Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia - inimene (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
INIMENE
Kude: Inimese keha koosneb rakkudest. Ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud moodustavad kudesid . Inimeses on nelja tüüpi kudesid: 1. Kattekoed e. epiteelkoed – rakud asuvad tihedasti üksteise vastas ja rakkudevahelist ainet peaaegu pole. Kattekoed kaitsevad organismi osi kuivamise , mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed – rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine , mis võib olla vedel (nt. veri ) kiuline (nt. kohev sidekude) või tahke (nt. luukude.) Ka rasvkude on sidekude. 3. Lihaskoed – koosnevad pikkadest rakkudest, mis võivad pikeneda ja lüheneda. 1)Võõtlihaskude – asub skeletilihastes (käed, jalad, selg, kõht jt.) Ta töötab kiiresti, allub tahtele kuid ka väsib kiiresti. 2)Silelihastkude – asub siseorganite seintes (söögitoru, soolestikus , silmavikerkest jt.) Silelihaskude ei allu inimese tahtele, töötab aeglaselt, kuid on praktiliselt väsimatu. 3)Südamelihaskude – asub ainult südames. Töötab küllalt kiiresti, kuid ei allu inimese tahtele ja väsib aeglaselt. 4)Närvikude – koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliia rakkudest. Närvirakud kannavad edasi erutust ja võtavad seda vastu.
Elundiks e. organiks nim. organismi osa, mis täidab kindlat ülesannet, kuid koosneb erinevatest kudedest (nt. suguti , süda, magu , peaaju jt.) Elundkond e. organismisüsteem – ühte ülesannet täitvad organid moodustavad elundkonna e. organismisüsteemi (nt. seedeelundkond, suguelundkond , hingamiselundkond , tugi- ja liikumiselundkond jt.)
Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihastik – annab kehale kuju, toetab ja kaitseb siseelundeid ning võimaldab liikumist.
Katteelundkond: nahk ja limaskest – kaitseb mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste, mikroobide sissetungi ja kuivamise eest.
Seedeelundkond: suuõõs, keel, söögitoru, magu, peensool, umbsool , päravool, maks ja kõhunääre – võimaldab toitu seedida, et saada energiat ning materjale keha ehitamiseks.
Vereringeelundkond: süda, veresooned , veri – kindlustab ainete transpordi keha eri piirkondade vahel.
Hingamiselundkond: ninaõõs, kõri, hingetoru , kopsutorud, kopsvarustab organismi hapnikuga ja viib välja CO2.
Erituselundkond : neerud, kusejuhad , põis, kusiti – vabastab organismi jääk- ja kahjulikest ainetest. Sisenõreelundkond: Ajuripats , kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, kõhunääre, neerupealsed – toodavad hormoone keha talituse reguleerimiseks.
Suguelundkond: mehel: munandid , munandimanused, seemnejuha , eesnääre, suguti. naisel: munasarjad, munajuhad, emakas , tupp, häbememokad. – vajalik järglaste andmiseks, sigimiseks.
Närvisüsteem: peaaja, seljaaju ja närvid – kordineerib kogu organismi ja tema keskkonna suhteid.
Nahk 1.Nahk on katteelund ja kaitseb teisi kudesid mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. 2.Nahk on erituselund – nahas asuvad higinäärmed, mille kaudu eritatakse jääkaineid ja üleliigseid aineid (vett). 3. Nahk on temperatuuri reguleeriv elund – nahas asuvad veresooned (kapillaarid) ahenevad külmas ja laienevad soojas – sellega vähendatakse või suurendatakse soojus ära andmist kehast. Suure kuumuse puhul algab intensiivne higistamine, sest vee aurumisel viiakse kehalt palju soojust ära. 5. Nahk on meeleelund – nahas asuvad närvilõpmed, mis registreerivad valu; külma retseptorid , mis registreerivad madala temperatuuri; soojusretseptorid, mis registreerivad kõrge temperatuuri ja surveretseptorid.
Naha tervisehoid Nahka tuleb kaitsta vigastuste eest. Sellel otstarbel kasutatakse töötamisel kindaid ja spetsiaalseid kaitseriietusi (päästjad jt.) Vigastused tuleb desinfitseerida, et vältida mikroobide sattumist haava (joodi lahus, piiritus , Cutasept jt.) Seejärel asetatakse haavale steriilne side või haava plaaster. Nahka tuleb regulaarselt pesta ja kui vaja siis ka puhastada . Pesemisega vabaneb nahk higist ja rasvast ning see väldib vistrike teket. Kui nahk on põletada saanud, siis tuleb 1)kiiresti külma veega jahutada. 2)panna peale teepuuõli, aaloet. 3)pöörduda arsti poole.
Bioloogia - inimene #1 Bioloogia - inimene #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristinap8 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Inimese bioloogia
12
docx

Inimese bioloogia

BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul

Bioloogia
Inimese üldiseloomustus ja ülevaade inimorganismi ülesehitusest
3
rtf

Inimese üldiseloomustus ja ülevaade inimorganismi ülesehitusest

2.1 INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS · suur ajumaht (u 1400 cm3) · püstine kehahoiak, liikumine kahel jalal · sigimine ei ole seotud aastaaegadega · mitmekesine toit (+ toidu jagamine) · käitumine märgisüsteemide abil (kohanemine, kõnevõime, kirjaoskus) · sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena · tehnoloogilised oskused - inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni) · teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2

Bioloogia
Koed-elundkonnad ja mõisted
7
doc

Koed, elundkonnad ja mõisted

Epiteelkude · Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele · Katab kõiki väliskeskkonna või müofibrillidele kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. · Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu rakkudest, millel kokkutõmbumine ainevahetus organismi ja toimud aeglaselt. väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude · Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure. parandab haavasid. · Sidekude täidab lihastevahelist · Higinäärme epieelr

Bioloogia
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine
9
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

· On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed ­ kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges ­ luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges ­ võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud ­ Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased ­ e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena.

Bioloogia
INIMESE ANATOOMIA
30
doc

INIMESE ANATOOMIA

Melaniini esineb mustjas-pruuni ja punakas-kollase vormina. Kui juuksed sisaldavad peamiselt mustjas-pruuni vormi, siis on juuksed kas mustad, pruunid või blondid. Punakas-kollast vormi sisaldavad juuksed on punased. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed (juuksekarvade see tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini. Nad on sarvjad nahamoodustised, mis kaitsevad sõrmi ja varbaid. Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall,asetseb aga küünesängis. Umbes

Bioloogia
Inimese Anatoomia vastused-koed-elundid ja elundkonnad jne
15
doc

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

Melaniini esineb mustjas-pruuni ja punakas-kollase vormina. Kui juuksed sisaldavad peamiselt mustjas-pruuni vormi, siis on juuksed kas mustad, pruunid või blondid. Punakas-kollast vormi sisaldavad juuksed on punased. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed (juuksekarvade see tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini. Nad on sarvjad nahamoodustised, mis kaitsevad sõrmi ja varbaid. Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall,asetseb aga küünesängis. Umbes

Bioloogia
Inimorgani ehitus ja inimene kui tervikorganism
2
odt

Inimorgani ehitus ja inimene kui tervikorganism

Rakud ja koed Sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. Organsüsteemid kokku moodustavad terviku-organismi. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Näiteks koe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Kohev sidekude täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli,

Bioloogia
Inimene-Organismi ülesehitus
2
doc

Inimene. Organismi ülesehitus.

Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel,

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun