilanssi osa, kus kirjendatakse lühiajalised maksevood, mis ei sisalda finantsvarade ostu või müüki. 33. Vahetuskurss on ühe riigi valuuta hind teise riigi valuutas.
väheneb. Nt pangalaenu korral inflatsiooni võrra väheneb laenu tagatismakse. Säästud kaotavad aga oma väärtust. *Negatiivne mõju- raha väärtuse ehk ostujõu langus *raha väärtus-kaupade või teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta *kui inflatsiooniga samaaegselt tõuseb ka inimese palk, siis raha väärtus küll langeb aga ostujõud ei pruugi langeda *inflatsioon mõjutab negatiivselt säästusid. Hinnatõusu põhjused: *nõudlusinflatsioon- nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine Inimestel on palju raha, aga pole kaupa, mida tarbida Juhtub, kui pangad annavad liiga kergelt laenu *kuluinflatsioon- tootmiskulude kasv ( nt nafta tõus) *hindade ühtlustumine maailmaturu hindadega Majandusarengu planeerimine-makromajanduspoliitika Majanduspoliitika eesmärgid: *kõrge tööhõive *hindade stabiilsus *kõrge ja püsiv majanduskasv *õiglane sissetulekute jaotus Rahapoliitika
Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Kaupraha on kaubalises vormis esinenud raha, millel oli kaubana kasutamise väärtus Bartertehing on kaupade ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta (kaup kauba vastu) Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb. Pikemat hindade tõusu nimetatakse inflatsiooniks Kui hinnad langevad, siis raha väärtus suureneb Pikemat hindade languse perioodi nimetatakse deflatsiooniks Nõudlusinflatsioon kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad Kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus
Inflatsiooni intensiivsuse ja hinnakasvu alusel eristatakse: hiiliv e roomav inflatsioon e mõõdukas inflatsioon, galopeeriv e jooksev inflatsioon ja hüperinflatsioon. Inflatsiooni mõõtmine- Tarbijahinnaindeks ehk THI (jooksva kuu ostukorvi hind / baaskuu ostukorvi hind) x 100% SKP deflaator •nominaalne SKP X 100% (jagada)reaalne SKP Inflatsiooni põhjused: Klassikaline inflatsiooniteooria, Pakkumisinflatsioon,Nõudlusinflatsioon,Avalik inflatsioon ,Varjatud inflatsioon. Eelarvedefitsiit inflatsiooni põhjusena on olukord, kus valitsuse kulutused ületavad tulusid. Seos inflatsiooni ja töötuse vahel -Phillips leidis, et on kindel seos töötuse määra ja palgamäärade vahel ja umbes 5,5 %- line tööpuudus hoiab palgataseme paigal. Töötuse määra suurenedes palgatõusu protsent väheneb. Inflatsiooni tagajärjed :Inflatsiooni kahju väljendub üldise hinnataseme tõusu tõttu
hinnatõus. c) Struktuaarne inflatsioon- tuleneb majanduse struktuaarsetest muutustest. d) Ootusest tulenev inflatsioon- üldjuhul vaadetakse teiste inflatsioonide alaliigina Lisaks sisulisele jaguneb inflatsioon kasvutempolt järgmiselt: roomav inflatsioon, kuni 10%a jooksev , 10% ja rohkem hüperinflatsioon, isegi 50%a 2.3.1 Inflatsiooni tagajärjed Soodsad: palgad suurenevad, kasvavad hoiused sunnib inimesi rohkem töötama nõudlusinflatsioon põhjustab tootmise kasvu sunnib ökonoomselt tarbima Negatiivsed: reaaltulu soovimatu ümberjaotumine elatustase langeb ei soodusta sääste hoiustama mõjutab negatiivselt investeeringuid ja majanduslikku kasvu 2.3.2 Inflatsiooni ohjeldamine: deflatsioon, rahamärkide vähendamine devalvatsioon, raha väärtuse vähendamine indekseerimine, reaalpalga hoidmine annulleerimine, rajatakse uus rahasüsteem 2.4 alates 1992
sellega kaasnevat raha ostujõu tõusu. Devalvatsioon-kehtva rahakursi vähenemine välisvaluuta suhtes Indeksseerimine-hindade ja maksude korrigeerimine vastavalt inflatsioonimäärale Avalik ja varjatud infl. A.infl. on turumajandusega kaasnev nähtus,mis avaldub hinnatõusus-hinnad muutuvad pidevalt,mis võimaldab tulusid ja ressursse ümberjaotada. Varjatud infl.e allasurutud infl.korral hinnad ei muutu,kuid kaupade kvaliteet langeb Nõudlusinflatsioon. -on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. (liigne raha ringluses?alapakkumine?) Pakkumiseinflatsioon. -e kuluinflatsioon on hinnatõus,mida põhjustab kogupakkumise vähenemine Kogutoodang väheneb ja hinnatase tõuseb Majandusootuse inflatsioon -on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega -kavandatakse kõrgemad hinnad hinnatõusu ootuses -tarbijad kulutavad rohkem ostudele kartes tulevast hinnatõusu
Y1-Y2=(G1-G2)*m MAKSUMULTIPLIKAATOR m=1/MPS või 1/1-MPC (delta Y)=m*(delta T) Kogutulu muutus = maksumultiplikaator * maksude muutus Pt 15 Raha ja pangandus Heidutatud töötajad inimesed kes on loobunud aktiivsest tööotsimisest, sest arvavad, et vaba tööd ei ole. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinantaseme protsentuaalne hinanatseme muutus võrreldest teise perioodi hinnatasemega. Koluinflatsioon on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon Nõudlusinflatsioon on liignõudlusest põhjustatud hinnataseme tõus mille tulemusel nõudlus suureneb. Nõudlusinflatsioon kui kogunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Nüõudlusinflatsiooni käsitlemisel eeldatakse, et tootmistegurite ja toodangu hinnad on küllalt paindlikud et suureneva nõudluse survel tõusta. Philipsi kõver väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost
Puhas inflatsioon on hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutusteta. Tavalise inflatsiooni korral tõusevad kaupade ja teenuste hinnad erinevalt ja seetõttu muutuvad ka kaupade ja teenuste relatiivsed hinnad. Reaalses maailmas on puhta inflatsiooni esinemine võimatu, kuna hinnad ei muutu iialgi võrdses ulatuses. (Org kuupäev puudub, :20) Inflatsiooni saab liigidata ka tema tekkepõhjuste alusel: nõudlusinflatsioon, pakkumisinflatsioon, struktuurne inflatsioon ja majandusootuste inflatsioon. Nõudlusinflatsiooni korral on kogunõudluse mingi elemendi (tarbimise, investeeringu, valitsuse kulutuse) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsiooni korral toimub kogupakkumise järsu vähenemise (nn. pakkumisšoki) tulemusel tekkinud hinnatõusuga. See on tavaliselt tingitud
Pt 15 Raha ja pangandus Heidutatud töötajad inimesed kes on loobunud aktiivsest tööotsimisest, sest arvavad, et vaba tööd ei ole. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinantaseme protsentuaalne hinanatseme muutus võrreldest teise perioodi hinnatasemega. Puhas inflatsioon väljendab olukorda kus kogutoodang on täishõive tasemel ja kogunõudluse kasv väljendub ainult hinnataseme tõusus. Koluinflatsioon on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon Nõudlusinflatsioon on liignõudlusest põhjustatud hinnataseme tõus mille tulemusel nõudlus suureneb. Nõudlusinflatsioon kui kogunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Nüõudlusinflatsiooni käsitlemisel eeldatakse, et tootmistegurite ja toodangu hinnad on küllalt paindlikud et suureneva nõudluse survel tõusta. Philipsi kõver väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost
Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. 25. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. 26. Nõudluse inflatsioon, kuluinflatsioon. Nõudlusinflatsioon– inflatsiooni tekitab suurenev nõudlus, rohkem raha kui kaupa Kuluinflatsioon – ettevõtjate kulutused tõusevad, siis tõusevad ka hinnad 27. Maksebilanss, jooksevkonto, finantskonto, kapitalikonto. Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade
*SKT ei pruugi olla parim heaolu mõõt SKT ja heaolu: ei kajasta kõiki tehinguid (omatarve), vaba aeg, toodete kvaliteet, kogutoodangu struktuur, keskkond, varimajandus. INFLATSIOON- võrreldava kaupade ja teenuste kogumi (ostukorvi) üldine hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus aga vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Mõisted: nõudlusinflatsioon, kuluinflatsioon, mõõdukas inflatsioon, hüperinflatsioon (situatsioon, mille puhul on inflatsioon kontrolli alt väljunud, see väljendub kiires hinnatüusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtuses; inflatsioon, mis on suurem kui 50% kuus), pakkumissokk, palgainflatsioon. DEFLATSIOON on inflatsiooni vastandprotsess, mille käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta.
Selle tõttu kasvavad kasum ja hoiused, mis omakorda stimuleerivad investeerimist ja kapitali kuhjumist. 2) Inflatsioon sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama. näiteks võivad pensionärid ja koduperenaised tegeleda naturaalmajapidamisega. Inflatsioon aktiviseerib üksikisikuid võitlema oma sotsiaalse seisundi ja elatustaseme säilitamise eest. 3) Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu. Viimane eeldab efektiivsuse tõusu ja majanduse üldist paranemist. NEGATIIVNE MÕJU: 1) Inflatsiooniga kaasneb reaaltulu soovimatu ümberjaotumine. Kaotavad need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt ja võidavad need, kelle sissetulek kasvab inflatsioonitempost kiiremini. 2) Sageli elatustase langeb. Püsiva sissetulekutega inimeste reaaltulu väheneb. Kui nad soovivad endist reaaltulu säilitada on nad sunnitud tööd tõhustama, ent palga kasv võib suurendada nende
1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 aasta 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 Tarbijahinnaindeksi muutus (v.e.a.). 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooni liigid 1. Nõudlusinflatsioon Kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (X-Z)) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõusu. tõusu 2. Pakkumisinflatsioon Kogupakkumise järsu vähenemise (nn.(nn pakkumissoki) tulemusel tekkinud hinnatõus hinnatõus. Pakkumissoki võib põhjustada näiteks viljasaagi ikaldumine ebasoodsa ilmastiku tagajärjel või ametiühingute poolt nõutav kõrge nominaalpalk. 3
1. Nõudlusinflatsioon on: a. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine b. liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus c. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena d. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon 2. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks b. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 3. Devalvatsioon on: a. finantsinstrument, mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast b. valuuta ametlik kurss c. ...
SKP deflaator on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. SKP deflaator = p1q1 : p0q1, kus q1 = jooksva perioodi kogused. Inflatsioonimäärast sõltuvalt eristatakse: 1) mõõdukat inflatsiooni hinnatõusu aastas väljendab ühekohaline arv; 2) galopeerivat inflatsiooni hinnatõusu aastas väljendab vähemalt kahekohaline arv; 3) hüperinflatsiooni inflatsioonimäär on üle 50% kuus. Nõudlusinflatsioon kujutab endast liiga suurest kogunõudlusest tingitud inflatsiooni. Nõudluse kiiret kasvu võivad tekitada nõudluspoolsed sokid, mis seisnevad nõudluse kiires muutumises seoses ootuste muutumisega; ringlusse suunatud raha massi kasv või intressimäära langus; ekspansiivne fiskaalpoliitika. Kuluinflatsiooni põhjustab tootmiskulude järsk kasv. Sagedasemad kuluinflatsiooni põhjused on importtoorme hindade järsk tõus (pakkumissokk: nafta hinna muutus maailamaturul,
Deflatsioon on kaasaegsele majandusele mitteomane. 5. Disinflatsioon on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 6. Hinnasokk tekib mingi kauba (nafta, põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu Raha nõudlus on langev kõver, sest inimesed soovivad odavama raha eest rohkem kaupa osta. Inflatsiooni liigid: Nõudlusinflatsioon - Kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (X-Z)) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõusu. Pakkumisinflatsioon - Kogupakkumise järsu vähenemise (nn. pakkumissoki) tulemusel tekkinud hinnatõus. Pakkumissoki võib põhjustada näiteks viljasaagi ikaldumine ebasoodsa ilmastiku tagajärjel või ametiühingute poolt nõutav kõrge nominaalpalk. Struktuurne inflatsioon Tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Tööstuslik tootmine väheneb, kõrgtehnoloogia kasvab
27. SKP sisemajanduse koguprodukt; peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. SKP arvutamisel lähtutakse vaid lõpptarbimisest ja ei arvestata vahetarbimist. THI tarbijahinnaindeks; indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. 28. Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme pidev kasv Põhjused: Nõudlusinflatsioon nõudlus on suurem kui pakkumine, hinnad tõusevad; Eestis ehitusbuumi ajal saadi lihtsalt laene, elati üle oma võimete. Tootmiskulude kasv ehk pakkumise vähenemine Import ja inflatsioon ollakse olulistes kaubandussuhetes riigiga, kus on inflatsioon, importkaupade hinnatõusu tagajärjel tõuseb ka kohalike kaupade hind
c. * arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 2. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. * indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 3. Nõudlusinflatsioon on: a. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon b. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena c. * liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus d. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine 4. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast b
arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud 25. Nõudluse inflatsioon, kuluinflatsioon Nõudluseinflatsiooni teooria väidab, et kui kogunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis inflatsioonilõhe.Nõudlusinflatsiooni käsitlemisel eeldatakse, et tootmistegurite ja toodangu hinnad on küllalt paidlikud, et suureneva nõudluse survel tõusta. Nõudlusinflatsioon võib põhjustada ka fiskaalpoliitika(mis suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse või teeb mõlemaid) või rahapoliitika(mis suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, kutsudes sellega esile suuremaid investeeringuid) Kuluinflatsioon on seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootmistegurite turgudelt.Tööjõuturu korral kirjeldatakse seda tihti kui palgainflatsiooni.Kuluinflatsiooni saab kutsuda esile nn
3) Rahvatulu- Riigi kõikide tulude summa, maha arvatud amortisatsioon. 4) THI- tarbijahinnaindeks. Võrreldakse tarvitavate kaupade ja teenuste momendihindu eelmise aasta hindadega. 5) Inflatsioon- hindade tõus, raha väärtus langeb. Vt töölehte Inflatsioon) Liigitus: · Avalik inflatsioon- märgata hindade tõus Varjatud inflatsioon- hind sama, kvaliteet langeb · Põhjuse järgi: Nõudlusinflatsioon- nõudlus ületab pakkumise Pakkumusinflatsioon- Tootmiskulude kasvus väljendub. Tooraine kallinemine tõstab hindu. Põhjendamatu palgatõus. · Ulatuse järgi: Lokaalne inflatsioon- kohalik, puudutab üht riiki Globaalne infl.- Puudutab suurt territooriumi 12 Regionaalne infl.- haarav teatud regionaali. · Tempo järgi: Mõõdukas ehk roomav infl
Tootjahinnaindeks - tootmisressursside eest makstud hind, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud Autonoomne tarbimine - tarbimine elatusmiinimumi tasemel, eksisteerib nulliga võrduva kasutatava tulu puhul. Autonoomne tarbimine ei muutu kui kasutatav tulu muutub. Indutseeritud tarbimine muutub, kui kasutatav tulu muutub. Pakkumisinflatsioon - põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudelt. Nõudlusinflatsioon - põhjuseks on liignõudlus, mis viib turul hinnataseme üles. Nõudlusinflatsiooni võib põhjustada ka fiskaalpoliitika, mis suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse ning rahapoliitika, mis suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, kutsudes esile suuremaid investeeringuid. Phillipsi kõver - on kindel seos töötuse määra ja palgamäärade vahel ja umbes 5,5 %-line tööpuudus hoiab palgataseme paigal
Millega mõõdetakse inflatsiooni? 1. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalselt muutust baasperioodiga võrreldes. 2. Hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutust Tarbijahinnaindeksi arvutamine 1. Indikatiivne ostukorv koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. Inflatsiooni mõju tarbijale: Tarbekaubad vaestele Luksuskaubad rikastele Raha väärtuse ehk ostujõu langus Hinnatõusu põhjused: 1. Nõudlusinflatsioon 2. Kuluinflatsioon 3. Palgainflatsioon 4. Hinnainflatsioon 5. Maksuinflatsioon Teadmusühiskond Ühiskond, mis toetub teadmistele Innovatsioon uuendus elukestev õpe Terve elu kestev õpe, koolitused, inimene ise harib end Formaalharidus paberiga haridus, gümnaasium, keskkool, ülikool jne. Mitteformaalne haridus elukestev õpe, koolitused, kursused E-majandus pea kõiki majandustegevusi saab teha ka internetis, nt. e-poodides shoppamine Haridus Õpitud koolitarkus
29.Inflatsioon. Inflatsiooni mõõtmine. Deflatsioon. Inflatsioonikulu Hinna- ja inflatsioonitaseme mõõtmine sõltub sellest, kuidas ning millistest hindadest lähtuvalt arvutatakse keskmine (üldine) hinnatõus ja mil viisil hindade muutumise osa kaalutakse 1. mõõdukas inf. Kuni 10%. 2. jooksev 10-50% 3 .hüperinfl. üle 50% Infl tekib: katteta raha juurde trükkimisel Pakkumise inflatsioon- kallineb tooraine ja tööjõud Nõudlusinflatsioon on seotud kogupakkumisega tõuseb ainult hind Avalikinflatsioon - näed et hinnad on tõusnud Varjatud inflatsioon-hind on sama kuid kvaliteet, kogus jne langeb THI-tarbijahinnaindeks näitab ,,keskmise tarbija" ostukorvi kuuluvate fikseeritud kaaludega kaupade ja teenuste keskmisena saadud ostukorvi maksumuse muutumist mingi baasperioodi suhtes. e. THI x 100% Tootja e hulgihinnaindeks on hinnaindeks, mis baseerub firmade poolt ostetavate hüviste
või odavnemist. *SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks, mis väljendab SKP komponentide keskmist hinnataset. THI ja SKP deflaatori abil leitud inflatsioonitempode erinevus ei ole suur, kui hinnatõus on suhteliselt väike ja kodumaised hinnad ei erine oluliselt välismaistest. 3.Inflatsiooni liigid Lähtudes inflatsiooni tekkepõhjustest jaotatakse inflatsioon nõudlus- ja pakkumis- ehk kuluinflatsiooniks. Nõudlusinflatsioon tekib sel juhul, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kogupakkumisest, seega tekib nõudluskõvera nihe paremale. Põhjuseks võib peale erasektori nõudluse kasvu ka ekspansiivne raha- või fiskaalpoliitika. Lühiperioodil on nõudlusinflatsioon kogutoodangu kasvu soodustav. Nõudlusinflatsioon on iseloomulikum suletuma majandusega maadele ja kui majandus on lähemal täistööhõivele. Sel juhul ei saa pakkumist enam oluliselt suurendada, kuna ressursid on
· Tarbijahinnaindeks (THI) · Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) · Ekspordihinnaindeks (EXHI) · Impordihinnaindeks (IHI) THI arvutamine · indikatiivne ostukorv -koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist Inflatsiooni mõju tarbijatele · Mõju sõltub kaupadest: o tarbekaubad vaestele o lukskaubad rikastele · Raha väärtuse ehk ostujõu langus Hinnatõusu põhjused · nõudlusinflatsioon · kuluinflatsioon · palgainflatsioon 25 · hinnainflatsioon · siirdeinflatsioon · maksuinflatsioon Majandusarengu planeerimine makromajanduspoliitika pt. 5.4 Riigi majandusse sekkumist käsitlevad teooriad Reguleerimisteooriad - J. M. Keynes (1183-1946): a) Ebastabiilne kapitalistlik majandus b) Majandusprobleemid mitteküllaldasest nõudlusest
või odavnemist. *SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks, mis väljendab SKP komponentide keskmist hinnataset. THI ja SKP deflaatori abil leitud inflatsioonitempode erinevus ei ole suur, kui hinnatõus on suhteliselt väike ja kodumaised hinnad ei erine oluliselt välismaistest. Inflatsiooni liigid Lähtudes inflatsiooni tekkepõhjustest jaotatakse inflatsioon nõudlus- ja pakkumis- ehk kuluinflatsiooniks. Nõudlusinflatsioon tekib sel juhul, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kogupakkumisest, seega tekib nõudluskõvera nihe paremale. Põhjuseks võib olla peale erasektori nõudluse kasvu ka ekspansiivne raha- või fiskaalpoliitika. Pakkumis(kulu)inflatsioon tekib tootmiseks vajalike ressursside hinnatõusu tagajärjel. Nendeks võivad olla palgatõusud, kütusehinna tõusud, riiklikult reguleeritud hindade kasv, maksuseaduse muutused jne. Lühiperioodil viib see pakkumise vähenemisele,
Tööjõus osalemise määr Loomulik töötuse määr Friktsionaalne töötus Struktuurne töötus Tsükliline töötus Okuni seadus Töötuse kasud ja kahjud Inflatsioon Inflatsioonimäär Deflatsioon Disinflatsioon Reaalväärtus Hinnaindeksid Tarbijahinnaindeks Tootjahinnaindeks SKP (RKP) deflaator Inflatsiooni liigid 29 Avalik inflatsioon ja varjatud inflatsioon Roomav e hiiliv Mõõdukas Galopeeriv Hüperinflatsioon Nõudlusinflatsioon Pakkumispoolne inflatsioon Pakkumisshokk Inflatsiooni spiraalid Inflatsiooni reaaltulude kulu Inflatsiooni menüükulud Inflatsiooni sotsiaalsed kulud Indekseerimine 15. Raha ja pangandus Raha Barter Raha konkreetsed funktsioonid Raha abstraktsed funktsioonid Maksevahend Vahetusvahend Ringlusvahend Väärtuse mõõt Akumulatsiooni vahend Raha liigid Raha unikaalsus 30 Kaupraha Sümbolraha Seaduslik maksevahend
3) THI arvutamisel lähtutakse baasperioodi ostukorvist, deflaatori leidmisel kasutatakse aga jooksva perioodi kaubakoguseid. Inflatsioonimäär (2) Inflatsioonimäärast sõltuvalt eristatakse: 1) mõõdukat inflatsiooni hinnatõusu aastas väljendab ühekohaline arv; 2) galopeerivat inflatsiooni hinnatõusu aastas väljendab vähemalt kahekohaline arv; 3) hüperinflatsiooni inflatsioonimäär on üle 50% kuus. Inflatsiooni liigid Nõudlusinflatsioon kujutab endast liiga suurest kogunõudlusest tingitud inflatsiooni. Nõudluse kiiret kasvu võivad tekitada nõudluspoolsed sokid, mis seisnevad nõudluse kiires muutumises seoses ootuste muutumisega; ringlusse suunatud raha massi kasv või intressimäära langus; ekspansiivne fiskaalpoliitika. Nõudlusinflatsiooni teke on seda tõenäosem, mida lähemal on majandus kogutoodangu täishõivetasemele. Kuluinflatsiooni põhjustab tootmiskulude järsk kasv
kogutoodangu ning tööhõive vähenemise. a) Soodsat mõju võib märgata järgmistel juhtudel: · I. mõjul palgad suurenevad ja rent kallineb seoses hinnataseme tõusuga. Selle tõttu kasavavad kasum ja hoiused, mis omakorda stimuleerivad investeerimist ja kapitali kuhjumist · Infl. sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama · Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu · Inflatsiuoon sunnib ka ökonoomsemalt tarbima b) Negatiivne mõju avaldub: · Reaaltulu soovimatu ümberjaotumine · Sageli elatustase langeb · Ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt · Seotud tööpuudusega · Ressursside vale jaotus 21. Maksebilanss Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register
64. Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid. Liigse paberraha käibele laskmine, mille põhjustab riigi eelarve defitsiit - riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. Psühholoogiline tegur- inflatsiooni ootus ehk usalduse puudumine vääringu stabiilsuse vastu. Inflatsiooni tekke põhjused, mis on seotud nõudluse ja kuludega: Nõudlusinflatsioon (vt joonis, ülemine)- lähtekohaks on pakkumist ületava nõudluse esinemine ehk liignõudlus. Seda seostatakse liigse raha olemasoluga majanduses. Kulu-(pakkumis)inflatsioon on tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine., suuremad palgakulud või muu selline faktor. (vt joonis, alumine) Majandusootustest tulenev inflatsioon. Ootuste toimel kujunevad erilised käitumise vormid,
Seega võib inflatsioon olla majanduspoliitiliselt tekitatud ehk inflatsiooni põhjuseks võib olla ekspansiivne rahapoliitika, mille eesmärgiks on finantseerida eelarvedefitsiiti. Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille põhjustas just raha juurdetrükkimine valitsuskulude katteks. Inflatsioon Tänapäeval on majandusteadlased jõudnud arusaamale, et inflatsioonil on mitmeid põhjuseid: Pakkumisinflatsioon Nõudlusinflatsioon Pakkumisinflatsioon põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudelt. Pakkumis-(kulu-) inflatsioon võib kutsuda esile olukorra, kus palgad ja hinnad spiraalina tõusevad, kõrgemad hinnad viivad kõrgemate palkade nõudmiseni, mis põhjustab hindade tõusu jne. Pakkumisinflatsioon võib toimuda isegi suure tööpuuduse ja tootmissisendite väikese hõive korral.
põhjustavad AD suurenemist. Joonisel 14 näidatakse nõudlusinflatsiooni graafiliselt, kasutades AD-AS mudelit. Esialgu ollakse P ASLR AS`SR ASSR P1 P0 AD` AD SKPtäishõive SKP Joonis 14. Nõudlusinflatsioon tasakaalupunktis, kus ristuvad nii pika kui ka lühiperioodi AS kõverad ning AD kõver. Kui mingil põhjusel AD suureneb ja nihkub paremale, siis tekib lühiperioodil uus tasakaalupunkt AD` ja ASSR ristumispunkti. Selles punktis on hinnad endisest kõrgemad ja SKP on kõrgemal oma potentsiaalsest tasemest. Kuna selline olukord on võimalik üksnes lühiperioodil, kui tootmiskulud on fikseeritud, siis pikal perioodil
hüviste hulk. Inflatsioon Inflatsioon on majandustegevuse periood, mida iseloomustab hindade üldine tõus. Deflatsioon Deflatsioon on üldine hinnataseme alanemine. Tarbijahinnaindeks Tarbijahinnaindeks saadakse teatavate ostukorvi (THI) kuuluvate kaubagruppide hindade muutuse võrdlemisel teise perioodiga. Mis põhjustab 1. nõudlusinflatsioon liiga palju raha jahib inflatsiooni piiratud hulka kaupu. 2. kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus. Kes saab kahju 1. suhteliselt kindlate tuludega inimesed inflatsioonist 2. hoiustajad 3. laenuandjad 4. ettevõtlus Kes saab kasu 1. need, kellel on kerge oma tulusid suurendada