Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õppepraktika „Geriaatriline õendusabi“ (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Õppepraktika
„Geriaatriline õendusabi“

ÕDE
III

Patsiendi
funktsionaalne seisund ja jõuvarud

Tegemist
on 85 aastase naispatsiendiga, kes on olnud juba 15 aastat lesk.
Pensionär, kes sattus haiglasse peaaju infarkti tõttu.
Haiglahoolduse eest tasub haigekassa ja mingi osa ka kohalik
omavalitsus. Haige ametlikuks esindajaks on tütar. Tulevikujuhised
antud haigel puuduvad.
Haige
on teadvusel. Lähi- ja pikaajaline mälu on normaalne. Suudab
meenutada praegust aastaaega, oma asukohta , tunneb nägude järgi ära
personali ja teab, et viibib peaaju infarkti tõttu haiglas . Haigel
on igapäevaste otsuste tegemine raskelt häiritud, kuna ta ei ole
iseseisvalt suuteline neid tegema või ei tee neid ise üldse.
Esinevad tähelepanuhäired, kuna on märgata raskuseid tähelepanu
koondamisega ja küsimise ajal tähelepanu tihti hajus. Samas esines
ka rahutust, kuna niheles ja muutis sagedasti oma kehaasendit. Samuti
võis märgata tühjusesse suunatud pilku ja loidust. Vaimne
funktsioon muutub päeva lõikes- kord parem ja kord halvem .
Kuulmisel
esinevad minimaalsed raskused, kuna müra taustal oli vajalik
Vasakule Paremale
Õppepraktika-Geriaatriline õendusabi #1 Õppepraktika-Geriaatriline õendusabi #2 Õppepraktika-Geriaatriline õendusabi #3 Õppepraktika-Geriaatriline õendusabi #4 Õppepraktika-Geriaatriline õendusabi #5 Õppepraktika-Geriaatriline õendusabi #6 Õppepraktika-Geriaatriline õendusabi #7 Õppepraktika-Geriaatriline õendusabi #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 309 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Leana Müürsepp Õppematerjali autor
Iseseisev töö

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

HOOLDUSTEGEVUSED

A- JA ANTISEPTIKA aseptika ­ meetodid, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust; antiseptika ­ mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava) ainete abil. mikroob ­ elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav (bakterid, viirused, seened, algloomad); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad; normaalfloora ­ tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile; kolonisatsioon ­ mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki; infektsioon ­ organismi tunginud haigustekitajate mikroorganismide poolt põhjustatud nakkus, mikroob tekitab kahju organismile; steriilne ­ haigusidutu, pisikutevaba, täiesti puhas ASEPTIKA all mõistetakse kõiki neid toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Aseptika eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate mikroorganismide ehk mikroobi

Meditsiin
thumbnail
25
docx

Akadeemiline õenduslugu

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Merilin Lettens AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Kirurgilise haige õendusabi praktika iseseisev töö Juhendaja: Ireen Bruus, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD .................................................................................................................... 3 JÄLGIMISLEHT............................................................................................ 14 RAVIMITE MANUSTAMINE...........................................

Kirurgia
thumbnail
25
docx

AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada

Meditsiin
thumbnail
20
docx

Neuroloogia 2 kursus

NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng.  Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest  KNS kahjustused  PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded:  Luua side väliskeskkonnaga  Kooskõlastada org. elundite tööd  Koordineerida kehaosade talitlust  Tagada inimese psüühilise tegevuse  Info kogumine, töötlemine  Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid:  Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS

Aktiviseerivad tegevused
thumbnail
25
docx

KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

...........................................15 6. ARUTELU............................................................................................................................21 ALLIKALOEND......................................................................................................................25 2 SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 ­ laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas

Kirurgia
thumbnail
42
doc

GERONTOLOOGIA

GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. laps

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
16
doc

Parkinsoni tõbi

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Helen Roost Parkinsoni tõbi Kodulugemine Õppejõud: Olga Jagintseva, MD Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 SISSEJUHATUS Parkinsoni tõbi on levinud neuroloogiline haigus, teda esineb kogu maailmas. 1996. aastal Tartus tehtud epidemioloogiline uuring näitas, et meil on Parkinsoni tõve levimus 176 patsienti 100000 elaniku kohta. Seega on Eestis kokku umbes 2500 haiget. Võime selle põjal olla kindel, et tänapäevane meditsiinitöötaja peab teadma selle haiguse sümptoomidest, õenduseprobleemidest ja tegevustest. MIS ON PARKINSONI TÕBI JA KUIDAS SEDA TEKIB? Parkinsoni tõbi on sagedasemaid kroonilisi neuroloogilisi haigusi, mis avaldub kesk- ja vanemas eas. Haiguse kulg on aeglane ja algus hiiliv; sümptomid võivad varjeeruda ja seega ei ole haiguspilt erinevatel haigetel ühesugune. See võiks olla ka

Bioloogia
thumbnail
37
doc

KUMMALINE HAIGUS – EPILEPSIA

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KUMMALINE HAIGUS ­ EPILEPSIA Uurimustöö bioloogias Koostaja: Agnes Poom 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2012 Mõisted...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Epilepsiast..................................................................................................................................5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks?..................................................................................6 Kas epilepsia on üksnes inimeste haigus?............................................................................. 6 Epileptilised hood......................................................................

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun