Tänapäeva Romeo & Julia !
Osades:
Romeo
Julia
Amm
Capuletti (Julia isa)
Capuletti ( Julia ema)
Tybalt
Tybalti sõber ( treener )
Beoolio (Romeo sõber)
Paris
Kaardinad avanevad .
(Romeo ja tema sõbrad
( Mercutio , Benvolio ) on laval ja müravad. Romeo läheb kõvale,
teised müravad edasi :D Järsku lausub Romeo… (sõbrad lõpetavad
omad tegemised ja jäävad kuulama Romeot))
ROMEO: “Olen kaotanud end, ei ole
ma nüüd Romeo, ei tea, kus viibib ta.”
BENVOLIO: “Miks siis?”
ROMEO: “Armastus on pugenud mu
hinge.”
BENVOLIO: “Kuid ütle, kes su
armastus on?!”
ROMEO: “Ei tea ma ta nime veel!”
(Romeo laulab loo “Pilveräbalad”)
MERCUTIO: (Ütleb Romeole üsna
selgelt) “Nüüd kuula mind semu, lõpeta mõtlemine talle ja KOHE!
Sest see kalgistab sinu hinge!”
(Kusagilt ilmub jookstes Tybalti
sõber e. teener ja peatub nende juures)
TEENER: “Teate poisid, Capulettide
juures on täna PIDU, vaba place on. Siis saab veel naisi, õltsi ja
lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik teener pöördus tee peal olles juhuslike möödujate poole(Kelleks olid Romeo ja Benvolio), kes lugesid talle ette nimekirja ning tänuks kutsub teener ka nemad people.
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast
Sisukord Esimene vaatus. 1.tseen toimub Verona väljakul. · Capuletti teenrid (Samson ja Gregorio) astuvad Montecchi teenritega mõõgavõitlusesse. · Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem.
a. 1. vaatus: Esimene vaatus koosneb kahe perekonna teenrite omavahelsiest võitlusest. Ajapikku aga kasvab pinge perekondade vahel, ning vaen, mäss ja koosseis kasvab. Kui juba lõpuks peredevaheline sõda hakkab üle käte minema, siis tuleb mängu Verone valitseja, kes võitlusele peale satub, ning osapooled lahutab. Enamiks teenreid lahkub lahinguväljalt, kuid mõned üksikud veel jäävad. Üks nendest on meie peategelane Romeo. Ta jalutas seal oma sõbraga arutledes enda suurest armastusest Rosalindest, kui äkitselt põrkab kokku ühe perekonna teenriga. Teener kutsub neid kuninglikule peole. Romeo nõustus ja ei kahetsenud seda. Sealsamas peol suutis ta unustada Rosalinde ja armus Juliasse. Õhtu jooksul nad suudlevad ja naudivad üksteise seltskonda. Lõpuks aga on Romeo kohustatud lahkuma, ning ei jõua isegi enda armastatule enda nimegi öelda.
Teose analüüs William Shakerspeare ,,Romeo ja Julia" 1. Mina lugesin läbi William Shakerspeare õitseaja algusaastatel kirjutatud teost ,,Romeo ja Julia". 2. Arvatavasti valmis see teos tema poolt kuskil XVI sajandi lõpupoole. Romeo ja Julia teos tuli tema teise niinimetatud perioodi alguses ja see oli umbes kuskil 1595 aastal. Sealt võib kyll järeldada, et ta võis selle kyll kirjalikult lõpetada ennem, kuid loomisaeg jääb siiski kusagile XVI sajandi lõpupoole. 3. Tegevuskohad on Verona ja Mantua. Seda teost lugedes pole ma leidnud kohta, kus autor oleks tegevuskohti pikalt ja korralikult lahti seletanud. Iga uue osa alguses on kirja pandud koht ja selle
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Märt Aulik Romeo & Julia "William Shakespeare" Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare2010 I vaatus: Antud raamat mida ma lugusin on Romea & Julia.See räägib algul sellest kuidas saavad kokku kahe vihkaja perekonna teenrid, kes hakkavad võitlema. Mäsu aina kasvab ja kasvab, kuna perekondade vaheline vaen on suur ja toetajaid tuleb aina juurde mõlemale poolele. Lõpuks paneb võitlusele, mis üle käte juba läinud, lõpu Verona valitseja, kes sellele mäsule peale satub. Osapooled lähevad laiali, aga sündmuspaika jäävad veel mõned inimesed. Sinna tuleb ka Romeo. Ta sammus oma sõbraga ringi ja rääkis temale oma armastusest.
Tappis oma venna. Saatis Hamleti kaks vanat sõpra ta järele nuhkima. Varastas trooni Hamletilt. Plaanis Hamletit tappa. Hamleti põhiprobleemid: 1. Kannatused inimese elus 2. Taani mäda riigikord 3. Inimeste pime ustavus 4. Peale surma on kõik võrdsed 5. Hamlet võtab vastutuse ja võimu vastu Probleemid on aegumatud. Julia ja Ophelia võrdlus Julia oli palju vabam, ta oli ülimalt emotisonaalne, Ophelia aga kuulekas nagu koer oma isale ja palju rahulikum, vanuse tõttu, kui Julia. Hamletile jäi ainukesena truuks Horatio. Romeo ja Julia On kaks noort, Romeo ja Julia, kelle perekonnad on omavahel vaenus ja mõlemad keelavad kahel noorel kokku saada, kui nad avastavad selle, et mõlemad on teinetiesse armunud. Julia on juba lubatud teisele mehele. Romeo tapab end, kuna arvab, et Julia on surnud, kuna vaimulik lubas aidata, sest Romeo ja Julia jõudsid juba abielluda, igastahes, Julia võttis leotist, mis pani ta magama
Eepose autor psühhologiseerib nii oma tegelased kui ka võitluse episoodid, kujutades dramaatilisi olukordi, kurjakuulutavaid endeid, kordusi, tegelaste mitmeplaanilisi karaktereid jms. Üks esimesi teoseid Euroopa kirjanduses, kus on kujutatud rahvustunnet ja kodumaa armastust. Roland oli keskajal populaarne kangelane ka saksa, hispaania, eriti itaalia rahvalaulikute loomingus. (Mihkel lisas: "Kunstiliselt tervik. Palju liialdusi ja ajaloost ei peeta kinni. Sõnum tänapäeva oleks, et valetajad saavad oma tasu, vahel tuleb oma uhkus alla neelata ja teiste paremust tunnistada.") Pilet nr 3 1. Rüütlikirjandus, rüütliromaan 2. "Laul minu Cidist" lähivaates: Hispaania kangelaslaul. 711. aastal vallutasid araablased peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Sellele järgnes periood rekonkista. 11. sajandil oli võitluse eesotsas Rodrigo Diaz de Vivar. Maurid, kes olid alistatud, hüüdsid teda oma cidiks ehk isandaks. Cid satub kuninga pahameele alla, saab lindpriiks
Kõik kommentaarid