3. Novell. Neifile nimi Filomena nimi Saladin nimi Juut nimi Neifile: No jah. (Kehitab õlgu.) Ja nii see lugu oligi. Filomena: See oli päris hea novell! Mulle meeldis. Saladin: Jaa! Mulle ka! ~Juut noogutab, mõmmisedes heakskiiduks. (Mhmh)~ Filomena: Hmm... Neifile lugu tuletas mulle üht teist juttu, mis räägib juudist. Kuna meil juba usust ja Jumalast juttu oli, siis ehk oleks see asjakohane. See peaks samuti manitsema teid ettevaatlikusele, kallid sõbrannad. Rumalus võib anda õnnetunde, kuid samas kiskuda viletsusse. Mõistus päästab aga suuremast ohust ning tagab kindlustunde. Näiteid on palju, kus rumalus... (Põrnitseb Neifilet altkulmu, kui see teda katkestab.)
............................................................................................... Millised sidesõnad kirjutatakse ilma komata? Kirjuta need........................................... ..................................................................................................................... 7. Pane puuduvad kirjavahemärgid ja tee ring ümber suurele algustähele. SASS ÜTLEB NOOREMALE VENNALE TAHAD MA RÄÄGIN SULLE KUIDAS RAHA KLAASI ALT VÄLJA VÕLUDA VEND NOOGUTAB HOOLEGA SASS JÄTKAB PANE LAUDLINALE KAKS 1-KROONIST METALLRAHA JA NENDE VAHELE 20-SENDINE KÕIKIDELE RAHADELE JÄTA VAHELE VÄIKESED VAHED VEND TEEB NAGU KÄSTUD JA KÜSIB KUHU MA KLAASI PANEN EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE NIMI:........................ PUNKTID/HINNE:......... KONTROLLTÖÖ A
ründavad kolm varast. Selgub, et on tegemist donja Elvira venna, don Carlosega. Saabub ka ülejäänud jälitajate grupp, eesotsas don Alonsoga, Elvira teise vennaga, kes kavatseb kohe õe eest kätte maksma hakata. Don Carlos seda siiski ei luba, jättes ühe päeva perekonna au solvajale põgenemiseks. Üksi jäädes märkavad don Juan ja Sganarelle puude vahelt Komtuuri kuju, kelle don Juan kuus kuud varem oli duellil surmanud. Viimane kutsub Komtuuri õhtusöögile; üllatuseks noogutab kuju vastuseks peaga. (III vaatus.) Õhtusööki ei õnnestu don Juanil kuidagi nautida, sest algul segab teda hr Dimanche, kelle don Juan komplimentidega minema saadab, seejärel don Luis, don Juani isa, kes tüli tekitab, ja lõpuks donja Elvira, kes on usku pööranud ja palub tagajärjetult don Juanil oma pääsemisele mõelda. Kui söömaaeg siiski algab, saabub ka Komtuur, kes kutsub don Juani enese juurde järgmiseks õhtuks. (IV vaatus.)
meeldejääv. Eriti mõnusalt kõlas muusikas ka prantsuse keel, mis on minu meelest üks kauneimaid keeli. Samuti tõmbas tähelepanu nende muusikainstrumentide valik, sest kokku olid sobitatud nii elektriklaver, basskitarr kui ka erinevad heliefektid. Alguses ma ei teadnud üldse, mida sellelt kontserdilt oodata, kuid otsustasin kindlalt, et käin ära, kui lugesin nende kohta huvitava lõigu : ''Rouge Madame on Kohtumine. Teed on ristunud, ilmakaared kattunud. Vabajazz noogutab hällilaulule, elektrobiit tervitab indirocki raffe riffe. Vaimust saab vaimustav jõud, kui ürgalge embab maailmapuud. Juured põimuvad, keeled lõimuvad. Eeterlikust õrnusest sünnib eepiline narratiiv, ehmatav siirus kannab kõditava groteski mõrkjas-magusaid vilju. Rouge Madame on loodusjõud.'' Peale seda oli mul tunne, et seda peab ise vaatama minema ! Kontsert iseenesest oli minu meelest üpriski huvitav, kuid kui seda
don juan käsib teenril enda riided selga panna, et kavalusega sõjamehi petta 1. arstiriietes teener ja reisiülikonda maskeeritud juan arulevad usu üle 2. kohtuvad metsas sandiga, kes luidoori teenimiseks pole nõus vanduma 3. don juan tõttab appi mehele, keda kolm meest ründavad nind teda saadab edu 4. don carlos räägib, et otsib don juani 5. don alonso tunneb juani ära, don carlos lubab juanile ühe päeva 6. juan käsib teenril komtuuri kuju õhtusöögile kutsuda, kuju noogutab vastuseks 1. vaidlevad, kas kuju tõesti noogutas 2. juani ukse taha ilmub kaubahärra dimanche võlausaldaja 3. juan pärib hästi palju ja juhib dimanche mõtted mujale ning saab tast lahti 4. sganarelle on samuti võlgu, ent saab ka dimanchest lahti 5. saabub don juani isa 6. isa avaldab pettumust 7. teener ütleb alandlikkuse varjus, et juan poleks tohinud isal lasta temaga nii kõneleda 8. looritatud daam soovib don juaniga rääkida 9
teda. Tahan temaga abielluda!" (Amm läheb ja otsib Romeot ning leiab ta maja seinajuurest konutamas) AMM: "Romeo, oled see sina?" ROMEO: "Jah mina!" AMM: "Julia tahab sinuga abielluda!" ROMEO: "Einoh, lähme ja teeme selle kiire asja siis ära." (Amm viib Romeo sinna, kus nad abielluvad. Noored näevad üksteist taas) (Laskuvad Lorenzo ette põlvili) LORENZO: "Kas sina Romeo võtad naiseks Julia?" ROMEO: "Jah!" LORENZO: "Kas sina Julia võtad naiseks Romeo?" JULIA: "Emm, mina vää (Lorenzo noogutab) noohh.. nagu.. olgu. Jah ma võtan!" LORENZO: "Te võte emmata!" (Julia kiirustab koos Ammega koju, Romeo jääb tänavale) (Romeole hüppab kallale Tybalt, Romeo parim sõber näeb seda ja läheb Romeole appi! Typalt ja Mercutio võitlevad, Tybalt tapab ta. Romeo võtab relva ja tapab Tybalti. Seda näinud pealt teener, kes räägib sellest kõigile!) (Romeo põgeneb.) (Lorenzo segab Juliale mürki, Julia joob selle ära!) (Julia on "surnud")
öeldes, et ma pean trenni minema. Trenni ma siiski ei lähe vaid asun hoopiski koju samad teed pidi nagu ma olin kooli tulnud. Õue oli vahepeal jõudnud tekkida lumetuisk ning ma naudin külma tuult enda näo vastu peksmas. Korteri ukse ees panen koolikoti maha ning otsisin sealt võtmed, mida ma ka kohe koti põhjas leian. Korterisse sisenen vaikselt ning näen enda ema arvuti taga töötamas. Teretan teda vaikselt ning tema heidab mulle kiire pilgu, noogutab mulle teravalt ning jätkab oma tööga. Asun elutuppa, kus ma panen televiisori käima lihtsalt, et korteris olevat kõhedat vaikust summutada. Vaatan klaasistunud pilguga telekaekraani ning istun paa tundi niiviisi. Lõpuks muutun ma väsinuks, tõusen püsti ning astun raskete sasmmudega enda tuppa. Kustutan tule ning lähen teksastes ning särgis teki alla. Heidan kiire pilgu äratuskellale ning näen, et täpselt kaheksa tunni järel võin ma jällegi oodata tema helinat.
Vaadeldavlaps on 4aastane tüdruk Katja. Katja ema on koduperenaine, isa töötab ehitusel.Vaatlus toimub lapse kodus, kus elavad veel ema, isa, kaks koera ja kass. Laps käib lasteaias ning ta saab teiste lastega hästi läbi. Vaatluses osalesid lapse ema. Mina olen lapsele tädi. Vaatlesin, kuidas laps sööb ja mängib. Vaatlus kestab umbes 40 minutit. Kirjeldav osa Katja istub juba oma koha peal laua taga ja ootab süüa. Küsib emalt, kaua veel läheb. Ema vastab, et natuke veel. Laps noogutab ja hakkab rääkima mulle, et tal on uus lilla mänguhobune. Küsib ema käest, ksa ta tohib hobust mulle näidata. Ema keelab, sest kohe saab süüa, lubab hiljem näidata. Ema tõstab toidu lauale, annab Katjale lusika. Katja hakkab kohe sööma, ümiseb aegajalt mingit laulu. Pere koer tuleb laua juurde ja vaatab Katjale otsa. Katja ütleb koerale mkmmm. Ema ajab koera minema. Laps vaatab mulle otsa ja naeratab, ütleb, et koerale ei tohi süüa anda lauast
sawat-dee öeldakse, kui tervitataks. Nemad kummardades pead ei pane nii madalale kui jaapanis pannakse. See kui madalale peaga kummardatakse oleneb sellest kui palju austad seda inimest keda tervitad. · Egiptuses, alati vaadatakse silma ja naeratatakse kui tervitatakse, parema käega, vasak käsi pannakse teisele õlale ja samast soost siis ka suudlevad põsele. Naine peab esimesena kätt andma ja kui ta ei anna, siis mees lihtsalt noogutab talle tervituseks. Kui pakutakse visiitkaarti, siis peab olema kindel, et sul oleks enda oma vastu anda, ja antakse parema käega see kaart. Erinevatele põskedele suudlevad kolm korda. · Indias mehed kallistavad mehi, naised naisi. Vanemaid inimesi ei kallistata, seal katsutakse nende jalgu, et saada õnnistus pikaks eluks, ilusaks abieluks, et saaks palju lapsi jne. Seal ei suudelda üksteist põskedele avalikkuse ees üldse, see on täiesti välistatud
kaardiga kontrolliv nii avatud kui suletud küsimus pehmendav küsimus kas? suletud ehk (kas) soovite Kuulamine Head kuulajat iseloomustab Ei sega vahele Silmside Kehakeel Noogutab kaasa Käitumine käitumisstiil Iseloomustus mitteverbaalne agressiivne Nähvab Äkilised liigutused Räägib kurjalt Ei vaata silma Suhtleb teist mahasuruvalt Käed puusas Üleolev Alistuv Tagasihoidlikkus Ei loo silmsidet
enam ühtegi kihlvedu. (Timm võtab taskust pliiatsi jupi ja hakkab kirjutama) HÄRRA R. : Me peame tindiga alla kirjutama. (Härra R. hakkab naerma) HÄRRA R. : Tänan väga. TIMM: Palun. (Härra R. võtab ühe kahest eksemblarist murrab selle kokku ja pistab põue taskusse. Teise annab Timmile.) HÄRRA R. : Peida seda hoolega! Kui leping kellelegi sinu hooletuse läbi silma puutub, oled vaikimiskohustuse murdnud. Siis võib sul halvasti minna. (Timm noogutab. Murrab lepingu kokku ja torkab nokamütsi voodri vahele. HÄRRA R. : Sellest saab sinu varanduse põhikapital! Palju õnne, poisu!
DJ pettunud Sganarelles ja räägib talle, et too, kelle ta päästis, oli Elvira vend. Sganarelle soovitab kõik rahumeelselt korda ajada, kuid DJ ei saa ta armastab armastuses vabadust. DJ näeb puude vahel hauakambrid, mis ehitatud komtuurile, kelle DJ tappis. DJ võtab nõuks külastama minna. Sganarelle ei pea heaks ideeks. Lähevadki. DJ ütleb S-le, et too küsiks kujult, et kas see tuleks temaga õhtustama. Sganarelle peab naeruväärseks, aga on nõus sundimise peale. Küsib. Kuju noogutab. DJ arvab, et S narrib teda. Küsib ise ka, kuju taas noogutab. DJ ja S lähevad ära. 4. peatükk 1. stseen: DJ eluruumides tegevus. DJ ja S vestlevad nähtust. S ütleb, et kuju tõesti noogutas. DJ ei usu seda peab varjude mänguks. DJ saab S-i peale vihaseks ja käsib loll jutt lõpetada, muidu laseb S-le peksa anda. S lõpetab ning läheb DJ käsul õhtusööki tegema. 2. stseen: DJ teener La Violette tuleb sõnumiga, et DJ-d ootab võlausaldaja (kaupmees) Dimanche
aidata, aga tegelikult ... Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on... Küllap ma olen tema arvates rumal". 3. Vastuseks valmistumine Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kogu tähelepanu on suunatud vastuseks valmistumisele: mõttes harjutatakse oma mõtte sõnastust ja kujutletakse, kuidas teine reageerib: ,,Mina ütlen seda, seepeale ütleb tema toda ja siis vastan ma nii... Kui ta noogutab, siis ...". 4. Sõelumine Sõeludes kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu lastakse kõrvust mööda. Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui kuuldakse olulisi märksõnu, kui muutub partneri emotsionaalne seisund või tuntakse ennast ohustatuna. Kui selliseid signaale pole, lastakse oma mõtetel uitama minna. 5. Siltide kleepimine Sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristida oma vestluskaaslane mõttes võhikuks,
Määrdunud lumi, metsasina, lepakoore maik... Ei saa aru, mille ootel kõik on nõnda vait. Määrdunud lumi, metsasina, lepakoore maik... Hallis taevas äkki särab kullakarva laik! * * * Porikarva rõsked rajad, jahedaks jäänud muld. Ladvast lakkamata sajab tuultelõhnast tuld. /.../ V. Luige loodusluules on väga palju isikustamist: ...laulavad lumised luhad...(,,Pungad"); ...ülased vaatavad võsast... (,,Kutsikas"); Meri muiates kehitab õlgu ja noogutab kivide reale. (,,Rannalaulud") ...pisike lill tõsised silmad tõstab. ...jõgi laulab helkjat laulu... (,,Kurgjal") jpt. Loodusluuletuste kõrval oli selles luulekogus veel vähemalt üks luuletus, ,,Teeidüll" ühiskondliku vihjega. Kirjandusteadlane Maie Kalda arvates oli see kasseti (,,Noored autorid 1964") kõige halvamaitselisem tekst. Tuul rusikaga vastu lõuga taob ta on hull ammugi ma seda tean. Klaaskülm on vaikus, päike süngelt kaob,
olematute ebemete noppimine oma rõivastelt. Ebemenoppija istub tavaliselt teistest kõrvalepöördunult, vaatab maha ja samal ajal näpitseb. See on kõige tuntum nõustamatust väljendav liigutus. Kui kuulaja oma rõivastelt pidevalt ebemeid korjab, siis tähendab see, et kogu jutt ei meeldi talle, isegi kui ta sõnades kõigega nõus on. Peal on kolm põhiasendit. Esimene on otseasend. Niiviisi hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult. Pea on tavaliselt liikumatu, aeg-ajalt noogutab veidi. Sellise peaasendi korral tehakse sageli kätega hindavaid liigutusi. Kui pea on kallutatud küljele, näitab see inimeses tekkinud huvi. Juba Charles Darwin märkas, et nii inimesed kui loomad kallutavad huvi tärkamisel pea küljele. Kui soovitate kaupa või peate kõnet, jälgige kuulajate päid. Kui märkate, et nad on pead viltu pööranud, keha ette kallutanud ja toetavad lõuga kätele, on teie sõnum kohale jõudnud. Naised väljendavad niisuguse peaasendiga oma huvi mehe vastu
üles). 18.08 Vanaisa võtab ta sülle ja viib suurde tuppa, kus paneb lapse diivanile istuma. Küsib lapse käest, kas ta soovib multikaid veidi vaadata. Laps ei reageeri eriti sellele küsimusele, sest ta uurib mind (vanaisa siiski lülitab multikad sisse). Selle peale tuleb laps diivani pealt ära, läheb võtab oma nuku ja ulatab selle mulle ja samal ajal öeldes: „Kati“. Ma võtan nuku vastu, naeratan lapsele ja küsin tema käest, et kas see on tema lemmik nukk? Liisa noogutab ja kõnnib minema. 18.10 Läks vanaisa kööki ära, jättes Liisa üksinda tuppa askeldama. Liisa läks juba selle aja peale oma mängunurka, kus on palju mänguasju: pehmed koerad, kiisud, nukud, legod, klotsid jpm. Laps istus nende ette ja hakkas omaette kõikide mänguasjadega mängima. Alguses võttis pehmed mänguasjad ja hakkas omette laulma: „Kiisu, kiisu, utsu, kiisu, auh, auh, auh“, „vaes (vares) teeb kraaks-kraaks“ (kusjuures siinkohal ütleb laps ilusti välja R-
Kurb lugu. Neljapäeval, umbes kella üheksa paiku õhtul. Kaks noort, poiss ja tüdruk jalutavad käest kinni. Nad on juba pikka aega täielikus vaikuses kõndinud, aga neile meeldib nii. Nad lihtsalt naudivad teineteise lähedust, ilma sõnadeta. Poisi küsimuse peale, et kas kaaslasel on külm, noogutab tüdruk tagasihoidlikult. Sõnagi lausumata annab poiss tüdrukule oma jope. Vastutasuks saab ta ainult tüdruku sooja naeratuse, ei midagi muud. Nad ei taha sõnadega rikkuda seda, mis neil on. Mõni juhuslik mööduja võib naeratades öelda, et armas paar, aga nad on midagi enamat, kui lihtsalt armas paar. Lund hakkas sadama. Suuri ja valgeid lumehelbeid langes maha, alguses hõredalt, hiljem juba tihedalt. Tüdruk puges rohkem poisi jope sisse. Ta nuusutas
15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on rahulik ning laseb emal tegutseda. Anni istub potil ning hetke pärast näitab käega raamatu riiuli poole ja ütleb ,,aamat". Ema tõuseb ja läheb riiuli juurde ise samal ajal rääkides ,,mis raamatud sa soovid? Kas võtme karu raamatu?". Anni noogutab nõusolekuks. Ema tuleb Anni juurde tagasi ja hakkavad raamatut vaatama. Anni tõstab hetke pärast pea ja ütleb ,,kus Inda jäi? Inda õues magab." Ema kinnitab öeldut korrates lauseid korrektselt. Anni tõuseb püsti ja ütleb ,,pabe". Ema toob paberi ning potilkäik on õnnestunud. 15.15 Anni läheb emaga kaasa kui ema vetsu potti tühjendama läheb ise samal ajal rääkides ,,issi tööl. Issi auto tööl. Tädi Utt tujeb". Ema vastab ,,jah. Tädi Rutt tuleb külla ja issi on
Ta silmad võivad pilkuda ja liikuda ruumis tavalisest tihedamini. · Isik võib rääkimise ajal segaduses olla. Ta mõtleb valesi samal ajal kui ta vestleb, see viib tema tähelepanu kõrvale. · Valetaja räägib väga kiiresti. Ta püüab vabaneda olukorrast võimalikult kiiresti. · Mõnikord valetaja näitab vastuolulist käitumist. Ta tahav öelda ''ei'' aga noogutab ''jah''. · Liigene naer ja sõbralikkus võib olla märk valetajast. Valetaja tahab sind uskuma panna, et on sinu tõeline sõber, et hakkaksid teda usaldama. · Valetaja tavaliselt ei ole valmis valetama. Kui ta midagi valetab pole see planeeritud. Kui te küsiksite mõne küsimuse detaile, siis ei saaks ta teile korralikult vastata. Ta oleks täielikus segaduses.
, mida on aga raske meelde jätta ning on tihtipeale ka tähtsusetud. Samas jätab tähele-panuta mitteverbaalse kõne. 7. On olnud vähem kogemusi seoses "raske" kuulamisega. Eelistab kee-ruliste intervjuude jälgimistele kergesti jälgitavaid TV- ja raadio-programme. Arvab, et kõik rääkijad peavad olema elava loomuga, lõbusad ja huvitavad, et hoida tähelepanu. 8. Kipub segama vahele, vaidlema. 9. Teeskleb tähelepanu (nt. vaatab esinejat ja noogutab, ise samal ajal muudele asjadele mõeldes) ja annab seega rääkijale vale tagasisidet. 10. On kergesti häiritav või loob häiringuid ise. Lobiseb kõrvalistu-jaga, segades nii ka teisi. Laseb isik-likel probleemidel segada kuulamist. Tähelepanu hajub, kui on väsinud, unine, näljane või tahab minna koju. 11. Reageerib kergesti rääkija emotsionaalsele väljendusele ning unustab samal ajal edasi kuulata. 12. Kaldub aeglasemate esituste puhul unistama. Kuna keskmine mõtlemise kiirus on
) Bob: (Hakkab nutma, ent endiselt ikka veel karjudes.) JAH ON KÜLL. Ema: Hakkab nüüd kinni pisaratest ja keskendub uuele esilekerkivale tundele.) Ja nüüd näed sa tõeliselt kurb välja. Bob: (Reageerib ema pehmele häälekõlale.) Olen tõesti kurb, sest ei saa jäätist. (Poiss aktsepteerib fakti, et ta ei saa, mida tahab ja et tal on õigus end seepärast ärritatuna tunda.) Ema: Kui mina olen kurb, siis meeldib mulle kalli-kalli teha. Kas sina tahaksid kalli teha? (Poiss noogutab pead ja ronib emme sülle kallistama.) Alla kolmeaastase puhul ei tuleks distsipliinist isegi mitte juttu teha. Meie oskas on neid õpetada , sest kõik, mida nad teevad, on harjutamine elu põhiasjade õppimise eesmärgil ja vanematelt vajanad lapsed mükse ja keelitusi, mis neid õiges suunas minemas hoiaks. Ideaalis valitses igas peres kodurahu ja elu kulgeks oma vaikset rada pidi, kuid reaalsus on hoopis midagi muud
kas Teie olete seda näinud? Ema saab kurjaks kui ma õigel ajal koju ei jõua. Eit: Ei, mina sinu värtnat ei ole kusagil näinud. Aga ma näen, et sa oled hea laps. Tule minu juurde elama. Mina olen lumeeit. (tõstab käe ja varrukast lendavad lumehelbed) Sinu tööks on mu aseme kohendamine ja patjade kloppimine. Kui padjasuled laiali lendavad, sajab maa peal lund! Tasun sulle hästi, kui sa seda korralikult teed! Võõrastütar: (kõhkleb)Olgu pealegi. (noogutab, enesekindlalt) Ma tulen sinu juurde elama. See on ikkagi palju meeldivam tegevus kui see, mida ma kodus olen harjunud tegema. Lumeeit ja võõrastütar astuvad majja ja tüdruk asub oma töökohustusi täitma. Ta on õnnelik, laulab ja kogu aeg naeratab. Patju kloppides lendavad lavale lumehelbed ja hakkavad muusika saatel keerlema üle lava. Tantsimise lõpus istub tüdruk maha ja paneb pea kätele. Lumehelbed istuvad tema ümber ja teevad talle pai. Lumeeit astub sisse.
Jaapanlane vastab igale küsimustele väga üldiselt. Järsku kiirustab ameeriklane otsuse tegemisega, tuues vabanduseks, et ta peab lennukile jõudma. Otsusele siiski ei jõuta. Mõni aeg hiljem lepitakse kokku uus kohtumine. Sellel kohtumisel on vastas aga hoopis teine jaapanlane. Ameeriklane hakkab uuesti oma toodet tutvustama ning ootab koheseid küsimusi ja otsuseid. Jaapanlane väldib koheste vastuste andmist ning noogutab kahtlevalt. Ameeriklane lubab hinda 5% alandada, kuid kohtumine lõppeb taaskord tulemuseta. Pärast mõnepäevast mõtlemist võetakse ameeriklasega ühendust ning teatatakse, et tehinguga ollakse nõus ning soovitakse kohest allkirjastamist. Analüüs: Ameeriklased Ameeriklaste elurütm esineb teiste maade elurütmist. 18. ja 19. Sajandil meelitasid tohutud, mitte kellelegi kuuluvad maalahmakad läänes vaesemaid asunikke ja uustulnukaid ning sundisid neid kiirustama
silmad kinni). Kui see on valmis, lubab mängujuht mafioosodel ärgata. Nad avavad vaikselt silmad ning lepivad, keda tappa. Kui hirmus tegu on tehtud (mängujuht peab aru saama, kes tapeti), lähevad nad magama. Siis ärkab arst. Ta võib valida suvalise inimese, keda ravida. Lihtsalt osutab kellegi peale. Sellel ööl ta veel ei tea, kas ta päästis kedagi. Kui arst on töö lõpetanud, ärkab politseinik. Tema osutab kellegile, keda ta kahtlustab ning mängujuht kas noogutab(tegemist on pahaga) või raputab(osutatu on hea) pead. Politseinik läheb ka magama ning mängujuht kuulutab, et on hommik. Hommikul ütleb mängujuht kes on tapetud. Kui arst ravis seda, keda tappa püüti, jäi ohver ellu. Nüüd tuleb kõige põnevam osa. Kõik hakkavad vaidlema, kes võiks maffia olla(a´la "ma kuulsin sealt krabistamist" või "ta on täna kuidagi kahtlaselt jutukas"). Kui inimesed on enam - vähem üksmeelel korraldatakse kandidaatide vahel hääletus
Samuti võis märgata tühjusesse suunatud pilku ja loidust. Vaimne funktsioon muutub päeva lõikes- kord parem ja kord halvem. Kuulmisel esinevad minimaalsed raskused, kuna müra taustal oli vajalik küsimuste pidev kordamine. Kuulmisaparaati haige ei vaja, kuna kuulmine ei ole niivõrd langenud, et seda oleks vaja kasutusele võtta. Väljendusviisiks on aktiivne kõne, kuid kui kõne on episoodiliselt haiguse tõttu lünklik või puudulik, siis ta noogutab pead vastamiseks. Kõne on seega tavaliselt arusaadav, kuid esinevad raskused õigete sõnade leidmisel ja oma mõtete lõpetamisel. Kõne muutub päev-päevalt ebaselgemaks, kuna on segane, pudistav ja raskesti arusaadav. Minu praktika lõpuks oli antud haige niivõrd halvas seisundis, et kõne puudus täielikult. Haige mõistab öeldut ja korraldusi, olenemata oma kõnehäirest. Nägemine on oluliselt halvenenud, kuna esemete nägemine on küsitav, kuid jälgib silmadega
Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest, kes käib, pilk maas, või teeb end istudes võimalikult väikseks. (James, 1998) 5.1 Pea ja nägu Peal on kolm põhiasendit: otseasend, kõrvale kallutatud pea ja ette kallutatud pea. Otseasendis hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult. Pea püsib tavaliselt liikumatult, aegajalt noogutab veidi. Küljele kallutatud pea näitab inimeses tekkinud huvi. Seda zesti osatakse tõlgendada juba Charles Darwini ajast, kes märkas, et nii loomad kui inimesed kallutavad huvi tärkamisel pea küljele. Pea ettekallutamine väljendab inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist. Põrnitsemisega kaasnevad ka kriitilise hinnangu liigutused. (Pease, 1994) Verbaalset keelt toetavad näoilmed. Kui me näiteks ütleme, et oleme rõhutud, siis on meil tõenäoliselt õnnetu ilme
Keele maagilise funktsiooni aluseks on tugev usk nõia võimes- sem: naeratuse tähendus on suhteliselt sarnane kultuurist sõl- se sõnade jõul mõjutada teise inimese elu ja saatust. Sellega on tumatult. Samas on kultuuridevahelisi erinevusi ka mittever- tihedalt seotud paljudes keeltes esinevad tabud. baalsetes signaalides. Näiteks kui bulgaarlane noogutab pead, Tabu põhineb arvamusel, et ühest või teisest asjast rääkides või- siis ei tähenda see sugugi nõusolekut, vaid hoopis äraütlemist. vad üleloomulikud jõud seda kuulda ja kõneleja vastu ära kasu- Kui Indias inimesed raputavad pead, siis ei tähenda see eitust või tada. Kurja eemalehoidmiseks välditakse tabusõnade lausumist. rahulolematust, vaid heakskiitu. Kultuurierinevusi on ka selles,
puudub enesekindlus, siis reedab meid meie kehakeel ebakindluse signaale märgates reageerivad inimesed neile koheselt. Enesekindlaid signaale nähes reageerivad nad teistmoodi. Kui inimesed kohtlevad teid, nagu oleks te enesekindel, siis te muututegi endale üllatuseks enesekindlaks. Peal on kolm põhiasendit: otseasend, kõrvale kallutatud pea ja ette kallutatud pea. Otseasendis hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult. Pea püsib tavaliselt liikumatult, aegajalt noogutab veidi. Küljele kallutatud pea näitab inimeses tekkinud huvi. Seda zesti osatakse tõlgendada juba Ch. Darwini ajast, kes märkas, et nii loomad kui inimesed kallutavad huvi tärkamisel pea küljele Pea ettekallutamine väljendab inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist. Põrnitsemisega kaasnevad ka kriitilise hinnangu liigutused. Käte asetamine kuklale. Poos on iseloomulik inimestele, kes peavad end teistest paremaks. Käed puusadel
mõnda nädalat või kuud. Püsivaid sõpru pole, kuid sõbruneb kiiresti uute tuttavatega. Täpsust kojutuleku lubadustest kinnipidamisel on mõtetu oodata. Korduvalt antud lubadused end parandada jäävadki lubadusteks. Vähese tähelepanuvõimega laps jääb õpetajale silma sellega, et unistab tunnis , kaotab järje, unustab alalõpmata vajalikke kooliasju koju. Vihikutes on n-ö hooletusvigu- mida töö lõpupoole, seda rohkem. Laps noogutab täiskasvanute jutule vastuseks, kuid võib-olla pani kogu jutust tähele ainult esimese lause. Kooliasjad näevad välja korratud, sest lapse jaoks ei ole tähtsust, kuidas või kuhu ta nad paneb. Vaimset pingutust nõudvat tegevust püüab laps vältida ja asub kooliülesandeid täitma viimasel minutil, peale täiskasvanu meeldetuletust. Ühekordsest lugemisest näib lapsele piisavat, kuid hiljem ei suuda ta loetud meenutada ja iseseisvalt jutustada. Meelsamini tegeleb laps ükskõik
rahu saada, niisiis on loomulik, et peamiselt kasutatakse neid tõkkeid just õhtul kodus olles. Mees ei viitsi kuulata naise muret selle üle, et talle liiga vähe tähelepanu pööratakse ja juba mitu kuud pole lilli toodud; mees on solvunud, et naine vaatab tuima näoga televiisorit, kui tema oma tööpäevast jutustab; laps lööb pauguga ukse kinni, kui ema ta kooliprobleemide või sõbrannaga tüllimineku üle kurtmise peale vaid noogutab ja sibulat edasi hakib. Just perekond ja lähedased on need, kes omavahel väga hästi ning aktiivselt kuulata peaksid oskama. Probleemide tekkides ei ole kunagi süüdi vaid üks pool ja sellisel juhul lihtsalt tuleb maha istuda ja omavahel rääkida ning teineteist kuulata, et asi krahhiga ei lõpeks. 13 6 ENESEVÄLJENDUS KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS
" Tõstame punase tahvli eemale ja võtamesinise. Ütleme: "Sinine." Uut sõna tuleb öelda selge häälega ja nii kaua, kuni arvame, et laps on ühendanud uue mõiste konkreetse esemega. Soovi korral laps kordab. Õpetaja ei küsi. T e i n e o s a: Asetamemõlemad tahvlid lapse ette ja palume tal näidata värve: "Palun näita mulle sinist. Palun näita mulle punast..." Paigutame tahvlid järjekorras vastupidi ja palume uuesti. Kui laps osutab õiget tahvlit, noogutab õpetaja heakskiitvalt või ütleb rahulikult tunnustussõna. Last ei kiideta. Kui laps eksib, ei paranda õpetaja teda, vaid alustab uuesti tunni esimesest osast. K o l m a s o s a: Asetame ühe tahvli lapse ette ja küsime: "Mis värv see on?" Laps vastab.Paneme uue tahvli lapse ette ja küsime uuesti. Kui laps vastab õigesti, võib järgmisel korral võtta kasutusele rohkem värve, aga alati uute hulka juba tuntuid. Kui laps eksib, tuleb
FELIX Sa teed nalja? KAREEN Ei tee. Me oleme perekond ja peres kasvavad ikka lapsed. FELIX Annil on juba pere ja lapsed. KAREEN Oli. Ann vaatab heldinult saadet. ANN Vaadake, kui õrnalt üks emalõvi oma poegade eest hoolitseb. KAREEN Näe, seal on teine veel. Kaks emast koos poegadega. FELIX Muidugi, isalõvi on ju hetkel jahil. Aga küll ta varsti välja ilmub. ANN Arvad? Felix noogutab. KAREEN Meil on sobiv spermadoonor ka välja valitud. Tumedate juuste, pruunide silmade, kõrge IQ taseme ja tervislike eluviisidega abielumees. FELIX Abielumees? KAREEN Jah, neil on kõige rohkem spermatosoidide, väga hea spermatosoidide ehitus ja liikuvus. FELIX Aga te ju lõhute niimoodi perekonna? KAREEN Me loome nii uue pere. FELIX Teiste arvelt. KAREEN Iseenda rõõmuks.
Selle peale võtan kasutusele varem valmis mõeldud tagavaravariandi: ülehomme kell kuus. Tulemuseks on taas eneseparandusega lause Ma tulen homme ke- ülehomme kell kuus. See tähendab, et me teeme vajadusel ka oma varem valmis mõeldud lauset poole pealt ringi. Nii mõjutab partneri reaktsioon alati meie teksti ja sellest ei ole pääsu. Erinevalt kirjast annavad kuulajad kõnelejale pidevat signaale selle kohta, kuidas nad teksti vastu on võtnud. Mõni noogutab, mõni ütleb mhmh, ahah jms. Selline tagasiside ei ole päris vabatahtlik. Seda näitab asjaolu, et kui kuulaja seda piisavalt sageli ei anna, siis hakkab kõneleja kontrollima, kas kanal töötab (hallo, hallo, kas sa kuuled mind?). Teiselt poolt juhib tagasiside ka kõneleja tegevust. Kõneleja jälgib tagasisidet ja korrigeerib oma järgnevat juttu vastavalt sellele. Kui ta seda ei tee, võivad tulemuseks olla suhtlusprobleemid.
kiiresti voodis istukile. '' Ma palun teid oma kunagise kihlatu nimel, kes minule on ja jääb igavesti minu kihlatuks...'' Sõnad katkevad ja teda tabab nutukramp. ''Mistress Roper, '' hingeldab Henry vaevaliselt, ''andestage talle, Jumala pärast, andestage talle!'' Margaret tõmbab seepeale sügavalt hinge ja vaatab mõtlikult kaugusesse. ''Andestage talle palun, palun...!'' soiub mees. Margaret ei lausu sõnagi. Haige ripub pilguga tema küljes. Siis noogutab naine, üks kord, kaks korda... Henry haarab tema käe ja pigistab seda tänulikult. '' Te andsite Anne'ile andeks, te andsite talle andeks.'' Üle tema sisselangenud põskede voolavad pisarad. '' Nüüd võin ma rahus surra.'' 16
jäänud. Jutustaja märkab, et tema naabriks on taaskord too leinariietes daam, ent too daam osutub hoopis teiseks naisterahvaks, palju nooremaks. Nende vastas istub keskealine suurt kasvu naisterahvas, kes jutustaja sõnul on kohutavalt meigitud ja higine. Naise kõrval istub pealtnäha noor poiss, keda jutustaja peab naise pojaks, kuid kes osutub hoopis tema abikaasaks. Vastas lauas hakkab Jutustajale silma keegi vanem härra, kes talle kui tuttavale noogutab. Jutustaja arvab, et talle vaid tundub nii ja et ta kindlasti eksis. Bobby serveerib lõunat. Jutustaja sõnul on ta äärmiselt kohmakas ja abitu. Keskealine daam Jutustaja vastas tutvustab end kui proua Randall'i. Ta on koguaeg rahulolematu serveeritud toiduga ja avaldab oma pahameelt valjusti. Üldse on ta väga turtsakas ja rahutu. Aja jooksul leiab seltskond rohkem kontakti ja nad vestlevad tühjast-tähjast. Et on vana-aastaõhtu, soovib Jutustaja kella vaadata, teada
vaba koht jäänud. Jutustaja märkab, et tema naabriks on taaskord too leinariietes daam, ent too daam osutub hoopis teiseks naisterahvaks, palju nooremaks. Nende vastas istub keskealine suurt kasvu naisterahvas, kes jutustaja sõnul on kohutavalt meigitud ja higine. Naise kõrval istub pealtnäha noor poiss, keda jutustaja peab naise pojaks, kuid kes osutub hoopis tema abikaasaks. Vastas lauas hakkab Jutustajale silma keegi vanem härra, kes talle kui tuttavale noogutab. Jutustaja arvab, et talle vaid tundub nii ja et ta kindlasti eksis. Bobby serveerib lõunat. Jutustaja sõnul on ta äärmiselt kohmakas ja abitu. Keskealine daam Jutustaja vastas tutvustab end kui proua Randall'i. Ta on koguaeg rahulolematu serveeritud toiduga ja avaldab oma pahameelt valjusti. Üldse on ta väga turtsakas ja rahutu. Aja jooksul leiab seltskond rohkem kontakti ja nad vestlevad tühjast-tähjast. Et on
esimeste seas, läheneb nüüd Hektorile. ,,Vend," ütleb ta, ,,asjad pööravad halvaks: me pole küll veel kaotanud, aga Trooja väravad on nii lähedal, et mõnel võib tekkida kiusatus linnas varju leida ja see oleks lõpp. Sina ja Aineias peaksite mehi lahingule innustama: küllap nad võitlevad. Aga sellest ei piisa, Hektor, mine linna ja palu perenaistelt, et nad ohverdaksid Athenale oma kõige ilusama peplose. Ta ei tohi enam olla meie vaenlane!" Hektor noogutab ja sõidab Aineiase kõrval läbi kogu võitlusjoone, julgustades oma meeste ridu ja ergutades neid vastupanule, siis aga lahkub väljalt ning siseneb talle avaneva värava kaudu jooksusammul Troojasse. VI laul Hektor jõuab tolmuse, verise ja higisena ning määrdunud turviserüüga kuningakotta. Ta astub trepist üles ning kohe ruttab talle vastu tema ema Hekabe: ,,Hektor, mu poeg, kas tuled sa nüüd paluma Zeusi, et ta teid lahingus toetaks? Jah, tee seda kindlasti
programme. Arvab, et kõik rääkijad peavad olema elava loomuga, lõbusad ja huvitavad, et hoida tähelepanu. 8. Kipub segama vahele, vaidlema. 8. Ei katkesta esinejat ega hinda teda enne, kui on kuulnud kogu esitust Tabel 1. Erinevused hea ja halva kuulaja vahel (järgneb) 9. Teeskleb tähelepanu (nt. vaatab 9. Annab rääkijale õiget tagasisidet. esinejat ja noogutab, ise samal ajal muudele asjadele mõeldes) ja annab seega rääkijale vale tagasisidet. 10. On kergesti häiritav või loob 10. Püüab teda mittehuvitavaid 20 häiringuid ise. Lobiseb kõrvalistu- ärritusi mitte tähele panna, oskab jaga, segades nii ka teisi. Laseb isik- kontsent-reerida. Jätab oma mured likel probleemidel segada kuulamist. "ukse taha". Püüab kuulata
ebakindluse signaale märgates reageerivad inimesed neile koheselt. Enesekindlaid signaale nähes reageerivad nad teistmoodi. Kui inimesed kohtlevad teid, nagu oleks te enesekindel, siis te muututegi endale üllatuseks enesekindlaks. (James 1998:52). Peal on kolm põhiasendit: otseasend, kõrvale kallutatud pea ja ette kallutatud pea. Otseasendis hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult. Pea püsib tavaliselt liikumatult, aegajalt noogutab veidi. Küljele kallutatud pea näitab inimeses tekkinud huvi. Seda zesti osatakse tõlgendada juba Ch. Darwini ajast, kes märkas, et nii loomad kui inimesed kallutavad huvi tärkamisel pea küljele Pea ettekallutamine väljendab inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist. Põrnitsemisega kaasnevad ka kriitilise hinnangu liigutused (Pease 1994: 91). Käte asetamine kuklale. Poos on iseloomulik inimestele, kes peavad end teistest paremaks.
Sekretär palub külastajat oodata. ? Siseneb juhi kabinetti sulgemata ust enda järel ja teatab külastajast. ? Reeglina juht väljub oma laua tagant. ? Sekretär avab ukse pärani ja palub külastajal siseneda ning seejärel sulgeb ukse. · Kaugemalt saabunud tähtsatele külalistele tuleb vastu saata asutuse esindaja. Serveerides kohvi, teenindab sekretär kõigepealt külalist, seejärel juhti. Külalis(t)e lahkumisel katkestab sekretär töö, naeratab, noogutab külalis(t)ele ja kui vaja, juhatab ka majast välja. · Kui saabub tavakülastaja, kes on aja kokku leppinud, teatab sekretär temast juhile. Minnes teatama, sulgeb ta enda järel ukse. Saanud loe siseneda juhi kabinetti, sulgeb külastaja ise enda järel ukse. · Kui eelmine kohtumine venib, teatab sekretär juhile järgmise külalise saabumisest kirja või telefoni teel. Saanud vastuse, kui kaua läheb juhil veel aega, teatab ta sellest ka kliendile
minna kuid tal endal on küll alati aega leida tne jaoks. Rank räägib, et tal läheb elu allamäge ja ta palub Noralt, et kui ta oma suremis algamisest märku annab postkaardiga millele on margitud must rist siis ärgu ta Helmerit teda vaatama lase, sest ta teab kuidas Torvald vihkab kõdunenvaid asju. Nora see jube jutt ei meeldi ja kutsub Ranki võimatuks kuid Rank ei mõista, kuidas peaks kui surm käega katsuda on. Rank jätkab oma hala ja Nora mõistvalt kaasa noogutab kui jube ja ebaõiglane on, et isa hedonistliku elueest peab tema oma selja haigusega kannatama , ei saa ise ise proovida kõiki neid maiuseid nagu šampus ja austrid ning trühvlid ja, et temast ei jää märki siia maailma maha- ka Helmerite kodus ununeb ta taas ja Nora ning Helmer leiavad uued tutvused. Nora kosutab, et ta ei tohi surra ja neid jätta. Lõpp depresiivsele jutule aga saabub kui püüdes tuju tõsta hakkab Nora oma kostüümi näitama, peale seda küünla
individuaal allub grupiautoriteedile (nt perekond, suguvõsa) – see viib meid soolise võrdõiguslikkuse teema juurde, kus noor naisklient ei pruugi omada iseseisvat otsustust võime, vaid see on tema meespereliikme või abikaasa otsustada. Sageli puudub ühine keel suhtlemiseks- kasutada tõlgi abi. Osades riikides ei taheta näida rumalana või näidata välja häbi, piinlikust – seega võib ette tulla olukordi, kus klient naeratab ja noogutab su jutu peale, kuid reaalselt ta ei näita välja, et ei saa millestki aru. Kliendid, kes tulevad sõjapiirkonnast (riikidest kus käib sõda) või muust konfliktsest riigist – neil ei pruugi põgenemise tõttu olla ühtegi dokumenti, mis tõestaks kes nad on, milline on nende haridus või kvalifikatsioon. Siin tuleb nõustada nende tuleviku õppimisega seonduvaid aspekte, hariduse või oskuste väljaselgitamisega seonduvaid
ma ütlen! Seal on vist rohkem? OSVALD: Ära pahaseks saa. Käisin mõne OSVALD: Seal on rohkem, jah. pakiga ka pangas. Nemad ütlesid samuti, et ROLAND: Mis ülejäänust saab? Ajad ahju? on ehtsad. Nemad küll ei pahandanud. OSVALD: Ma pean veel Lauraga vestlema. (Näitab dokumenti, Roland uurib ja ROLAND: Laurat ei huvita raha. Temal on noogutab siis.) kõige raskem. ROLAND: Sa hoiad kodus sadat tuhandet OSVALD: Vabandust. Ma küsin dollarit?! vaherepliigina, et mingit möödarääkimist ei OSVALD: See ei ole mu päriskodu. Mul on oleks: kas meie tehing on sõlmitud? Saad linnas ka elamine, see on rohkem suvemaja. miljardi, unustad Laura. Suhtled temaga Käin siin kalal ja muidu lõõgastumas
ROLAND: Need ongi sinu liiklusmärgid või? OSVALD: No vaata. ROLAND: Kaugelt petab küll ära. OSVALD: Võta oma kätte. Roland võtab, teeb paki lahti ja uurib üllatava asjatundlikusega alul üht, siis veel mõnd rahatähte. ROLAND: Mis jama see on? OSVALD: Mis sa ütled? ROLAND: Mis ma ütlen. Ehtsad on - mis ma ütlen! OSVALD: Ära pahaseks saa. Käisin pangas ka mõne pakiga. Nemad ütlesid ka, et on ehtsad. Nemad küll ei pahandanud. (Näitab dokumenti, Roland uurib ja noogutab siis.) ROLAND: Sa hoiad kodus sada tuhat dollarit?!! OSVALD: See ei ole mu päris kodu. Mul on linnas ka elamine, see on rohkem suvemaja. Käin siin kalal ja muidu lõõgastumas. Nüüd olen olnud asjaolude sunnil siin pikemaks naelutatud. Puud on niisked, ei taha sugugi põleda. Kuivi puid ei ole viitsinud varuda, toon iga päev võsast toorest leppa. See peaks põlema küll. On vist sattunud pehkinud puud. (Osvald viskab rahapakid ahju ja hakkab innukalt puhuma.) ROLAND: Hull
5. Sõltuv muutuja : kangikese nokkimise arv (loendada, registreerida koos valguse värviga : alati siis, kui roheline; mitte kunagi siis, kui punane) 6. Kontrollitav muutuja : kangi pikkus / laius; viljaterade andmine, viljaterade arv (sarnane tasustamine), kas tuvil on kõht tühi (konditsioon). (3) Terapeut tahab parandada patsiendi enesehinnangut. Iga kord, kui patsient ütleb enda kohta midagi positiivset, terapeut kas noogutab, naeratab või muutub eriti tähelepanelikuks. 7. Sõltumatu muutuja : terapeudi noogutus, naeratus, tähelepanelikkus. (terapeudi reaktsioon) 8. Sõltuv muutuja: positiivsete / negatiivsete ütluste arv 9. Kontrollitav muutaja: Naeratus ei ole kontrollitav muutuja, sest muidu sõltumatut muutujat ei ole; Kas on eksperiment? Kuidas parem? EI ole hea katse, sest on üks muutuja, mille on üks tase. Kontrollitingimus, -gruppe peaks olema
võetud ära aadlitiitel ja ta on mõistetud määramatuks ajaks Siberisse sunnitööle... ja tema varandus võõrandatakse dekreedi kohaselt riigile. (paus) Mida nad sellega võivad mõelda? (Tata võtab ta käe ja mõne hetke pärast pühib sellega oma silmi.) TATJANA: Mihhail ei hoolinud kunagi poliitikast. ALEKSANDER: Päike on loojunud. Eks? (Tata noogutab.) Ma nägin, kuidas ta loojus. TATJANA: Jah. ALEKSANDER: On ta loojunud? TATJANA: Jah. Ma ütlesin, jah. 97 (Valgused kustuvad.) 98
" Ta võib küll olla veidi ülekaaluline, kuid peegli ees seistes ei suuda ta enam millestki muust mõelda. Ta peab end eemaletõukavaks. Ta on unustanud, et ta on äärmiselt meeldiv ja heasüdamlik sell, ja keskendub üksnes osale endast. Isiklikult võtmine: See on kalduvus järeldada, et kui miski on valesti, on see teie süü, ehkki see ei pruugi tõele vastata. Üks näide: Mees tuleb tööle ja ütleb ülemusele: "Tere hommikust!" Too noogutab, kuid ei lausu sõnagi. Mees teeb järelduse: "Kindlasti on ta minu peale vihane." See võib olla tõsi, ent võib ka mitte olla. Kui mees seda ülemuselt järele ei küsi, võib ta tarbetult muretsema jääda. Võib-olla on ülemus lihtsalt mõttes, võib-olla on ta pahur, sest tülitses oma naisega. Võimalusi on mitmeid. Paraku ei suuda me teise mõtteid lugeda ning depressioonis inimene kipub kõike südamesse
] Enne kui me oma klassi läheme – ma märkasin, et mõnedel on mütsid peas; kui teil Võimalusel tuleb seda alati korraldada heasoovlikus meeleolus. Eriti raske klassiga võib kasuks on iPod sisse lülitatud, siis pidage meeles, et me siseneme nüüd klassiruumi õppekeskkonda. tulla see, kui toetav kolleeg liitub ja viib ülesande koos tunniõpetajaga läbi (vt ka lk 223). Tänan.“ Õpetaja naeratab ja noogutab, andes õpilastele põgusat positiivset tagasisidet, kui need end valmis sätivad. „Kui me siseneme, tahan ma, et teil oleks meeles...“. Siinkohal esitab õpetaja lühidalt protseduurireeglid selle kohta, kuhu õpilased istuvad, kuhu nad panevad oma kotid jne.
" Kaks poissi mängivad rühmas ärimehi. Mänguklotsid on mobiilideks. Üks teisele: "Mis sa teed?" Teine: "Kuradi p..., ma ei saa seda koormat kuidagi peale." Ema tuleb tütrele lasteaeda järele ning räägib talle, et nüüd minnakse koju ja siis läheb ema poodi, aga laps jääb üksinda koju. Laps nutab ja ütleb, et ei taha koju jääda. Ema: "Hea küll, tule siis kaasa, aga ma ei osta sulle midagi, ära mitte lunigi." Laps noogutab selle peale. Ema ei saa ikka veel rahu: "Ma ei osta sulle poest midagi magusat, jäi meelde?" Poes kassa ette jõudes teatab ema: "Olgu, täna saad veel ühe kinder-muna. Homme enam ei midagi." Laps nutab ja ei taha lasteaeda jääda. Ema keelitab: "Mine nüüd ilusti rühmatuppa, ma tulen sulle kohe varsti järele!" Ema unustab oma lubaduse juba autosse istudes, aga laps räägib sellest terve hommikupooliku ja ootab. Lõpuks on kurbust ja nuttu terve rühmatuba täis.
Burke ei arva ka, et valitsus saaks sõltuda inimeste usaldusest ja inimeste loomuõigustest. Inimeste õigus valitsusele vastu panna sisuliselt lõpetaks ühiskonna. Ühiskond on leping ja leping ka elavate ja surnutega, väga paljude ühiskonna osadega. Inimloomus ja eelarvamus 20 Mees läheb kolleegi juurde ja ütleb: "Tead, meie kollektiivis on kõik ikka ilged jobud". Kolleegi vaatab talle küsiva pilguga otsa. "Peale meie kahe...," täpsustab mees. Kolleeg noogutab mõistvalt. Ent peale hetkelist mõttepausi ütleb mees: "Tead, vahepeal kahtlen ma ka sinus..." Peale Prantsuse revolutsiooni sai Edmund Burke'ist omadele võõras ja võõrastele oma. Elu on väga variantiderikas... 87 Ka pole inimloomus ratsionaalne. Inimene pole ratsionaalselt arvestav ja kalkuleeriv, vaid juhindub
annaabi.ee 
