jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaskiududel, roietevahelistel lihastel ja bronhide seinte silelihastel ninh ka alveoolide seintes. Nende sensorite erutus tekib sissehingamisel. Erutus nendelt sensoritelt kantakse piklikajju, uitnärvi sensoorsete kiudude kaudu aga roietevahelistelt lihastel nende närvide koostisses olevate sensoorsete kiudude kaudu. Sissehingamiskeskuse neuronitele, kus tekib pidurdus ja sissehingamine katkeb. See katkestab iseenda tegevuse. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurudus, saab väljahingamiskeskuse neuronites tekkida erutus. Nende erifaaside jaoks on olemas erinevad neuronite rühmmad kui üks pidurdatud, teine erutatud. Järgneb väljahingamine. Roietevahelised välised lihased lõtvuvad, bronhidevahelised lihased lõdvestuvad. Kaob pidurdavate impulsside saabumine sissehingamiskeskusele ja
Õpi põhimõisted ja oska neid joonistada. Põhimõisted: 1. Närvikude (neuron, gliiarakud, neuronite liigid: akson, dentriit): Neuron ehk närvirakk on närvisüsteemi funktsionaalne üksus , mis koosneb kehast ja jätketest. Gliiarakud on tugirakud, mis eraldavad ja grupeerivad neuroneid Neuronil eristatakse kahte liiki jätkeid- aksoneid ja dentriite. Dendriitide kaudu tuleb erutus närvirakku, aksonite kaudu kandub edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. Igal neuronil on üks akson, dendriitide arv varieerub. 2. Närvikiu ehitus- tupega ümbritsetud närviraku jätked (müeliiniga ehk Scwanni rakkudega närvikiud ja müoliinita, hallaine ja valgeaine) Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müoliinita kiude. Müeliinita kiude katab ainult neurogliiast koosnev neurolemm ehk Schwanni kest
Rakukeha soonis teise rakuga e sooma · Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt neuronitelt · Akson saadab närviimpulsse teistele neuronitele · Neuroneid on mitmesuguse kuju ja Akson suurusega Müeliintupp Rakutuum · Müeliintuped aksoni ümber on gliiarakud www.en.wikipedia.org/wiki/Neuron Närvisüsteemi elemendid: neuron
Välisärritustele reageerivad kiud väliskõrvast on põlvikganglioni (ganglion geniculi) neuronite perifeersed jätked. Maitsmiskiudude neuronid saavad alguse põlvikganglionist. Nende neuronite perifeersed jätked jõuavad kahe-kolmandikuni keele esiosa maitsmispungadest; keskmised jätked sisenevad ajutüvesse koos n. intermediusega ja viivad info koos keelealusenärvi (keele tagumiselt kolmandikult) ja uitnärvi (epiglotise piirkonnast) kiududega nucleus tractus solitariuse maitsmisosa neuronitele. Sensoorsed ja maitsmiskiud koos vistseraalse- motoorse komponendiga moodustavad eraldiseisva lateraalse näonärvi juure-nervus intermediuse (Wrisbergi närv) (Adel jt 1998:163). 1.2 Motoorsed komponendid Nägemisnärvis on kahte tüüpi motoorseid kiude: somaatilisi ja sekretomotoorseid kiude. Somaatilised motoorsed kiud innerveerivad miimilisi lihaseid (koos platysma´ga), suupõhjalihaseid (m. stylohyoideus, m. digastricus´e tagumine kõht), m. levator veli
Sünaptiline summatsioon- Närvirakku saabub mitu eritussignaali: edasi KNS-i (ühel ajal ärritatakse paljusid retseptoreid -> vallandub närviimpulss valuaistinguga) Postsünaptiline pidurdus- Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist: signaali KNS-i edasi ei kanta (nt valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptoritelt KNS-i) Erutuse konvergents- erutus paljudelt närvirakkudelt koondub vähemale arvule neuronitele. Erutuse disvergents- ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse saabunud erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes. 7. Refleksid, refleksikaar. Kaasasündinud (tingimatud) ja omandatud (tingitud) refleksid. · Video (Crash Course): https://www.youtube.com/watch?v=QY9NTVh-Awo Refleksikaar: ● retseptor- erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine ● aferentne närvikiud- juhivad erutuse KNS suunas ● KNS- erutuse analüüs
Hingamisteedesse sattumisel põhjustab temast eralduv ammoniaak ärritust, keemilist põletust, kipitust, köha, aurud kahjustavad limaskesti. Pikaajaline või korduv ammooniumhüdroksiidi toime võib kahjustada kopse. Ka teiste mürgiste kemikaalidega pikka aega ja korduvalt kokku puutudes, võib tekkida tõsisemaid haigusi või tervisekahjustusi. Näiteks 2002. aastal USA´s Pittsburgh´i ülikoolis tehtud in vitro katse tõestas, et metüülisotiasolinoonil on neuronitele toksiline efekt juba (4) väikestes kogustes. See tähendab, et metüülisotiasolinooni sisaldavate ampoonide ja kehahooldusvahendite kasutamine pikka aega võib põhjustada närvisüsteemi häireid. Kuidas aru saada kodukeemiast tingitud kahjstustest? 1. Allergiad jm naha- ning limaskestade ärritused. Paljud keemilised ühendid kodus kasutatavates vahendites põhjustavad, allergilisi nähtusid. Oluline on, et nahale punnikeste,
See on teadus ravimitest, mis muudavad haiget ja tervet psüühikat. Meie praeguse arusaamise kohaselt ennekõike neuronivahelist sünaptilist ülekannet muutes. Psühhofarmakonid võivad pärssida virgatsaineid sünteesivaid ensüüme, blokeerida postsünaptilisel närvirakul paiknevad virgatsainetundlikud retseptormolekulid (skisofreenia, tees, kohvis, cocas sisalduv kofeiin), takistada virgatsainete tagasihaaret ja sellega suurendada nende mõju teistele neuronitele (depressiooniravimid), suurendada retseptorite tundlikkust virgatsainete suhtes (rahustid ja uinutid), asendada virgatsaineid, nende retseptoreid ise stimuleerides (oopium ja kanep), või suurendada virgatsainete vabanemist ja sellega tugevdada vastavat närviülekandeahelat (amfet, ecstasy). 32. Seleta lahti ,,tagajärje seadus" Edward Lee Thorndike: Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemise tõenäosus suurem, negatiivse tulemuse korral väiksem.
rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks ülesandeks on suurendada impulsside paljunemist müeliiniga kudedes. Mis on närviraku sees? Närvirakul on tuum, mis sisaldab pärilikkusainet, selle sees on samad organellid, mis teistes rakkudes rakud
Ruumiline summatsioon: kahe vôi enama piirkonna retseptorite ärritamisel alaläviste ärritajatega vallandub refleks; · Erutuse divergents - ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse saabunud erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes. · Erutuse konvergents - vastupidiselt eelmisega : erutus paljudelt närvirakkudelt koondub vähemale arvule neuronitele. · Erutuse rütmi transformatsioon - keskusesse tulev impulsside arv ei ühti sealt väljuvate impulsside arvuga (info muutub) · Erutuse järeltoime - erutust hoitakse "ringluses" neuronite ahelate vahendusel (saavutatakse postsünapsi membraani osalise depolarisatsiooniseisundiga - ja see on oluline mälu mehhanismide tagamise puhul).
Arvatakse ka, et keha puhastub une ajal teatavatest rakkude tavapärasest ainevahetuse jääkproduktidest. Teine teooria seondub teatavate kasvuhormoonidega, mida keha toodab magamise ajal suuremates kogustes. Tegemist on füüsilist paranemist soodustavate hormoonidega, olgu siis vaja vigastusest paraneda või lihtsalt igapäevaelulisest kulumisest. Arvatakse veel, et REM-une ajal toimuv ajutegevus aitab säilitada olulisi närviühendusi. Teise versiooni kohaselt teeb uni ülestimuleeritud neuronitele “taaskäivituse”, et olla ka edaspidi töövalmis. Lisaks oletatakse, et nii REM-une kui sügava une aegne närvisüsteemi aktiivsus konsolideerida eelmisel päeval kogutud mälestusi ning soodustab õppimist 35. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? Õppimise hüpotees - magamine kergendab õpitu meeldejätmist. Unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid.
Põhifunktsioon – osalemine seljaaju erutus- ja pidurdusprotsesside integratsioonis Aferentsed neuronid - Aferentsete neuronite kehad ei paikne seljaajus, vaid dorsaaljuurtes olevates närvisõlmedes – spinaalganglionides. Rakukehast lähtub algselt üks jätke, mis seejärel haruneb kaheks Jätke üks haru – perifeerne – juhib erutust retseptoritest rakukehasse, teine haru – tsentraalne – rakukehast selja- ja peaaju neuronitele Spinaalmotorika aferendid - Aferentsed impulsid lähtuvad lihastes, kõõlustes, nahas ja liigeskapslites paiknevatest retseptoritest . Retseptor – analüsaatori perifeerne osa, mis võtab vastu välisärritusi ja kust saavad alguse KNS-i suunduvad aferentsed närvikiud. Spinaalmotoorika retseptorid – lihaskäävid, kõõlusorganid, naha- ja liigesretseptorid Lihaskäävid – Ümbritsetud sidekoelise kapsliga, kapslis paiknevad intrafusaalsed lihaskiud.
(tundeimpulsid liikumisaparaadist ja nahast); c) vahepealne hallaine – c1) eespool vistseromotoorne tsoon (“käsud” silelihastele), c2) tagapool – vistserosensoorne tsoon – (tundlikkus veresoontest , näärmetest jne.) Seljaaju valgeaine: a)Eesväät – enamik juhteteid (närvikiudude kimpe) kulgeb ülalt alla st. on motoorsed – toovad impulsse peaaju motoorsetest keskustest seljaaju eessarve neuronitele b) Tagaväät – enamik juhteteid kulgeb alt üles, - on sensoorsed – viivad tundeimpulsse kehast peaaju tundekeskustele c) Külgväät – siin on umbes võrdselt nii sensoorseid kui motoorseid juhteteid Funktsionaalselt jaguneb seljaaju 31-ks segmendiks (8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 õndra!), iga segmendi kiududest tekib 2 eesmist ja 2 tagumist närvijuurt, neist - 31 paari spinaalnärve. Seljaajunärvid e. spinaalnärvid nervi spinales:
1)aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad närviimpulsse perifeeriast KNSi suunas 2)eferentsed neuronid mis juhivad närviimpulsse KNSist perifeeriasse. 3)lülineuronid e interneuronidmis juhivad närviimpulsse ühelt neuronilt teisele. Neuronite jagunemine struktuuri alusel: 1)multipolaarsed neuronid (1 akson, palju dendriite) 2)bipolaarsed neuronid (1 dendriit, 1 akson) 3)unipolaarsed neuronid (1 akson) Neurogliia rakud: 1)astrotsüüdid – moodustavad KNSis neuronitele ja veresoontele elastse toese, reguleerivad ajuvedeliku koostist ja lokaalset verevarustust ajus. 2)ependüümirakud – produtseerivad ajuvedeliku tsirkulatsiooni ja on toeseks. 3)mikrogliia – kaitsefunktsiooniga 4)oligodendrotsüüdid – moodustavad müeliinikesta, reguleerivad neuronite varustust toitainetega 5)neurolemmotsüüdid Refleks on kiire tahtamatu reaktsioon ärritusele Refleksikaar aferentsed, tsentraalsed ja eferentsed struktuurid, mis kindlustavad adekvaatse vastureaktsiooni
vesinikkarbonaadina * dissotseerumata süsihappena (vähe). 10. Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Vere hapniku mahtuvus on 20,4 ml. Seda mõjutavad temperatuur, vere pH, O2 ja CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. Füüsilise kehalise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvelt. Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks,
10. Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Vere hapniku mahtuvus on 20,4 ml. Seda mõjutavad temperatuur, vere pH, O 2 ja CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO 2 sisalduse järgi veres. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. Füüsilise kehalise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvelt. Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside
Nimetatud näärmed moodustavad vastastikuses seoses oleva süsteemi, kus juhtivat osa etendab hüpofüüs. (joonis 102, lk 142 õpik; joonis 23 vihik). 18, 28. 49. Närvisüsteemi jaotus. Joonis 17 vihikus. Lk 180 õpikus. 50. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded. Joonis 19 vihikus. Neuronil on kahte liiki jätkeid dendriidid ja neuriidid ehk aksonid. Erutus tuleb alati mööda dendriiti sisse närvirakku ning lahkub mööda aksonit. Neuriitide kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. See on alati ühesuunaline. Igal neuronil on üks neuriit, dendriitide arv varieerub. 51. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel, lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Joonis 132, lk 182 raamatus. Neuronite liigid ehituse alusel: A unipolaarne ehk ainujätkeline neuron kehast lähtub ainult üks neuriit. Neid leidub silma võrkkestas reetinas. B bipolaarne ehk kahejätkeline neuron on üks dentriit ja üks neuriit
8. mis ülesanne on gliiarakkudel? 1. Toite funktsioon, hapnikuga varustamine 2. Toetus- 3. Kaitse- 4. Sekretoorne funktsioon NS slaid 14, Anat-NS lk 183 Dendriitide kaudu saabub erutus närvirakku ja närviimpulsse antakse edasi elektriliselt aksonite kaudu teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. 9. milline on standardne närviimpulsside teekond? AP slaidid, füsiol lk 173 Silva - standardne - akson kannab impulsi raku kehast eemale ja dentriit juhib impulsi raku keha suunas. Mul on põhimõte sama nagu Silval. 10
ja põhjustab vaimse alaarengu. 62. Duchenne lihasdüstroofia. Progresseeruv lihasnõrkus. Mutatsioon X-kromosoomis (retsessiivne). Sagedus 1:3500 meestel, mehed elavad kuni 20. a. 63. Lugemisraskused. Ehk düsleksia. 10%-l lastest, keskkonna mõju vaid 20%, QTL aheldus (6. kromosoomi lühike õlg), geen DCDC2. 64. Kõneraskused. Inimese 7. kromosoomis. FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele. 65. Kirjutamisraskused. Ehk düsgraafia. Lingvistiline ja motoorne osa. Kirjaoskamatuseni välja. 66. Matemaatilised võimed. Päritavus 47%. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud). 67. Ruumiline ettekujutusvõime. Visualiseerimisvõime. Korrelatsioon: 63% MZ ja 41% DZ. Päritavus 46%. 68. Õppimisvõime. Päritavus 53-67%. Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega. 69. Dementsus
Närvirakud on erilise kujuga, koosnedes kolmest tähtsast osast: - rakukehast - aksonist - dendriitidest Rakukeha (cellbody): see sisaldab raku osi, mida rakk elus püsimiseks vajab, näiteks tuuma, milles asub DNA. Akson (axon): see pikk, närviraku kaablisarnane saba juhib elektrilist signaali ja saadab selle järgmise rakuni. Dendriidid (dendrite): see lühike rakukehast väljaulatuv jätke sisaldab retseptoreid võtmaks vastu aksoni poolt teistele neuronitele saadetud signaale. Neurotransmitterid . Neuronid asuvad tihedalt koos, ent nad pole üksteisega vahetus kokkupuutes. Ühe neuroni akson sirutub järgmise neuroni dendriitideni. Kuidas nende vahel signaale edasi antakse? Seda kannavad edasi neurotransmitterid ehk virgatsained. Neurotransmitterid on keemilised ained, mis on võimelised signaale edastama. Neurotransmitterid vabastatakse aksonitest ja korjatakse üles lähedalasuvate neuronite poolt, mis vahendavad signaali edasi.
mittespetsiifiliste rakutuumade ülenev aktiveeriv mõju ajukoorele. Mittespetsiifiline hajus (difuusne) aktivatsioon loob üldised eeldused signaalide vastuvõtuks, mäluandmete käepärasuseks, üldise teadvustatuse ning löögivalmiduse Taalamuse mittespetsiifiliste tuumade ja paleokorteksi neuronituumade selektiivne ülenev mõju osadele ajukoore neuronitele loob aga aluse püsimälus säilitatava teabe teatud osa aktualiseerimiseks ja valikuliseks tajuandmete teadvustamiseks. Taalamuse ülenev aktivatsioon aitab valikuliselt aktiveerida tajuelamuse ja lühimälus sisalduva teabe aluseks olevaid ajukore närvirakke, mis vahendavad infot tähelepanu keskmes olevatest objektidest. Ajukoore otsmikusagar. Tahtelise tähelepanu koordineeritud tegevus, kontroll tuuma
Klinefelter syndrome)- Meestel esinev komplekspatoloogia, põhjuseks liigne X- kromosoom; kromosoomikomplekt 47,XXY. Nähtuse avastas H. Klinefelter. 6. Spetsiifilised arenguhäired. Kõne- ja kirjutamisraskused 1. Lugemisraskused Lugemisraskused (düsleksia): 10%-l lastest Keskkonna mõju vaid 20% QTL aheldus (6.-nda kromosoomi lühike õlg) Geen DCDC2 2. Kõne- ja kirjutamisraskused Kõneraskused: Inimese 7.-ndas kromosoomis FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele Kirjutamisraskused (düsgraafia): Lingvistiline osa ja motoorne osa Kirjaoskamatuseni välja Matemaatilised võimed 1. Päritavus 47% 2. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ 3. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud) Õppimisvõime 1. Päritavus 53-67% 2. Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega 7. Dementsus, Alzheimeri tõbi dementsus (ingl. Dementia)- Nõdrameelsus (raukustõbi). Alzheimeri tõbi (ingl
Müeliin on närvikiude ümbritsev rakumembraan - Kui Eksampalju sisend-väljund-jätkeid Eksamon Eksamneuronil (suurusjärgud) – sisend ehk dentriidid kuni 100,000 tk ja väljund ehk aksoneid 1tk mis on teada neuronite Eksamühendus(suhtlus)viisidest. – Elektrisignaalid aksonis: kodeeritud pulsijadadena, mille ajastus ja sagedus kannab informatsiooni • Keemilised signaalid: väga suur hulk erinevaid • Saadavad teistele neuronitele RNA-d edasi, st programmeerivad neid ümber • Neuroni elektriväli mõjutab naabreid Mis on Jennifer EksamAnistoni Eksamneuron - hypothetical neuron that represents a complex but specific concept or object. It activates when a person "sees, hears, or otherwise sensibly discriminates" a specific entity, such as his or her grandmother.
Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemisnärv, mille moodustavad ganglionirakkude jätked, sisaldab enam kui 10 (astmes 6) kiudu. Nina ja oimu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel 6 nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmamunaliigutusi ja pupillireaktsioone. Primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas. 1.visuaalne ala V. Saab infot kontralateraalse nägemisvälja alalt. Visuaalkorteks on 2 mm paksune ja organiseeritud vertikaalsete sammastena orientatsiooni silmaominantsed sammased. 2. visuaalne ala V2 võtab vastu orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi.
Erinevates maitsekvaliteetide sensorid paiknevad keelel. Magusaid on kõige rohkem keele tipus , külgedel on hapud sensorid, umbes samas piirkonnas on ka soolased, ja mõru suhtes tundlikud sensorid on tagumises keeleosas. Haistmismeel võib mõjutada ka maitsmismeelt (nt. haiguse ajal). · Nägemiskeskus - Nn. primaarne nägemiskeskus paikneb kukla sagarates ja seal on Brodmani väljad 17-19 (need moodustavad kokku nägemiskeskuse aga esmane neist on väli 17) 17. nda välja neuronitele saabub info otse silma võrkkestalt ja selles piirkonnas on nn. lihtsad retseptiivsed väljad. 18-19 väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikidega nagu puute-ja kuulmistundlikkus, nende väljade kahjustusel tekivad üsna erinevat laadi 5 häired, nagu nt. kirjalike sõnade äratundmise häired. Ruumitundmiskeskused on seotud nägemismeele abil sooritatavate liigutustega. Kiirusagara 7nda väljaga seonduv
jääkproduktidest. Teine teooria seondub teatavate kasvuhormoonidega, mida keha toodab magamise ajal suuremates kogustes. Tegemist on füüsilist paranemist soodustavate hormoonidega, olgu siis vaja vigastusest paraneda või lihtsalt igapäevaelulisest kulumisest. Arvatakse veel, et REM-une ajal toimuv ajutegevus aitab säilitada olulisi närviühendusi. Teise versiooni kohaselt teeb uni ülestimuleeritud neuronitele “taaskäivituse”, et olla ka edaspidi töövalmis. Lisaks oletatakse, et nii REM-une kui sügava une aegne närvisüsteemi aktiivsus konsolideerida eelmisel päeval kogutud mälestusi ning soodustab õppimist. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? ● Õppimise hüpotees - magamine kergendab õpitu meeldejätmist. Unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid.
kontraktsioone. Allantokoorion võib katkeda. 3. Loote väljutusfaas Loode väljutatakse müomeetriumi ja kõhulihaste kontraktsioonide abil. Östradiooli, PGF2alfa ja oksütotsiini sünergistlik toime. Amnion lõhkeb. Öksütotsiin suurendab kontraktsioonide sagedust ja tugevust. Mida enam avaldatakse sünnituskanalile survet, seda enam oksütotsiini eritatakse (venitustundlikud sensoored rakud kalas, saadavad närviimpulssi hüpotalamusse oksotütsiini tootvatele neuronitele, oksütotsiin sekreteeritakse verre). Positiivse tagasisidestuse regulatsioon. Kui loode on juba tupes, emakakontraktsioone toetavad kõhulihaste kontraktsioonid. 4. Lootekestade väljutamine Koorioni hattude eraldumine karunkulist tänu hattude arterite vasokonstriktsioonile. Hobustel ja ruminantidel väljuvad lootekestad poole kuni mõne tunni pärast.Sellel ajal endomeetrium sekreteerib PGF2α. Oksütotsiin ja PGF2α põhjustavad emaka kontraktsioone, nii et katkestatakse füüsiline side
8. Nägemismeele tsentraalsed teed. Nägemisnärvi moodustavad ganglionirakkude jätked, sisaldab enam kui 106 kiudu võrkkestast nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulevad kiud ei ristu nina ja oimu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmamunaliigutusi ja pupillireaktsioone primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas ja u pool temast on võrkkesta-tsentraallohu projektsioonialaks 1. visuaalne ala (V1) saab informatsiooni kontralateraalse nägemisvälja alalt visuaalkorteks on 2 mm paksune ja organiseeritud vertikaalsete sammastena, mida nimetatakse orientatsiooni silmadominantseteks sammasteks 2
kellel aju on välja arenenud pole vaja tugevat dieeti rakendada, sagedus 1:10 000 302. Duchenne lihasdüstroofia: mutatsioon X-kromosoomis, retsessiivne, sageds 1:3500 meestel, eluiga kuni 20 aastat, keskmine IQ 85 303. Lugemisraskused: düsleksia, 10% lastest, keskkonna mõj vaid 20%, QTL aheldus- 6. Kromosoomi lõhike õlg, geen DCDC2 304. Kõnerasksed: inimese 7. Kromosoomis, FoxP2 geen määrab valgu, mis mõjub neuronitele 305. Kirjutamisraskused: düsgraafia, lingvistiline osa ja motoorne osa, kirjaoskamatuseni välja 306. Matemaatilised võimed: päritavus 47%, korrelatsioon 70% MZ ja 59% DZ, ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud) 307. Ruumiline ettekujutus: vanematel korrelatsioon 0,31, järglastel 0,27, adopteeritud vanematel 0,01, adopteeritud järglastel 0,09, MZ 0,6, DZ 0,31 308. Õppimisvõime: päritavus 53-67%, korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega 309
Kõige rohkem on magusrakke (keele otsas), külgedel on hapu ja umbes samas kohas ka soolane. Mõru maitset tunneb kõige rohkem keele peal tagumisel kolmandikul. Maitsetundlikkust võib mingil määral mõjutada ka haistmismeel. Nägemiskeskus: Esmane ehk primaarne nägemiskeskus paikneb kuklasagarates. Seal on Brodmani väljad 17,18,19 (need 3 moodustavad kogu nägemiskeskuse). Esmane neist on ainult 17. 17.nda välja neuronitele saabub info otse silma võrkkestalt. Selles pk-s on nn lihtsad retseptiivsed väljad. 18. ja 19. väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikidega nagu puute- ja kuulmistundlikkus. Nende väljade kahjustumisel tekivad üsna erinevat laadi häried (nt, äratundmise häired). Visuaalse ruumitundlikkuse keskusel on seos nägemismeele abil kontrollivate liigutustega. Eesmine sagar juhib liigutusi. Kuklasagarate ja oimusagarate vahel
Neuroni keha keskel paikneb tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte tüüpi – dendriidid ja akson (neuriit). Aksoni lõpus on väikesed harud, mis lõppevad terminaalplaatidega. Müeliinkest – närviraku jätkeid ümbritsev kiht, mille funkt on elektriimpulsside levimiskiiruse tõstmine. - Info liikuvus: Dendriidi kaudu tuleb erutus (elektriline impulss) närvirakku, aksoni annab terminaalplaatidega seda edasi teistele neuronitele või lõppelundile (nt lihasele). Kahe närviraku vahelist seost nim sünapsiks. Teadvus – välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. - Teadvuse omadused: kvalitatiivsus, subjektiivsus, selektiivsus, ühtsus - Funktsioonid: prioriteedid, planeerimine, loovus, olukorra jälgimine, isiksuse järjepidevus ja kooskõlastatus ajas, ühemõttelisusus ja keskendumine, suhtlemine - Primaarne – praegu olen siin, teen seda
Sünnijärgne areng. Organid ja koed kasvavad enamasti sünkroonselt. Kasvu kolm põhmehhanismi: rakkude arvu suurenemine(proliferatsioon), tasakaal apoptoosiga; rakkude mõõtmere suurenemine; rakuvaheaine lisamine (luukude). Organid sekreteerivad omaenda kasvu inhibiitoreid, mida suuremaks organ kasvab, seda rohkem inhibiitoreid. Leptiin: rasvkoe sekreteeritud hormoon; Mida suurem rasvkude, seda rohkem liptiini; Toimib hüpotalamuse neuronitele, vähendab isu, suurendab energiakulutust. Müostatiin:TGFb superperekonna valk, sekreteeritakse lihasrakkude poolt, pärsib lihasrakkude kasvu ja satelliitrakkude uuenemist. Mehhanismid, mis mõõdavad organi funktsiooni:maks kohanda oma mõõtmeid keha üldise suuruse järgi; ühe neeru eemaldamisel teine suureneb. Organismi kas füüsiliselt: selgrolüülide ja toruluude kasv - vastav lihaste kasv:kasvuplaat
Need on kõige stabiilsemad tsütoskeleti komponendid. Identifitseeritud u 50 erinevaid intermediaarsete kiudude tüüpi. Üheks rühmaks on epiteelides esinevad tsütokeratiinid (seostuvad ka desmosoomide ja hemidesmosoomidega). Vimentiin on mesenhümaalse päritoluga rakkudes. Desmiin on skeletilihasrakkude komponent (siin seob kontraktiilsed elemendid Z-kettaga). Gliiafibrillaarne happeline valk iseloomustab põhiliselt astrotsüüte. Periferiin on iseloomulik perifeerse närvisüsteemi neuronitele. Nestiin on kesknärvisüsteemi tüvirakkude tunnusvalk. 21. Golgi kompleksi ehitus ja funktsioonid Golgi aparaat on membraanne organell, kus üksteisele pakendatud tsisternid on ümbritsetud transportvesiikulitega. Golgi aparaat on sekreetide modifitseerimise ja pakkimise põhiline vahejaam. Tsisternide pakett koosneb: 1. cis- või moodustuvast poolusest, kuhu transporditakse endoplasmaatilisest retiikulumist sünteesitud produktid. 2. mediaalsest e keskosast, kus valgud glükolüüsitakse.
rakuks. Kui üks rakk areneb neuroni suunas, siis tema kõrval olev rakk areneb tugirakuks - rakutsükli pikkus mida noorem on embrüo, seda kiiremini rakud jagunevad. Vanema embrüo puhul on G1 ja S faas pikemad. - sihtmärkrakult tulevad signaalid, parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid · Ektodermaalsed plakoodid teatud piirkonnad, mis on võimelised alust andma neuronitele. Lens- läätseplakood - sellest areneb välja silmalääts, ei anna neuroneid. Osalevad meeleelundite arengus (silm, sisekõrv) · Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Neuraalhari ei teki neuraaltorust ega ka epidermisest, vaid sealsest piirpinnast. Inimeses hakkavad neuraalharja rakud migreeruma peale toru sulgumist, hiires enne sulgumist. Neuraalharja rakkudest saavad neuronid, Schwanni rakud, pigmendirakud e melanotsüüdid
langetamine enamasti peaaju tasandil. · Motoorne vastusreaktsiooni andmine sensoorsele infole lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu. Neuronid: · Sensoorne e aferentne neuron toob infot närvisüsteemi suunas, enamasti unipolaarne, spetsiifilise retseptoriga seotud. · Interneuron e assotsiatsiooni neuron kesknärvisüsteemi vahelüli sensoorsetele ja motoorsetele neuronitele, enamasti multipolaarne. · Motoorne e eferentne neuron viib vastuse närvisüsteemist signaalidena välja efektorelundini, enamasti multipolaarne. On kaht tüüpi rakud närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav neurogliia (liimaine). Närvirakule, nagu lihasrakule, on omane erutustundlikkus, võime stiimulile reageerida elektrilise potentsiaali muutusega. Tegevuspotentsiaal e närviimpulss on ioonide liikumise tõttu kindlas suunas mööda närviraku
ajukahjustus või kokkupuude teatud kemikaalidega. 8. Nägemismeele tsentraalsed teed Nägemisnärv mille moodustavad ganglioonirakkude jätked sisaldab enam kui 10 astmes 6 kiudu. Võrkkestast ninapoolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus. Oimupoolt tulevad kiud ei ristu. Nina ja oimupoolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskpaigus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmamuna liigutusi ja pupilli reaktsioone. 9. Kuulmismeel Elundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud ja nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeelele tsentraalseid teid pidi. Kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad heli
omavahel ankurdatud tiheliiduste ja adherentsete liidustega (NE apikaalne osa) ning basaalses osas integriinide kaudu pehmekesta (pia mater) pinnal oleva basaalmembraaniga Interkineetiline tuumade migratsioon – Iseloomulik neuroepiteeli ja radiaalgliia rakkudele Neurogeneesi alguses NE rakud muutuvad teist tüüpi neuraalseteks eellasrakkudeks, mida nimetatakse apikaalseteks radiaalgliia rakkudeks (aRG) aRG rakud on neuraalsed eellasrakud enamikule neuronitele ja makrogliiale (oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid) kesknärvisüsteemi arengus Mööda aRG jätkeid toimub „vastsündinud“ neuronite migratsioon 67. Suurajukoore, väikeaju ja seljaaju(neuraaltoru) histogenees (põhimehhanismid/tsoonid/eellasrakud) Neuraaltoru histogenees: Ventrikulaartsoonis (luumenipoolses) jagunevad aRG rakud annavad aluse neuronitele ja gliia rakkudele, mis migreeruvad ja moodustavad vahelmise tsooni (hallaine) IZ 37
Topograafilised kaardid. Sellised neuraalsed kaardid ei peegelda ainult neuronite paigutust, vaid ka nende tihedust. 4. Funktsionaalsed süsteemid on hierarhiliselt organiseeritud. Enamikus funktsionaalsetes süsteemis toimub informatsiooni hierarhiline töötlus. Nägemissüsteemis lateraalse põlvikkeha neuronid reageerivad valgustäpile mingis kindlas nägemisvälja osas. Esmase nägemiskoore neuronid konvergeeruvad assotsiatsioonikoore individuaalsetele neuronitele, mis veelgi selektiivsemalt reageerivad informatsioonile.Informatsioon läbib (järjestikuselt või paralleelselt) 35 või enamat ajukoore piirkonda, mis on seotud nägemisinformatsiooni töötlemisega. 5. Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt Ühe poole sensoorseid ja motoorseid talitlusi juhib teise poole peaaju hemisfäär. Vasaku poole motoorikat suures osas juhib parema poole motoorne koor. 29
- koosneb närvirakkudest e neuronitest ja neurogliiarakkudest - annavad erutust edasi närviimpulssidena - täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni 137. Närviraku e neuroni ehitus, jätkete ülesanded - koosneb kehast ja jätketest. - keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest Jätkete ülesanded: -dendriit- nende kaudu tuleb erutus närvirakku -neuriit- nende kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele v lõppelundile, nt lihasele 138. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: Unipolaarne e ainujätkeline neuron- lähtub vaid üks neuriit Bipolaarne e kahejätkeline neuron- üks dendriit ja üks neuriit Pseudounipolaarne neuron- algavad ühise tüvena kaks jätket Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust
tasemetel. Topograafilised kaardid. Sellised neuraalsed kaardid ei peegelda ainult neuronite paigutust, vaid ka nende tihedust. 4. Funktsionaalsed süsteemid on hierarhiliselt organiseeritud. Enamikus funktsionaalsetes süsteemis toimub informatsiooni hierarhiline töötlus. Nägemissüsteemis lateraalse põlvikkeha neuronid reageerivad valgustäpile mingis kindlas nägemisvälja osas. Esmase nägemiskoore neuronid konvergeeruvad assotsiatsioonikoore individuaalsetele neuronitele, mis veelgi selektiivsemalt reageerivad informatsioonile.Informatsioon läbib (järjestikuselt või paralleelselt) 35 või enamat ajukoore piirkonda, mis on seotud nägemisinformatsiooni töötlemisega. 5. Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt Ühe poole sensoorseid ja motoorseid talitlusi juhib teise poole peaaju hemisfäär. Vasaku poole motoorikat suures osas juhib parema poole motoorne koor. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne
- koosneb närvirakkudest e neuronitest ja neurogliiarakkudest - annavad erutust edasi närviimpulssidena - täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni 137. Närviraku e neuroni ehitus, jätkete ülesanded - koosneb kehast ja jätketest. - keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest Jätkete ülesanded: -dendriit- nende kaudu tuleb erutus närvirakku -neuriit- nende kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele v lõppelundile, nt lihasele 138. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: Unipolaarne e ainujätkeline neuron- lähtub vaid üks neuriit Bipolaarne e kahejätkeline neuron- üks dendriit ja üks neuriit Pseudounipolaarne neuron- algavad ühise tüvena kaks jätket Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust
O2 vähesus stimuleerib hingamist vähe. Alles siis kui arteriaalse vere hapniku osarõhk on langenud 60%, hakkab hingamiskeskus hapnikuvähesusele ka reageerima. ·Neuraalne regulatsioon on olulisem, see on lihastööajal nii aktiivne, et humoraalne regulatsioon ei jõua isegi alata. NEURAALNE REAKTSIOON ·Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajusasuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse-ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseidja ekspiratoorseidneuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihaseid innerveerivadmotoneuronid, mis asuvad seljaaju IV.,.VIIkaela-ja I...VII rinnasegmentide eessarvedes. ·Hingamisneuronite aktivsustmõjustab perifeeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano-, kemo-, termo-ja valusensorid. ·Mehhanosnsord: kopsudevenitus-, hingamislihaste propriosensorid ·Perifeersed kemosensorid, mis on tundlikud PCO2 ja vere pHmuutuste suhtes, asuvad karotiid-ja aordigloomustes
- selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd - parema poolkera rakud aga vasasku kehapoole liigutusi Püramidaaltrakti funktsioon: selle kaudu antakse edasi kiired impulsid, mis kindlustavad keha ja kehaosade kiire ümberpaigutumise ruumis. 2) EKSTRAPÜRAMIDAALNE SÜSTEEM ● Paljukorruseline keskuste süsteem. ● Impulsid, mis selle kaudu ajukoorest seljaaju motoorsetele neuronitele antakse, läbivad palju sünapse - see aeglustab erutuse levikut ja põhjustab nii reaktsiooni aeglasema iseloomu ● Iga selle trakti kõrgemal asetsev keskus omab reguleerivat mõju madalamal asuvale keskusele Ekstrapüramidaalse süsteemi funktsioon: Selle kaudu antakse edasi aeglasemad impulsid, mis hoiavad alal lihastoonuse ja kindlustavad inimese asendi - tagab inimese normaalse kehaasendi nii seistes kui erinevaid töid tehes.
Valguse ,,transleerimist" närvirakkude elektriliseks potentsiaalideks nim fototransduktsiooniks. Nägemisnärv, mille moodustavad ganglionirakkude jäted, sisaldab enam kui 10 6 kiudu. Võrkkestast nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulevad kiud ei ristu. Nina ja oiumu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse iivatele neuronitele. Nägemis- e visuaalkorteks. Primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas. 1. visuaalne ala V1 saab infot kontralateraalse nägemisvälja alalt. 2. visuaalne ala V2 võtab vastu teatava orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus. Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks. Kuulmisinformatsiooni
funktsioonid i on närvivõrgu väljundkihi neuronite aktiveerimisfunktsioonid, ij - närvivõrgu peidetud kihi neuronite aktiveerimisfunktsioonid ja peidetud kihi neuronite arv N = 2n + 1 . Hecht-Nielsen sõnastas Kolmogorovi teoreem ümber ja tegi ta relevantseks närvivõrkudele: Teoreem 4 (järeldus Kolmogorovi teoreemist) Iga kuubis n pidev funktsioon on realiseeritav kahekihilise närvivõrgu abil, millel on 2n+1 neuronit peidetud kihil, ülekandefunktsioonid sisendist peidetud kihi neuronitele on ij j ja ülekandefunktsioonid peidetud kihi neuronite väljunditest väljundkihi neuronite sisenditele - . Tegelikult aproksimeerimise täpsus oluliselt sõltub valitud neuronite aktiveerimisfunktsioonidest ning kasutatavast optimeerimise algoritmist. See oluliselt piirab Kolmogorovi teoreemi praktilise rakenduse võimalust ja mõnikord närvivõrgu optimaalne arhitektuur erineb sellest, mis on pakkutud eelpool toodud teoreemis. *
(akineesia, hüpomiimia, lihaspinge, tegevustreemor), akatiisia 18; hilisdüskineesia · Mäluhäired · Suukuivus, kõhukinnisus, nägemishäired; higistamine · Kehakaalu suurenemine · Uimasus · Asendihüpotensioon; elektrilised muutused südames · Prolaktiini eritumise suurenemine, sellest günekomastia, galaktorröa/amenorröa & häired seksuaalelus · Pahaloomuline neuroleptikumisündroom Sünaptilised sisendid juttkeha medium spiny neuronitele: DA-ergilise sisendi blokeerimise efekti saab vaos hoida m- atsetüülkoliini-retseptorite blokeerimisega, nii vähendades ekstrapüramidaal-nähte. Prolaktiini vabanemise reguleerimine: DA on endogeenne pärssija, mille toime hüpotaalamuses neuroleptikumid kõrvaldavad. Neuroleptikumide manustamise mõju prolaktiinisisaldusele skisofreeniahaige vereplasmas. Ravi algul on järk-järgult suurendatud suukaudse NL annust, mis mõni kuu hiljem on ühtäkki asendatud depoopreparaadiga.
Klinefelter syndrome)- Meestel esinev komplekspatoloogia, põhjuseks liigne X-kromosoom; kromosoomikomplekt 47,XXY. Nähtuse avastas H. Klinefelter. 13. Lugemisraskused Lugemisraskused (düsleksia): 10%-l lastest Keskkonna mõju vaid 20% QTL aheldus (6.-nda kromosoomi lühike õlg) Geen DCDC2 14.Kõne- ja kirjutamisraskused Kõneraskused: Inimese 7.-ndas kromosoomis FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele Kirjutamisraskused (düsgraafia): Lingvistiline osa ja motoorne osa Kirjaoskamatuseni välja 15. Dementsus, Alzheimeri tõbi dementsus (ingl. Dementia)- Nõdrameelsus (raukustõbi). Alzheimeri tõbi (ingl. Alzheimer disease)- Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus. 16. Üldised ja spetsiifilised vaimsed võimed. Tähistatakse tähega g (parem termin kui intelligentsus) 60
funktsioonid i on närvivõrgu väljundkihi neuronite aktiveerimisfunktsioonid, ij - närvivõrgu peidetud kihi neuronite aktiveerimisfunktsioonid ja peidetud kihi neuronite arv N = 2n + 1 . Hecht-Nielsen sõnastas Kolmogorovi teoreem ümber ja tegi ta relevantseks närvivõrkudele: Teoreem 4 (järeldus Kolmogorovi teoreemist) Iga kuubis n pidev funktsioon on realiseeritav kahekihilise närvivõrgu abil, millel on 2n+1 neuronit peidetud kihil, ülekandefunktsioonid sisendist peidetud kihi neuronitele on ij j ja ülekandefunktsioonid peidetud kihi neuronite väljunditest väljundkihi neuronite sisenditele - . Tegelikult aproksimeerimise täpsus oluliselt sõltub valitud neuronite aktiveerimisfunktsioonidest ning kasutatavast optimeerimise algoritmist. See oluliselt piirab Kolmogorovi teoreemi praktilise rakenduse võimalust ja mõnikord närvivõrgu optimaalne arhitektuur erineb sellest, mis on pakkutud eelpool toodud teoreemis. *
22. Hingamise regulatsioon: hingamiskeskus, hingamise automaatsus. Hingamiskeskuse aferentsed mõjustused. Hingamine on automaatne protsess, mis kohandub vastavalt organismi vajadustele. Hingamiskeskus Hingamiskeskus asub piklikajus, kus olevad motoneuronid innerveerivad (varustavad närvierutustega) hingamislihaseid. Hingamiskeskus jaguneb: • Dorsaalne respiratoorne grupp: sissehingamiskeskus • Ventraalne respiratoorne grupp: forsseerutud hingamise keskus Hingamiskeskuse neuronitele on omane sisemine rütmiline aktiivsus. 16 Lisaks piklikajule reguleerib hingamise sügavust ja sagedust ka grupp neuroneid ajusillas. Funktsiooniks: inspiratoorsete neuronite laenglemise väljalülitamine, ehk kopsude täitumisfaasi kestuse kontroll. Lisaks täitumisfaasi lühenemise kaudu hingamissageduse tõstmine. Hingamiskeskuse aferentsed mõjutused Lisaks saab aju sisendeid:
ühtse keskuse asemel eristuvad inspiratoorsete ja ekspiratoorsete neuronite paikmed. Inspiratoorsed neuronid on dorsaalse rühmana tractus solitariuse tuumapiirkonnas, ventraalse rühmana nucleus ambiguuse piirkonnas ja seljaaju ülemistes kaelasegmentides (C 1-2). Ekspiratoorsed neuronid asuvad nucleus ambiguuse piirkonnas inspiratoorsete neuronite vahel ja veel nucleus retrofacialise juures. Neile neuronitele alluvad hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid seljaaju C4-7 ja Th1-7 segmentide eessarvedes. Hingamistsü klis eristub kolm faasi, mille vaheldumist reguleerivad kuus aktiivsuselt (erutusmustrilt) eri tüüpi neuroniklassi (nende vahel on keeruline süsteem lülitusi, eri aegadel aktiveerumise ja koostöö käigus kujuneb ühine aktiivsusrütm - rütmogenees) formatio reticularise juhtimisel, mille kaudu on süsteemil side aferentidega perifeerias ja kesknärvisüsteemis
temp. tõuseb). Mida madalam pH, seda nõrgem side (töötavates lihastes pH langeb). Hapikumahtuvuse tõus toob kaasa: 1) Hb taseme tõusu 2) Hapniku omastamise paranemise (energia tootmine, mitokondrite arv, max hapniku tarbimise paranemine) 11.Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres. 12.Hingamise muutused kehalisel tööl. 1) Kopsude minutiventilatsiooni tõus – O2 vajadus suureneb -> kopsude ventilatsioon peab tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht;
annaabi.ee 
