LAPSE VAATLUS (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Lapse vaatlus- analüüs

Lapse vaatlus- analüüs Lizett Käst Koolieelse lasteasutuse õpetaja I kursus Lapse vaatlus- analüüs Vaatlus toimus 2. Novembri õhtul ajavahemikus 19.20-19.40. Polnud kõige parem aeg, mil last vaadelda, sest õhtul on lapsed enamjaolt juba väsinumad ning jonnakamad, kuid kahjuks ei leidnud varasemat aega. Vaatlusaluseks oli aastane tädipoeg, kelle nimi on Enrik. Vaatlusest võtsid osa veel Enriku vanaema, ema, suurem nelja aastane vend ning onu. Vaatlus leidis aset majas, Enriku kodus. Vaatluse esimesed 5 minutit möödusid tegusalt. Enrik kõnnib mööda tuba ringi,

Arengupsühholoogia

120

pdf

Õpetajaraamat

6  Õpetajaraamat 1. SISSEJUHATUS Õpetajaraamat on koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õppemater- jali osa, mille eesmärgiks on anda õpetajale metoodilist nõu ja soovitusi. Laps õpib koolieelses eas ka keelt uurides, küsides, võrreldes, kuulates, arutledes ning iseennast ja ümbritsevat vaadeldes, seetõttu tuleb tema uudishimu eesmärgi- päraselt suunata. Koolieelses vanuses lapse mõtlemisele on iseloomulik piltlikkus, kontrollimatus ja voolavus. Lapse mõtlemine on fantaasiarikas, alati ei järgita loo- gilisi struktuure, faktid leiavad seletuse ja moodustavad terviku, toetudes lapse fan- taasiale. Lapse meelest on esemed ja nähtused hingestatud. Mälu, taju ja tähelepanu iseärasused mõjutavad seda, kuidas laps teavet vastu võtab, ning õpetaja peab seda materjalide esitamisel arvestama.

Eesti keel

57

doc

Hiir rätsepaks

tema luurab kapi taga. Kiisu-Ants on virk ja kiire, krapsas kinni väikse hiire. Hällilaul Õues õie-õilmeid sajab, õilmeid sajab sahinal. Peedukene pilli ajab, pilli ajab pahinal. Järve kaldal jänes mängis, jänes mängis heki all. Peedukene pehmes sängis, pehmes sängis teki all. Uni tuleb Uni tuleb, unel rutt, uni nagu muinasjutt, kuldset krooni kannab pääs, maimu maiustoidud käes. Uni tuleb üle aia, üle lagendiku laia, langeb lapse laugele, kannab kannid kaugele. Kui sa magad magusasti, viivukese vagusasti, siis sa homme vara virgud, vara virgud, suureks sirgud. Õhtu õõtsub meie õue Õhtu õõtsub meie õue, Ullile toob une põue, Tiiu tugitoolis tukub,  jalast kingakene kukub. Kurg viib kinga kesale, vares paelad pesale; nii toob hommik nutu silma -- Tiiukene kingast ilma! VARANE KULDNOKK Õhus tundub kevadet Vastlapäev on möödas ju --

Kirjandus

102

doc

Mängud

Mängud alates sünnist: KALLI-KALLI · Hoia last süles ja kiiguta teda · Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms, · Sõna "kallis" juures anna lapsele musi - pealaele, ninale, varvastele. · Laps võib soovida seda mängu ka siis kui ta on pisut suuremaks saanud UURINGUTE ANDMETEL on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati. See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet HOIDEKEEL · Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms · Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma. UURINGUTE ANDMETEL reageerivad imikud hoidekeelele - kõrgele hääletoonile, mida täiskasvanud imikuga suheldes kasutavad. Hoidekeeles rääkimine võimaldab imikuga suhelda ning julgustada teda häälekalt vastama. See omakorda soodustab tema keelelist arengut. RAHUSTAV MUUSIKA

Mäng

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. (1996) Oluline roll on eneseteadlikkusel kuna õpetajad peavad olema võimelised analüüsima oma emotsioone, väärtusi, motiive, mõttemudeleid jne. (Simanson, 2009) Keele õpetamisel ja töötades kakskeelses keskkonnas lasub õpetajal suur kohustus end pidevalt analüüsida ja kontrollida, kuna vastutab ta ju lapse soovi või tahte ees võõrkeelt omandada. Mitte kontrollides enda intonatsiooni, zeste või miimikat võime väga lihtsalt lämmatada lapses huvi õppida. Aju blokeeriv hoiak on kiire tulema, kui ei tunta end õpetaja väärilisena. Oma emotsionaalsete reageeringute tundmaõppimine aitab tuua emotsioonid teadvuse kontrolli alla. Sedalaadi kontroll annab meile suurema vabaduse ja senisest tunduvalt rohkeim valikuid. (Simanson, 2009)

Alushariduse pedagoog

134

docx

Lugemispäevik

Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Lastelaulud on tavaliselt kas laste või vanemate enda loodud.  Hällilaul- „Uinu mu väsinud lind, unele suigutan sind...“  Mängitamislaul  Hüpitamislaul- „Sõit sõit sõtsele, üle oja onule...  Valuvõtu laul-  Liisusalmid-  Näpunimetused-  Õpetuslaulud-  Naljalaulud-  Mõistatuslaulud- Lapse ea igale astmele on oma erilise ilmega laulud. K.E. Sööt Lastelaulud Illustreerinud Jaan Jensen Valik vanemat lasteluulet lindudest, loomadest, puudest ja lisaks ka vahvaid unelaule jpm. 4  TANTSI, TANTSI, TAMMEKENE Tantsi, tantsi, tammekene,

Alusharidus

7

docx

Seitsmes rahukevad – märksõnad

Seitsmes rahukevad ­ märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tütar käisid ning ka

Kirjandus

8

pdf

Lapsevaatlus

Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 ­ 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 ­ 104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14 ­ 22 kg (statistiline keskmine

Psühholoogia

Kommentaarid (0)