Kodukeemia (1)

Sisukord
Sissejuhatus
Inimesed puutuvad oma igapäevases elutegevuses kokku väga erinevate keemiliste ühenditega. Paljud nendest kemikaalidest avaldavad mõju organismi talitlusele ja mõnikord põhjustavad kahjuks ka haiguslikke nähtusid. Kodukeskkonnas ei mõjuta inimese tervist mitte ainult toiduainete valik, puhtus , head hügieeni- ja saanitaartingimused, vaid muude tegurite kõrval ka kodukeemia .
Alati ei pruugi inimene tulla selle pealegi, et tema kodus esinevad patogeneetiliste teguritena näiteks värvitud riided, kosmeetikavahendid, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, mööbel jm. Eriti tugevad ärritavad kemikaalid eralduvad elukeskkonda puhastus- ja pesuainete, desinfitseerimisvahendite, kõikvõimalike lahustite ning pleegitajate kasutamisel .
Terviseedenduslikust seisukohast on tähtis inimeste teadlikkust tõsta sellest, mis sisaldub kodukeemias. Samuti on oluline pöörata tähelepanu nende kahjulike ainete mõju ära tundmisele ja ka profülaktilistele meetmetele tervisekahjustuse ära hoidmiseks.
Kodukeemias sisalduvad kahjulikud ained
Üldiselt sisaldavad koduses majapidamises kasutatavad vahendid mitmeid erinevaid keemilisi ühendeid. Et enamik vahenditest on mõeldud puhastamiseks , küürimiseks, kraamimiseks, värvimiseks, värvi eemaldamiseks jne, peavad nad olema tugevatoimelised ning seega ilmselt ei ole nad täiesti kõrvaltoimeteta inimese tervisele. Põhiliselt realiseerub kemikaalide kahjulik toime organismi elutalitlusele pikemaajalisel ekspositsioonil. Peamised tervistkahjustavad ained kodukeemias on:

Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC). Need kemikaalid esinevad paljude värvide, aerosoolide (kosmeetika), puhastusvahendite , kütuste, lahustite, välgumihklite, pesuainete jm koostises. VOC esindajad on näiteks metaan , aldehüüdid, ketoonid . VOC osalevad lisaks muudele kahjulikele toimetele ka ruumiõhusündroomi tekkes.

Kloororgaanilised ühendid. Kloori kasutatakse pleegitajates, värvides jm kodukeemias.

Floororgaanilised ühendid – sisalduvad teflonis, hambapastas.

Triklosaan – tugev sünteetiline mürkaine, mida sisaldavad paljud seebid, hambapastad, puhastusvahendid.

Bensisotiasolinoon – pasupehmendis, bakteritsiidse ja fungitsiidse toimega.

Metüülisotiasolinoon – śampoonides, kehahooldusvahendites, samuti biotsiid.

Ammooniumhüdroksiid – sisaldub üldpuhastusvahendites ja lahustites .

Surfaktandid – anioonilised, mitteioonilised või katioonilised, sisalduvad mitmetes puhastusvahendites, näiteks aknapuhastusvahend. Nimetatakse ka tensiidideks ja pindaktiivseteks aineteks . Mõnesid neist peetakse organismile toksiliseks.

Hõbeda nanoosakesed

Alkohol , näiteks aknapuhastusvahendites
Inimeste ekspositsioon kahjulikele ainetele , riskirühmad
Kõik inimesed koristavad oma kodu rohkemal või vähemal määral, kasutades selleks puhastusvahendeid. Paljud vahendid on pihustatavate aerosoolidena, seega sattuvad kasutades hingamisteedesse, nahale ja silma limaskestale. Ained, mida kasutatakse määrides – pastad, kreemid jne – ärritavad aga nahka lokaalselt kontaktil vahendiga. Pesuvahendites sisalduvad kemikaalid jäävad külge ka pestud riietele, mida kantakse ihu vastas. Nõudepesuvahendiga pestud nõudele jäävad samuti keemilised ühendid tõenäoliselt järgmise toidukorrani. Tugevad värvid ja lahustid võivad eluruumides seistes eraldada õhku mitmeid toksilisi ühendeid, mis sattuvad organismi hingamisteede kaudu.
Eelpool öeldust järeldub, et kõik inimesed on eksponeeritud kodukeemia kasutamisega seotud terviseriskidele. Iseäranis tundlikud naha- ja limaskestaärritusele on aga lapsed. Viimased on oluline riskirühm ka seetõttu, et võivad õnnetuse tagajärjel kokku puutuda või isegi alla neelata suuremaid koguseid kemikaale korraga. Sellisel juhul järgneb (olenevalt kahjustavatest kemikaalidest) üldjuhul tõsine intoksikatsioon, mille lõpp võib olla traagiline. Teiseks riskirühmaks on vanemad inimesed, kelle kõikide organsüsteemide funktsioon on enamasti langenud, mis muudab nad vastuvõtlikumaks ohutegurite kestvale toimele. Haavatavamad on ka erinevate krooniliste hingamisteede haigustega inimesed, kellel võib pideva ärrituse tulemusena haigusseisund veelgi süveneda või kujuneda hoopis uus haigusvorm (nt astma teke jm).
Erinevate kodukeemia kemikaalide mõju tervisele
Haigusnähud tingib reeglina pikemaajaline kokkupuude kodukeemia kemikaalidega. Tavaliselt kujunevad eraldi haigused välja, kui inimene on kasutanud ühte ja sama kemikaali sisaldavaid aineid juba pikemat aega, näiteks aastate vältel. Esineb siiski ka ägedaid reaktsioone teatud kemikaalidele, mis väljenduvad juba vahendi esmakordsel kasutamisel ja üldiselt kulgevad akuutsete kontaktdermatiitidena. Teiseks võimaluseks on anafülaktilise śoki teke, mis ei ole välistatud, kuid esineb siiski harva. Lastel tekib ärritus kergemini, kui täiskasvanutel. Eeltoodud akuutsed mehhanismid iseloomustavad just allergiliste nähtude kujunemist. Tugevad allergeenid kodukeemia koostises on bensisotiasolinoon, lenduvad orgaanilised ühendid.
Pikaajalisel pideval kokkupuutel kodukeemias sisalduvate kahjulike keemiliste ühenditega toimub pidev hingamisteede ja silmade limaskesta ärritamine. Mitmed kemikaalid rikuvad limaskesta, tekitavad seal turset ja põletikku. Kui need nähtused on kroonilised ja toimivad pikka aega, tekib limaskestarakkudes kaitsekohastumuslik reaktsioon (metaplaasia) ja leiavad aset epiteeli morfoloogilised muutused. Kroonilise pideva ekspositsiooni korral võivad välja kujuneda mitmed hingamisteede haigusseisundid, näiteks astma. Naha- ja limaskestade ärritust põhjustab muude kemikaalide kõrval ka aknapuhastusvahendites sisalduv alkohol .
Floori liiga suure omastamise tagajärjel võib välja kujuneda fluoroos. Kui floori manustatakse pikka aega väga suures liias (veest ja hambapastast põhiliselt), võivad organismis välja kujuneda maksa, südame, kesknärvisüsteemi, neerupealiste muutused, impotentsus või kasvupeetus. Liigne klooriga kokku puutumine põhjustab aga peamiselt naha- ja limaskestade ärritust.(5)
Kodukeemias sisalduvad suhteliselt laialdaselt kaks keemilist ühendit, mille kohta arvatakse, et nad võivad olla kantserogeenideks inimorganismis. Esiteks potentseerivad väidetavalt vähi teket puhastusvahendite koostises olevad hõbeda nanoosakesed. (1) Teiseks, hulgaliselt kodukeemias sisalduval biotsiidil triklosaanil arvatakse olevat vähkitekitav toime. Triklosaani kohta on tehtud uuring 2002. aastal USA´s, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas triklosaan on organismile ohtlik. Uuringu tulemused kirjeldasid, et triklosaan ei ole toksiline sellistes kogustes , mis teda on vaja, et toimida bakteri- ja fungitsiidina.(2) Siiski jätkuvad USA´s uuringud triklosaani toksilisuse kohta, (probleemiks peetakse ka võimalikku bakteriresistentsuse kujunemist). Triklosaani kasutamine tahetakse ära keelata seepides ja hooldusvahendites, just lastele mõeldud toodetes, samuti toiduainetega kokkupuutuvates toodetes.(3)
Mitmed ained, mida leidub kodukeemia koostises, põhjustavad nahale või ka slima sattudes söövitust, tekitavad ville, punetust. Üks selliseid kemikaale on ammooniumhüdroksiid. Hingamisteedesse sattumisel põhjustab temast eralduv ammoniaak ärritust, keemilist põletust, kipitust, köha, aurud kahjustavad limaskesti. Pikaajaline või korduv ammooniumhüdroksiidi toime võib kahjustada kopse. Ka teiste mürgiste kemikaalidega pikka aega ja korduvalt kokku puutudes, võib tekkida tõsisemaid haigusi või tervisekahjustusi. Näiteks 2002. aastal USA´s Pittsburgh´i ülikoolis tehtud in vitro katse tõestas, et metüülisotiasolinoonil on neuronitele toksiline efekt juba väikestes kogustes. (4) See tähendab, et metüülisotiasolinooni sisaldavate śampoonide ja kehahooldusvahendite kasutamine pikka aega võib põhjustada närvisüsteemi häireid.
Kuidas aru saada kodukeemiast tingitud kahjstustest?

Allergiad jm naha- ning limaskestade ärritused. Paljud keemilised ühendid kodus kasutatavates vahendites põhjustavad, allergilisi nähtusid. Oluline on, et nahale punnikeste, ärrituse, sügeluse või muu ilmnemisel selgitataks kohe välja otsene põhjus ja ohu allikas. Mõnikord on võimalik koheselt aru saada vahendi kahjustavast toimest, kui näiteks nahaärritus ilmneb mõned minutid peale vahendi kasutamist või nahale sattumist. Pahatihti ilmuvad ärritusnähud ja allergiline reaktsioon aga alles vahendi pikaajalisel regulaarsel kasutamisel. Sellistel puhkudel peaks inimene nähtude püsimisel kindlasti pöörduma perearsti poole, kes suunab haige edasi allergoloogi või nahaarsti juurde. Nende erilaspetsialistide töö tulemusena selgitatakse välja, kas haigel esineb mõni nahahaigus või allergia. Allergeene, mis ühel isikul põhjustavad allergiat, saab määrata arsti juures. Kui selgub , et inimene ei ole allergiline tavaliselt tema elukeskkonnas viibivatele ärritajatele ( koduloomad , materjalid) ega toidule, peaks arst kindlasti mõtlema kodukeemia peale. Tuleb välja selgitada, milliseid puhastus- ja pesuaineid, kosmeetikat ning hügieenivahendeid haige kasutab.

Hingamisteede ärritused, põletikud jm haigused. Tavaliselt tekivad kodukeemiast põhjustatud hingamisteede kahjustused pärast pikemaajalist konkreetsete vahendite tarvitamist. Et haigussümptomid ei erine üldiselt tavalistest põletikest või kroonilistest kopsuhaigustest, siis on raske välja selgitada, et tegemist on kodukeemia kahjuliku mõjuga. Siiski, kui inimene ei suitseta, elab keskküttega majas , hoiab oma tubades puhtust ja tervislikku niiskustaset ning ometi haigestub pidevalt hingamisteede põletikesse, tal on sageli õhupuudus jm hingamisaparaadi häirete nähud, siis peaks arst mõtlema kodukeemia ärritavale toimele. Eriti peaksid kahtluse all olema igasugused auravad vahendid ja ka aerosoolid .

Fluoroos. Floori liia puhul tekivad hammastele iseloomulikud valged laigud või triibud , mõnikord täpid.(5) Peale joogivee uurimise vajalikkusele osutamise, peaks arst pöörama tähelepanu ka kodukeemiale – millist hambapastat haige kasutab?

Juba väljaarenenud suuremaid organite ja organsüsteemide kahjustusi või häireid on sageli väga raske seostada kodukeemia kahjuliku toimega. Kuigi see on keeruline, peaks arst tegelikult igasuguste raskemate haigusseisundite diagnoosimisel proovima välja selgitada ka etioloogilised faktorid , mille alla potentsiaalselt kuuluvad ka kodukeemia koostisained .
Profülaktika kahjustava toime vältimiseks
Üldiselt kasutavad inimesed kodukeemiat igapäevaselt, regulaarselt. Seetõttu ei saa päris ilma kodukeemiata (hügieenivahendid, kosmeetika jm) elada. Samas, on olemas võimalus valida vahenditest loodus- ja tervisesõbralikumad tooted. Iga inimene peaks tegelikult uurima enne mingi aine omandamist selle koostist, teadma põhilisi tervisele kahjulikke aineid ja neid vältima.
Paljud ained, mis kodukeemias sisalduvad, ei pruugi olla kahjulikud inimeste tervisele üldiselt. Siiski võivad mingid konkreetsed ühendid põhjustada allergilisi või ärritusnähtusid teatud inimestel. Seetõttu peaks inimene kasutama toodet esmakordselt suure ettevaatusega või tegema isegi nahatesti.
Tugevatoimelisi puhastusvahendeid peaks kodus kasutama vaid kinnastega, et vältida pikaajalist laastavat mõju naha epidermiselt. Kindlasti tuleb maksimaalselt vältida pritsmete teket, et vältida aine sattumist silma. Eriti tugevate auravate materjalide või aerosoolide kasutamisel peaks hingamisteede kahjustuse vältimiseks kasutama respiraatorit/maski. Lühidalt, ka kodukeemiaga ümber käies on ülitähtis õige kaitsevahendite kasutamine, mis aitavad kahjustavat toimet organismile vähendada.
Laste õnnetusjuhtumite ärahoidmiseks tuleb kogu kodukeemia arsenal hoida oma originaalpakendites (mitte valada näiteks limonaadipudelisse) ja võimalikult kättesaamatus kohas lastele. Eriti hea oleks, kui nende vahendite jaoks oleks eraldi kapp kuskil kõrgel, kuhu laps ligi ei pääse.
Lisaks eeltoodud soovitustele, peaks arst alati rõhutama haigele, et kodukeemiat tuleb kasutada just sellisel määral ja moel, nagu on kirjeldatud toote pakendil. Samuti tuleb selgitada kõikvõimalike hoiatussiltide tõsiselt võtmise tähtsust terviseohutuse seisukohalt.
Kokkuvõtteks
Kodukeemiat kasutab iga inimene pikaajaliselt, regulaarselt, igapäevaselt. Pesu- ja puhastusvahendites, värvides, lahustites ja muudes majapidamises leiduvates ainetes sisaldub aga palju inimorganismile kahjulikke aineid. Kodukeemiaga seotud terviseriskidele on eksponeeritud kõik inimesed rohkemal või vähemal määral. Riskirühmad on lapsed, kellega juhtub alatasa õnnetusi, ning vanurid ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed, kelle organismi vastupanu kahjustuste tekkele on nõrgenenud.
Kodukeemiast tulenevatest haigustest moodustavad suure osa kõiksugused hingamisteede ärritused, põletikud ja allergiad. Naha ja limaskestade ärrituse puhul esineb erinevaid dermatiidivorme. Muud haigused ja haiguslikud seisundid on harvemad , kuid kemikaalide kestval pikaajalisel toimel võib välja kujuneda raskemaid haigusi.
Arsti ülesanne on identifitseerida ohu allikas ja sümptomite põhjustada. Kui haigusnähud on tingitud kodukeemiast, on seda üldjuhul küllaltki keeruline kindlaks teha. Arst peaks aga alati soovitama inimesele tervisesõbralikumaid kodukeemilisi tooteid ja selgitama, et kõikide vahendite kasutamine peab toimuma täpselt pakendi juhiste järgi. Tuleb näidata võimalust end kaitsta kahjuliku toime eest kinnaste , maskide jm kasutamisega. Erilist rõhku tuleb pöörata laste ohutusele, selgitades vanematele kodukeemia lastele kättesaamatuse tagamise olulisust.
Kasutatud allikad

Deng F., Olesen P., Foldbjerg R., Dang D. A., Guo X., Autrup H. “Silver nanoparticles up-regulate Connexin43 expression and increase gap junctional intercellular communication in human lung adenocarcinoma cell line A549”. Nanotoxicology; 2010 Jun 4; lk 186-195.

Barbolt TA. “Chemistry and safety of triclosan, and its use as an antimicrobial coating on Coated VICRYL* Plus Antibacterial Suture (coated polyglactin 910 suture with triclosan)”. Surgical Infections; 2002 March ; Suppl 1: S45-53.

“Bakteritapja triklosaan võetakse vaatluse alla”, 09.04.2010, Tarbija 24, toimetaja Marina Lohk. Internetiviide: http://www.tarbija24.ee/?id=247664 (külastatud: 04.10.2010)

Internetilehekülg www.wikipedia.org, otsingusõna methylisothiazolinone, viide : http://en.wikipedia.org/wiki/Methylisothiazolinone (külastatud: 04.10.2010)

“ Halogeenid ”. Janno Puks
Muud allikad:
Internetilehekülg www.wikipedia.org, otsingusõnad ammonia, surfactants, benzisothiazolinone , chlorides
“Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele. Peentest osakestest tuleneva mõju hindamine.” Hans Orru, uuringu vastutav läbiviija; Tartu 2007