Koolinäidend "Lumeeit" (0)

Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014
Koolinäidend I kooliastmele
Muinasjutt „ Lumeeit “
Vendade Grimmide järgi
Näidend III vaatuses
Tegelased:
võõrasema kukk
võõrasema tütar lumeeit
võõrastütar õunapuu (d)
leivapätsid lumehelbed
I VAATUS
Toas on võõrasema oma tütrega ja võõrastütrega.Võõrasema seisab keset tuba. Võõrasema tütar sööb kuivikuid ahju peal. Võõrastütar astub tuppa .
Võõrasema:(pöördub oma võõrastütre poole, kurja näoga ja käed puusal) Siin sa oledki! Kas
sul on juba toad koristatud ?
Võõrastütar:(rõõmsalt) Jah, ema. Kas ma tohin oma nukuga nüüd mängida?
Võõrasema: Mis jutt see on, sa pole ju veel vett toonud . Mängimiseks pole aega.
Võõrastütar: (kohkunult näitab käega kööginurga suunas) Vaata, kulla emake, kaks ämbrit
seisavad nurgas. Täna hommikul ojast tõin.
Võõrasema: (kehitab õlgu, ükskõikselt) Mida sa siis ootad , lõngas vajab ketramist!
Võõrastütar: (pöördub võõrasema tütre poole) Kallis õeke, tule mulle appi, tööd on nii palju ja
minu käed on tööst väsinud.
Võõrasema tütar: (imestab) Mina või? ( sosistab kurjalt)Mis pärast mina pean sind aitama ?
(mossitab nägu ja vaatab ema poole) Ema! See laiskvorst tahab, et ma tema eest
ketrama hakkaks! Mul pea valutab ja nahk on nii hell , ma teen endale niimoodi
veel haiget (näitab salaja õele keelt)
Võõrasema: Ah sa, laiskvorst! Jäta oma õeke rahule, ta peab puhkama, hommikul vaja laadale
minna kleite ostma, vanad kleidid on talle väikesed.
Võõrastütar: (lootusrikkalt) Minu kleidike on ka vanaks jäänud, täna veel tegin kogemata augu
sisse kui vett toomas käisin. Palun, osta mulle ka üks!
Võõrasema: (vihaselt) Ah, et nii hoolid sa oma riietest ! (sikutab võõrastütart kõrvust) Selle
eest jäädki oma räbalaid kandma, järgmine kord oled targem ja hoiad oma riided
korras. Hakka tööle!
Võõrastütar: Andke andeks, emake, õeke. Juba lähen . (Laseb süüdlaslikult pea norgu)
Võõrastütar istub akna alla lõngast ketrama, käed on ketramisest punased ja tüdruk ohkab vahepeal ning hõõrub käsi. Võõrasema tütar jääb ahju peale magama ja võõrasema läheb toast välja).
Võõrastütar: Ai! Kui valus ! (vaatab oma katkist kätt ja paneb värtna kõrvale)Pole ime, et käed
veritsema hakkasid, ma ketran juba 3 tundi järjest. Oi, värtna peale tuli vereplekk.
(vaatab ehmunult ringi) Ma parem pesen selle puhtaks, enne kui ema märkab.
Tüdruk tõuseb püsti, jookseb kaevu juurde ja kummardab. Värtnas kukkub vette. Võõrastütar on meeleheitel. Ta läheb tuppa emale õnnetusest rääkima.Ema on selleks ajaks juba toas tagasi.
Võõrastütar: Oh, kallis ema! Minuga juhtus õnnetus. Ma olin peaaegu ketramise lõpetanud
kui minu värtnas sai mustaks ja ma läksin seda kaevu juurde pesema. See kukkus
kogemata vette ja ma ei saa seda enam kuidagi kätte. Mida ma nüüd teen (nutab)?
Võõrasema: Mis mure see on (muigab)? Kui värtna kaevu pillasid, siis mine ja too ta sealt ka
välja!
Võõrastütar lähebkaevu juurde, paneb simad kinni ja hüpab.
II VAATUS
Võõrastütar istub lillelisel aasal ja hoiab silmad kinni.Taustal kõlavad lindude hääled ja vaikne rahulik muusika . Eemal seisab ahi täis leivapätse.Järsku rahulik muusika asendub väga rütmilise lauluga.Ahju seest hüppavad leivapätsid ja hakkavad tantsima. Kui muusika lõpeb istuvad leivapätsid ahju peale.
Leivapätsid: (nihelevad) Mida sa seal istud , kallis tüdruk? Ole hea laps, tee simad lahti ja võta
meid ahjust välja, muidu me kõrbeme!
Võõrastütar:(teeb silmad lahti, vaatab ringi, märkab ahju) Juba jooksen, oodake veel veidi. Ma
kohe aitan teid(võtab leivalabida). Hüpake peale, ma võtan teid seal välja!
( nuusutab unistavalt) Mmm, kui hästi te lõhnate, mul tuli kohe meelde, et mul on
kõht tühi, ma pole hommikust alates midagi süüa saanud.
Leivapätsid: Võta ühe meist endale, sa olid nii kena meie vastu, see on vähim, mida me sinu
heaks teha saame (rõõmsalt panevad ühe pätsi rätiku sisse ja ulatavad tüdrukule).
Võõrastütar: (lehvitab , läheb edasi) Head aega! (järsku paneb käe silmade ette ja vaatab
kaugusesse) Oi, kui ilus õunapuu seal kaugel paistab. Miks ta nii kurb on?
Ma parem lähen ja küsin, mis temaga juhtus.
Eemal seisab aed, kus on palju õunapuid, aga üks neist on väga kurb ja oksad on õunte all lookas. Teiste õunapuude ladvad kõiguvad ja nad lohutavad teda. Õunapuud laulavad oma laulu.
Õunapuu: (märkab tüdrukut ja õnnetult hüüab) Ole hea laps ja raputa mind, muidu mu oksad
murduvad!
Võõrastütar: (võtab tüvest kinni ja kõigest jõust raputab seda) Kas nüüd on parem?
Õunapuu: (ohkab)Jah, tunduvalt parem kui enne. Aitah sulle, kallis laps! (teeb tüdrukule oma
oksaga pai) Võta paar õuna endale, see on vähim, mida ma sinu heaks teha saan.
Võõrastütar: (kummardab, võtab õunad ja paneb tasku ) Sa oled väga lahke, mul oli hea meel
sind aidata. Aga nüüd ma pean edasi minema, minu värtnas on kadunud ja ma pean
selle üles leidma enne kui päike loojub. Kas sa tead, kust seda otsida?
Õunapuu: (mõtleb hetke) Mina pole sinu värtnat näinud(vaatab teiste õunapuude poole). Kallid
õed ja vennad, kas teie olete midagi tüdruku värtnast kuulnud ?
Õunapuud: (kõigutavad pead,kooris) Ei, õeke, ei ole kuulnud. Ta võib küsida lumeeide käest,
ehk tema saab aidata. Ta elab seal künka taga. See pole kaugel. (üks õunapuu näitab
oksaga künka poole)
Võõrastütar: (hõikab lootusrikkalt) Aitäh teile! (kummardab nende ees ja läheb edasi).
Künka taga leiab võõrastütar majakese. Aknast vaatab välja suurte hammastega eit. Tüdruk paneb hirmust silmad kinni ja ootab, mis edasi saab. Kui eit tema juurde tuleb, avab ta oma silmad.
Eit:(tuleb majast välja, hellitavalt) Ära karda , lapsuke! Mida sa siin teed?
Võõrastütar: (arglikult) Ma otsin oma kadunud värtnat. See kukkus kaevu ja ma tulin küsima ,
kas Teie olete seda näinud? Ema saab kurjaks kui ma õigel ajal koju ei jõua.
Eit: Ei, mina sinu värtnat ei ole kusagil näinud. Aga ma näen, et sa oled hea laps. Tule minu
juurde elama. Mina olen lumeeit. (tõstab käe ja varrukast lendavad lumehelbed)
Sinu tööks on mu aseme kohendamine ja patjade kloppimine. Kui padjasuled laiali
lendavad, sajab maa peal lund! Tasun sulle hästi, kui sa seda korralikult teed!
Võõrastütar: (kõhkleb)Olgu pealegi. (noogutab, enesekindlalt) Ma tulen sinu juurde elama.
See on ikkagi palju meeldivam tegevus kui see, mida ma kodus olen harjunud
tegema.
Lumeeit ja võõrastütar astuvad majja ja tüdruk asub oma töökohustusi täitma. Ta on õnnelik, laulab ja kogu aeg naeratab. Patju kloppides lendavad lavale lumehelbed ja hakkavad muusika saatel keerlema üle lava. Tantsimise lõpus istub tüdruk maha ja paneb pea kätele. Lumehelbed istuvad tema ümber ja teevad talle pai. Lumeeit astub sisse.
Eit: (Kummardab tüdruku ees) Miks sa nii kurb oled? Kas keegi on sulle liiga teinud?
(noomiva pilguga vaatab lumehelveste poole ja ähvardab sõrmega)
Võõrastütar: Ei! (tõstab pea, vaatab eidele silma) Sa olid minu vastu väga kena. Mulle meeldib
sinu juures elada, aga ma tunnen oma kodust suurt puudust! (sõrmega pühib ära
pisara)
Eit: (naeratab) Kulla laps! Sa oled teinud tublit tööd, ma viin su ise koju tagasi(ulatab
käe). Ma leidsin sinu värtna üles. Palun võta see ja vii oma emale.
Koos lähevad nad tüdruku koju ja tänuväärse töö eest kallab eit tüdruku kuldvihmaga üle.Õue peal uhkelt sammub kukk. Ta näeb tüdrukut ja lehvitab rõõmust oma tiibu.
Kukk: Kikerikii , meie kullanupp jälle kodus!
III VAATUS
Võõrasema:(näeb võõrastütart ja teeb suu lahti) Kus sa nii kaua olid ja kust sa sellise
varanduse endale said(kadedalt)?
Võõrastütar:(pahaaimamatult) Ma hüppasin kaevu, nagu sa palusid. Seal ma kohtasin lumeeide
ja ta kutsus mind enda juurde elama ja tema patju kloppima. Minu töö eest tasus ta
mulle kullaga.
Võõrasema tütar: (jalgu trampides ja kisades) Ma tahan ka! Ma tahan ka! Miks tema sai endale
sellise varanduse, aga mulle jäid ainult laadalt ostetud kleidid (viskab kleidid
põrandale )? See pole aus! Ema, tee midagi!
Võõrasema: (haarab võõrastütrelt värtna käest ja pistab oma tütrele pihku) Jookse kohe kaevu
juurde, viska värtnas sisse ja hüppa ise järgi. Ja vaata, et sa tood koju rohkem kulda,
kui see tahmanägu !
Võõrasema tütar jookseb kaevu, viskab värtna sisse, pigistab nina kinni ja hüppab ise kaevu.
Ta leiab end lillelisel aasal ja jookseb kohe eide majakest otsima . Ta jookseb mööda ahju ja õunapuud, kes temalt abi paluvad.
Leivapätsid: (nihelevad ahju peal) Ole hea laps ja võta meid ahjust välja, muidu me kõrbeme!
Võõrasema tütar: (ehmunult) Ei mina taha ennast tahma ja pigiga määrida!(jookseb edasi ja
näeb õunapuud)
Õunapuu: (hüüab õnnetult) Ole hea laps ja raputa mind, muidu mu oksad murduvad!
Võõrasema tütar: (vihaselt) Ega ma siia õunu korjama tulnud! Mul on parematki teha ja pealegi
mul pole sinu jaoks aega.
Õunapuu nukralt kõigutab pead, ulatades tüdruku poole oma rasked oksad ja vaatab talle järele. Tüdruk jookseb edasi. Lõpuks jõuab ta lumeeide maja ette.Lumeeit tule majakesest välja.
Võõrasema tütar: (peatub) Kuule eit! ( hingeldab ) Ma tulin sinu juurde elama ja hakkan isegi
sinu patju kloppima. Vaata, et sa mulle heldelt tasud minu raske töö eest (näitab
rusikat) Nii, näita mulle nüüd, kus ma elama hakkan ja too mulle komme. Sinu
pärast hüppasin ma sellesse külma kaevu ja unustasin kodust koogi kaasa võtta.
Eit seisab kohkunud näoga ja suu lahti.
Võõrasema tütar: (kõht koriseb) Kas kuuled ? Kõht on väga tühi. Mida sa ootad?
Eit: (naeratab kavalalt) Aga palun, astu sisse, lapsuke.
Lumeeit läheb toast välja ja piilub aknast sisse. Ta vaatab, kuidas tüdruk oma tööd teeb ja kõigutab kogu aeg pead.
Võõrasema tütar: Küll on tüütu tegevus. Ma jõudsin kõigest kolme patja kloppida ja juba
praegu on mu vaesed käekesed väsinud. Ma heida parem pikali ja puhkan
veidi, eit nagunii ei saa teada(hõõrub rahulolevalt käsi ja haigutab)
Eit astub tuppa ja näeb tüdrukut magamas. Ta kutsub appi lumehelbed ja need teevad töö lõpuni.
Eit:(astub võõrasema tütre poole ja patsutab õlale) On aeg üles ärgata! Sa tegid oma töö
ära ja võid oma koju tagasi minna.
Võõrasema tütar: Aga töötasu ? Anna mu kuld siia! (kamandab)
Eit: Sinu töötasu ootab sind kodus. Tule, ma saadan sind.
Koos nad jõuavad tüdruku maja ette ja nii kui tüdruk kõnnib koduväravast sisse, kallab lumeeit teda musta pigiga üle.
Eit:(noomivalt) See on tasu sinu töö eest!(keerab ringi ja lahkub )
Õue peal jalutab kukk. Ta näeb tüdrukut, puhkeb naerma .
Kukk: Kikerikii, meie pigipiiga on jälle kodus!
Võõrasema tütar jääb nuttes värava ette seisma.
TLÜ Haapsalu Kolledž
Natalia Mertsalova
Klassiõpetaja II kursus