Shigelloosi esineb rohkesti just arengumaades ning see ohustab turismireisidel käijaid. Põhiline shigelloosist hoidumise viis on käte hügieen ja mõistagi köögi- ja puuvilja pesemine enne sööki ning muude toiduhügieeni nõudmiste täitmine. JERSINIOOS Jersinioosi võib nakatuda haigustekitajaga saastunud sea- ja veiseliha liha kaudu, kuhu bakter pääseb looma keelelt ja neelust. Jersiiniate hulka kuulub kolm patogeenset mikroobi: kaks põhjustavad tüüpilisi seedetraktsi vaevusi, üks aga katku. Jersinioosi sümptomid ilmnevad mõni päev pärast nakatumist kõhuvalu ja kõhulahtisusena. Kõhuvalu annab tunda rohkem paremal pool, tekitades pimesoolepõletikukahtlusi. Hiljem võib haige kannatada liigesevaevuste käes. Enamasti kasutatakse jersinioosi puhul organismi toetavat ravi - antakse juua palju
harvem stafülokokk. Haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale, põhjustades kurgumandlites põletiku. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Sümptomid ehk avaldumine üldsümptomid -palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. iseloomulik - neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel. kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva, kuna neelu ja keskkõrva närvid on omavahel ühenduses. Valu tõttu on söömine sageli raskendatud. Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Põhiline diagnoosimise meetod on vaatlus, mille käigus vaadeldakse neelu ja kurgumandleid, surudes spaatliga keelt kergelt alla. Kurgulima külv näitab, millised mikroobid kasvavad neelus
plaatjas toes · Jalg muundunud suu ümber paiknevateks iminappadega varustatud kombitsateks · Meelerakud kombitsatel tunnevad hästi lõhna ja maitset · 3 südant: peamisel: 1 vatsake ja 2 koda; 2 lõpussüdant Peaaegu suletud vereringe Veri sinine (hemotsüaniin) http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=xAL0R 5MbzdQ Peajalgsed · Tugevad papagoi noka taolised lõuad (3osalised), hõõrel · Röövtoidulised · Neelust viib söögitoru makku, läbides peaaju, mis kaitstudkõhretaolise koljuga Ei saa neelata sipelgast suuremat saaki! Seedenäärmed: maks ja kõhunääre · Suured silmad (hiidkalmaaril kuni 25cmØ) Ehitus sarnane selgroogsete omale http://www.youtube.com/watch?v=p9A-oxUMAy8 Peajalgsed · Hästi arenenud peaaju (selgrootu!) · Kaheksajalad on võimelised muutma oma kuju · Mimikri · Intelligentsed · Liikumine: Raketi põhimõttel
Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. Maos olev hape on väga
Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. Maos olev hape on väga
on salmonellatekitajatega saastunud. Salmonelloosi haigestumise esimesed nähud (oksendamine, kõhuvalu) võivad paar päeva hiljem pea ja kõhuvalu, kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga. Haigusnähud kestavad mitu päeva. Võib esineda ka liigesevalu. Salmonelloos Salmonelloses (ingl.k.) Jersinioos Bakteri Yersinia enterocolitica poolt põhjustatud toidunakkus. Jersinioosi võib nakatuda haigustekitajaga saastunud sea ja veiseliha liha kaudu, kuhu bakter pääseb looma keelelt ja neelust, ka veega. Kuid haigusetekitajaid võivad edasi kanda ning anda ka kodulinnud, koerad, kassid ja juba nakatunud inimesed. Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud. Jersinioos Jersiniosis (lad.k) Rotaviirusenteriit Kuulub viiruslike soolenakkuste hulka, selle esinemine on sagedasem talvel ja kevadel
kaudu. Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs ( hammaste ja keelega), söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Piimshambaid on 20. Jäävhambaid 32 jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad juurtega lõualuu sopudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast hambaemail. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 1. 2.Toit peenestatakse kõigepealt suus. 3.Toit liigub neelu. 4.Neelust liigub toit söögitorusse. 5.Söögitoru juhib toidu makku. 6.Maost liigub peensoolde. 7.Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. 8.Järgi jäänud tahkeks imbunud toiduained eemaldatakse päraku kaudu. Kõhulahtisus tekib siis kui vee tagasiimendumine on häiritud. Kõhukinnisus tekib siis kui söödavas toidus on vähe taimesaadusi. Peensoole algus osa nimetatakse kaksteistsõrmsooleks. Seal toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred.
leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel. Põhiliseks vitamiinide allikas on inimesele toit. Seedeelundkond: Suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Söödud toit muutub inimesele kasulikuks alles siis, kui toitainete lõhustumissaadused on jõudnud verre. Toit peenestatakse kõigepealt hammastega, niisutatakse süljega(lihtsam neelata), suust liigub toit neelu, neelust liigub toit söögitorusse, söögitorust makku, mao sisekesta katab üherakuliste näärmete kiht, mis eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima, mao seinad liiguvad, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, üks olulisemaid seedeorganeid, magu on mahuti, kus toit püsib, nii et seda saaks väikeste portsjonite kaudu väljutada peensoolde, soolhappe toimel hävib maos ka enamik
näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Söögitoru ja ühe või kahekambriline magu Söögitoru torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni. Seeditav sööt liigub läbi söögitoru valendiku neelust makku (mõnel loomal eesmakku). Söögitoru liigutused ei allu tahtele. Söögitoru vooderdab limaskest. Magu on seedeelund, kus toimub seedimine e toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, kus elavad bakterid ja ainuraksed.
B) Pikilihased (kokkutõmbel keha lüheneb) Kehas on vedelikuga täidetud õõs (vaheseintega osadeks jaotatud), kus paiknevad siseelundid. Vihmaussid suudavad taastada puuduva kehaosa. Elundid: 1) Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ja sellest lähtuvast närviketist. Nad tajuvad keha pinnal nahas paiknevate meelerakkudega valgust, kompimist, lõhna, maitset, maapinna võnkumisi (helisid ei taju). 2) Seedeelundkond koosneb suuavast, neelust, söögitorust, pugust (toidumahuti), maost, sooltorust ja pärakust. Toituvad taimejäänustest ja orgaanilisest ainest, mida neelavad koos mullaga. 3) Erituselundkond - elunditeks on eritustorukesed, mis paiknevad igal lülil paarikaupa. 4) Vereringe on suletud, koosneb pikisoontest (selgmine ja kõhtmine veresoon) ja ringsoontest, mis paiknevad igas lilis. Eesmised ringsooned talitlevad südamena. Hingavad läbi niiske naha, milles on tihe veresoonevõrgustik. Nad on liitsugulised
Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hammaste ja keelega), neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool ja pärak. Suu seedimine algab suus, kui toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega.Niisutatud toidupala on lihtsam neelata.Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline 12-13cm. pikkune lihaseline elund.Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30cm. pikkusega elund,mis juhib toidu makku. Magu meenutab lihaselise seintega kotti,mille mahuks on 1,5-3,5 liitrit. See on seedekulgla kõige mahukam osa.Magu asetseb ülakõhus vasakul pool.Mao sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht.Need näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldab maonäret ja lima.Maos seguneb toit ensüümide ja soolhapet sisaldava
hüpomiimia. VIII esiku-teonärv (n.vestibulocochlearis) – kuulmine, tasakaal. Kahjustus – teonärv – kuulmise langus (kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, neurosüüfilis). Esikunärv – tasakaaluhäired, pearinglus (Menieri sündroom, kuulmisnärvi kasvajad) IX keeleneelunärv (n.glossopharyngeus) – motoorne osa (neelu ja kõri vöötlihased koos uitnärviga), sensoorne osa (maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust). Sekretoorne osa – süljenäärmed. X uitnärv (n.vagus) – motoorne osa (vöötlihased –pehme suulagi, neel ja kõri; silelihased – rindker ja kõhuõõne organid, trahhea, bronhid, söögitoru, magu, peensool, jämesoole ülemine osa). Vasomotoorne osa – südametegevust aeglustav. Sensoorne – tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest. Sekretoorne - süljenäärmed, magu, pankreas
pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike). See asetseb kehaõõne vasakpoolses ülakõhus. Sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht. Näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima. Toit seguneb ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, sest mao seina on pidevas liikumises. Magu on toidu seedimise üks olulisemaid organeid
happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osaliselt seedunud toidukört liigub maost peensoolde, toimub peamine osa seedimisest8)Maks ja kõhunääre eritavad kaksteistsõrmiksoolde oma nõresid.9)Seal toimub kehale vajalike toiduainete(valgud, süsivesikud, rasvad, mineraalsoolad ja osaliselt vesi) imendumine verre.10)Seedimata toit liigub peensoolest jämesoolde.11)Jämesoolest pärasoolde
Lõpuks leidsid ühe. Kalevipoeg astus sisse ja tunnistas taadi Lapu targaks, küsis sellelt, kuidas ta saaks ilmalõppu. Lapu taat lubas Kalevipoja koju juhatada, mitte edasi lasta, kuna paljud surid sellel teel. Lõpuks Kalevipoeg moosis taadi ära, ning see läks nendega kaasa. Mitu ööd ja mitu päeva liikus laev edasi, kuni lõpuks sattus lainte langul neelukohta. Targad tegid laeva külge peibutise. Vaal tuligi ja võttis sellest kinni ning vedas laeva neelust välja. Laev oli veel mitu ööd ja päeva sõitnud, kui jõudsid Sädemete saareni, Sulevipoeg tahtis ise ees minna maad avastama. Sulevipoeg sattus leekide keskele, sai kõrvetada lõpuks taganes tagasi laeva, aga kannupoiss oli näkineitsi meelitusel ära eksinud. Kalevipoeg ja teised heitsid siis põõsa varju puhkama, neid äratas tugev tütarlaps, kes oli nad oma põlle sisse korjanud ning taadi tarre viinud. Taat küsis neilt mõistatusi. Kui tark sai
Neelu seina ehitus: Neelu limaskest: tavalised kihid, ninaosas ripsepiteel (nagu ikka hingamisteedes), mujal lameepiteel. Neelu laes ja kuulmetõrvede avade ümber on lümfifolliikulite kogumikud – mandlid (vt. neelurõngas!). Neelu lihaskest: (vöötlihaskoest!) A.Pikilihased, 3 paari: a) suulae-neelu lihas; b) tõrve-neelu lihas; c) tikkeljätke-neelu lihas. B.Ringlihased e. konstriktorid, 3 paari: a) ülemine-; b) keskmine- ja c) alumine neelu konstriktor. Neelust algab peristaltika – rütmiliste kokkutõmmete lained õõneselundi sisu edasi viimiseks. Neelurõngas Sünonüümid: tonsillaarrõngas; Waldeyeri rõngas, Pirogovi rõngas jne. Siia loetakse 6 lümfifolliikulite kogumikku: a)Keelemandel (tonsilla lingualis) – keele tagapinnal b)Suulaemandlid (tonsilla palatina) – kurgukaarte vahel (2tk. – parem ja vasem!). c)Neelumandel (tonsilla pharyngis) – neeluõõne laes
Neelufaas on kõige olulisem, et epiglottis katab hingetoru pealt kinni, sulgeb hingetoru, väldib sellega toidu sattumist hingetorru. Neelu- ja söögitorufaas on juba tahtele mittealluvad. Kolmandas faasis toidukämp tänu söögitoru seinte lihaste lainelistele liigutustele liigub piki söögitoru mao suunas. Söögitorul on kaks sulgurlihast, ülemine ja alumine. Ülemine on neelu ja söögitoru vahel, alumine on söögitoru ja mao vahel. Ülemine avaneb toidu minekul neelust söögitorru, järgnevad kirjeldatud peristantilised liigutused. SEEDIMINE MAOS Mao ehitus: magu on paunakujuline õõneselund, tema seinas eristatakse kolme kesta, eespool limaskest, keskel lihaskest, väljas serooskest. Limaskestal omakorda on veel kolm kihti. Selline mitmekihiline lihaskest võimaldab mao seintel kokku tõmbuda erinevates suundades. Maos eritatakse erinevaid piirkondi, et paremini kirjeldada erinevates mao osades toimuvaid protsesse
On mõista, et suurt muret tuntakse olukorra pärast siin maal. ,,Kogu võim on sääl praalival puupääl./ Sinu koht, laulik, on kaagis või kuu pääl." Võim ei hooli vaimust ja tõesti toetub ainult praalivatele puupeadele. Pühadused on kuulutatud naeruväärseks ja kõlbmatuks. Tunded on tõsised ning tegelikkusetaju on kadunud, kerkima on hakanud poliitika. ,,Sellal kui süveneb korruptsioon,/ kerkib ju võikana, küsimata keelust,/ suurlinna dzunglite mürgisest neelust/ verine päike- Revolutsioon."(,,Dies irae"). Rahvas oleks nagu jäetud teadmatusse ning aeg on jätnud inimesed tukkuma. Vaikus on vallanud inimesi: ,,Unerohtu vist keegi sääl jagab,/ mis leevendab iga krambi,/ sest kogu poeetkond magab/ ümber kustunud lambi."(,,Dies irae"). Kuid selg lüüakse sirgu ning leitakse, et peab päästma, mis päästa annab ja ei tohi alla vanduda. ,,Ei! Kõhklejad kõik üle parda/ ja kindlamalt pihku tüür!"
Ööpäevas eritub sülge 1- 1,5 liitrit. 1.2. Neel on seedekanali ja hingamisteede ühisosa, kus seedetrakt läheb eestpoolt hingamisteede taha. Neelu ülemises osas paikneb nelja mandli moodustatud mittetäielik võru. Tavaline "kurguangiin" ongi kurgumandlite põletik. Tõenäolislet kaitsevad mandlid organismi suu ja nina kaudu sisenevate mikroorganismide eest. 1.3. Söögitoru on lihaseline, umbes 25 cm pikkune torujas seedekanali osa, mille kaudu liigub toit neelust makku. Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad alla neelatud võõrkehad kinni jääda. esimene kitsus on neelu üleminekul söögitoruks ja see on seedekanali kitsaim koht. Kui ese pääseb siit läbi, läbib ta ilmselt kogu seedetrakti otsast lõpuni, juhul kui allaneelatud ese pole eriti pikk või terveservaline. 1.4. Magu on seedekanali ülaosa reservuaarja toidu annustaja, mis lükkab toidumassi sobivates kogustes edasi peensoolde. Toitu töödeldakse enneedasi toimetamist
48. Kuidas levib heli läbi välis- ja keskkõrva sisekõrva? Kõrvalestalt trummikileni lainetena, trummikilelt kuulmeluukesteni võngetena ja sealt edasi teo vedelikku. 49. Miks soovitatakse lennuki õhku tõusmisel ja maandumisel kõrvade lukkuminemise vältimiseks korduvalt neelata? Neelates õhurõhk mõlemal pool trummikile tasakaalustub. Hingates ühtlustame õhurõhku kõrvas ja seega pole trummikilel liiga suurt pinget. Hingamisel välisõhk pääseb neelust trummiõõnde ning õhurõhk tasakaalustub. 50. Millised muutused toimuvad inimese elu jooksul tema keskkõrvas? Vananedes trummikile muutub jäigemaks ja kuulmeluukesed ei suuda helilaineid piisavalt hästi juhtida ning võimendada. 51. Müra mõju kõrvale. Mis põhjusel võib mõne noore kuulmine olla viletsam kui tema vanemate oma? Tihti puutuvad noored rohkema müraga kokku kui nende vanemad. Vali muusika, lärm koolis jne. Kõrvale pandav pinge on suurem 52
ja tasakaaluelundi koosseisus! 74. millistest osadest koosneb Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile väliskõrv? 75. mis ülesanne on väliskõrval? Helilainete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine 76. millistest osadest koosneb Trummiõõs, 3 kuulmeluukest (vasar, alasi, jalus), kuulmetõri keskkõrv? Kuulmetõri kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde ja aitab tasakaalustada õhurõhku kahel pool 77. mis ülesanne on keskkõrval? trummikilet 78. millistest osadest koosneb Luulabürint (sisekõrva esik, poolringkanalid, tigu), kilelabürint (ovaalkotike, ümarkotike, sisekõrv? poolringjuhad, teojuha), nende vahel perilümf (endolümf asub kilelabürindis) 79. mis ülesanne on sisekõrval? Aitab tasakaalu säilitada tasakaalu 80. kus paiknevad
Bolus Toidupala 2. Suuõõs CAVUM ORIS Hambad DENTES Funktsioon Toidu peenestamine Keel LINGUA Funktsioon Toidu segamine süljega, imemine, neelamine, kõne Süljenäärmed GLANDULAE SALVIALES Funktsioon Toodab sülge Eritab 1-1,5L ööpäevas 3. Neel PHARYNX I Faas Tahtele alluv, vajalik rõhk, et vältida toidu sattumist ninna II Faas Tahtele allumatu, neelust söögitooru III Faas Tahtele allumatu, peristaltika abil 4. Söögitoru OESOPHAGUS Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas 5. Magu GASTER Imenduvad Vesi, alkohol, mõningad ravimid. Imendumist soodustab süsihappegaasi juuresolek. Algab valkude lammutamine pepsiinide toimel. Küümus Duodeenumisse sattuv toidumass 6. Maomahl SUCCUS GASTRICUS
Seedimise käik kohevast sidekoest - Suuõõs toidu peenendamine ja segamine libeda ning süsivesikuid võimaldab lihaskihi kontraktsiooni puhul limaskesta iseseisvat lokaalset lagundama süljega liikumist (kurdude moodustamine) ja nihkumist lihaskesta suhtes - Neelamine toit viiakse suuõõnest neeldu, neelust söögitorru ja sealt makku puudub kõvasuulaes ja igemetes, tihenenud keele- ja neelupiirkonnas - Magu - mõlemas sidekoekihis on lümfoidkude, näärmed, närvid ja sooned sülje toime jätkub kuni happeliseks muutumiseni - rikkalik verevarustus annab roosa värvuse ning näärmenõred annavad
Neelus paikneb neli lümfoidkoest moodustunud mandlit (2 suurt ja 2 väikest). Mandlid kaitsevad organismi suu ja nina kaudu sisenevate mikroorganismide eest. Neelamine esimene etapp on tahtlik sellele järgnevad etapid on reflektoorsed. Neelamisel sulgub kõripealis, et toit ja jook ei satuks hingamisteedesse. Neelamine toimub ka pea alaspidi seistes. Söögitoru on lihaseline 25 - 30 cm pikkune toru, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumisteabil liigub toit neelust makku. Söögitoru algab 6. kaelalüli kõrgusel, läbib diafragma ja suubub 11. rinnalüli kõrgusel makku. Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad allaneelatud võõrkehad kinni jääda. Ülemine ja alumine kitsus toimivad sulguritena (on normaalselt suletud, väla arvatud neelamise ajal). 5. Ninaneelumandlite ja kurgumandlite hüpertroofia: kaebused, diagnoosimismeetodid, varased ja hilistüsistused 1
Neelus paikneb neli lümfoidkoest moodustunud mandlit (2 suurt ja 2 väikest). Mandlid kaitsevad organismi suu ja nina kaudu sisenevate mikroorganismide eest. Neelamine esimene etapp on tahtlik sellele järgnevad etapid on reflektoorsed. Neelamisel sulgub kõripealis, et toit ja jook ei satuks hingamisteedesse. Neelamine toimub ka pea alaspidi seistes. Söögitoru on lihaseline 25 - 30 cm pikkune toru, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumisteabil liigub toit neelust makku. Söögitoru algab 6. kaelalüli kõrgusel, läbib diafragma ja suubub 11. rinnalüli kõrgusel makku. Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad allaneelatud võõrkehad kinni jääda. Ülemine ja alumine kitsus toimivad sulguritena (on normaalselt suletud, va neelamise ajal). 5. Ninaneelumandlite ja kurgumandlite hüpertroofia: kaebused, diagnoosimismeetodid, varased ja hilistüsistused 1. Adenoidi hüpertroofia on ninaneelus paikneva
Kõrgenevad diftongid on (nt ei, ou -> nt täis), madalduvad on nt uo, ue -> pea, oa. Kui kaks kõrvuti asetsevat vokaali ei moodusta diftongi, on tegemist vokaalijärjendiga (hiaatus). Seda nähtust esineb ka eesti keeles, nt avaus, rodeo, duo. Hiaatus on hästi jälgitav, kui sõnale liitub konsonandiga algav muutelõpp. Konsonantide artikulaator on tavaliselt mingi keele osa, vahel ka alumine huul. Häälduskohad paiknevad ülemisest huulest piki kõva ja pehmet suulage neelust glotiseni. Häälikute nimetuses väljendatakse häälduskohta liigadjektiiviga (nt apikaaldentaalne, dorsaalvelaarne). Arikulaator ja häälduskoht on enamasti omavahel koreelatsioonis: kui häälduskoht on tagapoolne (nt velaarne), siis on ka artikulaator tagapoolne (postdorsaalne); kui häälduskoht on eespoolne (nt postdentaalne), on ka artikulaator eespoolne. Anatoomilistel põhjustel ei ole keeltes apikaalvelaarseid häälikuid. Selle ennustatavuse tõttu jäetaksegi
Peamiseks hingamisorganiks on lõpused. Lõpused koosnevad kaartest, liistakutsest ja lamellidest. Tihedus on 10 kuni 30-40 lamelli 1 mm kohta, pind 500-10 000 mm 2 kehakaalu (g) kohta. Vee liikumise suund läbi lõpuste on vastupidine vere liikumise omale. Lõpuse on efektiivsemad hingamisorganid kui kopsud, sest vees omastatakse kuni 60% hapnikku. Täiendavatateks hingamisorganiteks on labürint (ronikalal) ja ujupõis. · Füsostoomsetel ehk avapõielistel kaladel pääseb õhk neelust ujupõide s.t kala saab hingata ujupõie abil. Valdavalt on need primitiivsed kalad (hulkuim, vaaphaug jne); · Füsoklistsetel ehk sulupõielistel kaladel on õhujuha suletud ja ujupõis toimib vaid hüdrostaatilise elundina. Gaasivahetus toimub läbi vre imevõrk ehk punakehad (gaasinäärmed) ja ovaal. Nahk- veresoonterikas soole sein, angrejas ja vingerjas. Kopsud kopskalade kopsud on arenendu primitiivsete kalade ujupõiest.
Tuntud esindajad on S.anginosus. • Grupp G Streptokokid põhjustavad peamiselt raskesti kulgevaid pehmete kudede ja naha infektsioone langenud kaitsevõimega inimestel, samuti endokardiiti, baktereemiat. α -HEMOLÜÜTILISED STREPTOKOKID •Pneumokokid (Streptococcus pneumoniae). Tegemist on lantsetikujulise diplokokiga, mis omab polüsahhariidset kihnu. Vahel võib moodustada lühikesi ahelaid. Pneumokokke isoleeritakse 10-40% tervete inimeste nina-neelust. Tegemist on olulisema mittehospitaalse (olmelise) kopsupõletiku tekitajaga. Samuti on ta juhtiv keskkõrvapõletiku (otiit) ja sinusiidi põhjustaja nii lastel kui täiskasvanutel. Isoleeritakse tihti > 4-5 aastastel lastel ja täiskasvanutel meningiidi puhul. •Viridans-STREPTOKOKID. Põhjustavad alfa-või γ-hemolüüsi. Tegemist on ülemiste hingamisteede mikrofloorasse kuuluvate streptokokkidega – Streptococcus mutans, S. sanguis, S.mitis, S.salivarius. S
Tegevus reguleeritakse neuraalselt piklikus ajus ja pons´ paiknevast süljeerituskeskusest, samuti koehormooni bradükiniini ja aldosterooniga Neel ja söögitoru Neel: seedekanali ja hingamisteede lihaseline ühisosa, avanevad ka kuulmetõrve suistikud Neelus paikneb 4 mandlit (2 suurt ja 2 väikest) Mandlid on krüptilised ja koosnevad lümfoidkoest kaitsefunktsiooniga (Ak-de moodustumine) Söögitoru: lihaseline 25 cm pikkune toru, mille kaudu toit liigub neelust makku, trahhea ja südame taga. Kolm kitsust ja kaks sulgurlihast. Alumise sulgurlihase häire maosisaldise refluks. Alaosas ühekihiline epiteel Neelamine: esimene etapp on tahtlik, järgnevad reflektoorsed,neelamisel sulgub kõripealis, et toit ei satuks söögitorru. Keskus ajusillas ja pons Mandlid e. tonsillid Neelamine Magu Toidumassi reservuaar ja edasitoimetaja 12ss-i Seedekanali laienenud silelihaseline osa Mao seintes on piki-, rõngas- ja põikilihaskiud
Künahaukajad neelavad pidevlt õhku vägisi alla, mistõttu täheldatakse neil väga sageli seedehäireid. · Tselluloosi seedimiseks on vajalik bakteriaalne seede. See toimub hobusel jämekäärsooles. Ülioluline on selle protsessi juures, et seeditav mass oleks piisavalt vedel, mistõttu on väga oluline hobust regulaarselt joota -- janu vähendab kiiresti hobuse võimalusi omastada energiat söödast. Hingamiselundid. · Moodustuvad ninaõõnest, neelust, kõrist, hingetorust e. trahheast, kopsudest. Hingamisteede ülesandeks on juhtida kopsudesse õhku, soojendada ja puhastada seda. · Gaasivahetus toimub ainult kopsudes. Kopsudest kantakse hapnik vere kaudu rakkudesse ja sealt jälle süsinikdioksiid kopsudesse tagasi. · Kõris moodustatakse ka hääl. Kuseelundid. · Paarilised neerud, kusejuhad, põis, kusiti. Moodustatava uriini koostis varieeruv, sõltudes organismi toimuvatest protsessidest
Neelamisakti faasid: I faas:ainus tahtele alluv, kestab 0,7-1sek. - vajalik on teatud rõhk ja kõikide kõrvalteede - kõriõõne, neelu ninaosa, suuõõne sulgumine, vältimaks toidupala sattumist ninna, tagasi suhu või hingamisteedesse. - toit tõugatakse keelega suulaepurje taha, vasu neelukaart - sellest tekkiv surveärritus vallandab tegeliku neelamisrefleksi. II faas:neelust söögitorru, tahtele allumatu, välkkiire - ülestõstetud suulaepuri sulgeb ühendused ninaõõnde - kui joojal tekib naeruhoog, võib vedelik ninna sattuda. Ohtlikum kui toit satub kõrri. - epiglottis langeb alla ja sulgeb kõri, mis tõuseb samal ajal vastu kõripealist (Aadama õun) III faas:söögitorust makku, tahtele allumatu, kestab sõltuvalt toidu konsistentsist - toidukämp liigub edasi PERISTALTIKA ABIL
suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Sümptomid: kiirelt arenev tugev kurguvalu, tugev neelamisvalulikkus, järsku tekkiv kehatemperatuuri oluline tõus, higistamine, halb enesetunne, jõuetus, peavalu Kaebused: Ägeda tonsilliidi puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. Iseloomulik on neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel. Sageli esineb ka kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva. Valu tõttu on söömine sageli raskendatud. Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud. Dgn: põhiline diagnoosimise meetod on vaatlus. Ravi: üldine toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamolum). Neelu valu leevendavad toopilised aerosoolid, imemistbl ning soojad joogid. Esmavaliku AB-ks on penitsilliin või amoksitsilliin (7-10 päeva). Ägeda põletiku möödumisel võiks korduvate episoodide korral mõelda tonsilektoomiale
produtseeritud hormoonid reguleerivad organismis süsivesikute ainevahetust. 32. Hingamisorganid. Üldine iseloomustus Hingamisorganid varustavad verd hapnikuga ja vabastavad selle süsihappegaasist. Hingamisorganite abil toimuv gaaside vahetus kannab välise hingamise nime. Sisemine hingamine toimub kapillaarides difusiooni teel vere ja rakkude vahel ning rakusiseste oksüdatsiooniprotsesside kaudu. Hingamisaparaat koosneb kopsudest ja hingamisteedest, mis koosnevad ninaõõnest, neelust, kõrist, hingetorust ja bronhidest. Kopsude alveoolides toimub gaaside vahetus alveolaarrõhu ja vere vahel. 33. Ninaõõs. Kõri. Hingetoru. Ninaõõs jaguneb nina vaheseina abil kaheks sümmeetriliseks pooleks. Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete kaudu. Ninaõõnest viib dorsaalne ninakäik haistmisorgani juurde. Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik on kaetud kutaanse limaskestaga.
Sensoripotentsiaal põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke. Aktsioonipotentsiaalid juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse kesknärvisüsteemi osadesse." TÕENE 167."Kuulmiselundi moodustavad väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrva tigu, tasakaaluelundi aga sisekõrva esik ja poolringkanalid. Välis- ja keskkõrva eraldab trummikile. Õhurõhk kahel pool trummikilet tasakaalustub kuulmetõrve abil, mille kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde. Trummikile võnkumisi antakse edasi sisekõrva kuulmeluukeste – vasara (malleus), alasi (incus) ja jaluse (stapes) – kaudu. Kui võnked on jõudnud sisekõrva teojuha basilaarlestmeni ja kandunud üle sellel asuvale spiraalelundile ehk Corti elundile, siis hõõrduvad viimase retseptoorsete rakkude karvakesed nende kohal oleva kattemembraani vastu. Tekkinud närviimpulss suundub teonärvilt kuulmismeele tsentraalseid teidi pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus."
närvide innervatsioonialad osaliselt kattuvad, uuritakse neid närve koos. IX ja X kraniaalnärvi kahjustuse häired: bulbaarparalüüs, tuumor, süringomüelia, motoneuronihaigus jne. Uitnärvi kahepoolne kahjustus toob kaasa vegetatiivsete funktsioonide häired. Keeleneelunärvi neuralgia toob kaasa valud kõris, irradieeruvad kaela, kõrva ja alalõua piirkonda. IX motoorne osa- neelu ja kõri vöötlihased; sensoorne osa: maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust, Sekretoorne osa: süljenäärmed. X motoorne osa: vöötlihased-pehme suulagi, neel ja kõri, silelihased-rindkere ja kõhuõõne organid; vasomotoorne südametegevust aeglustav; sensoorne osa: tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest; sekretoorne osa: süljenäärmed, magu, pankreas. XII keelealune närv : motoorne- kõik keelelihased ja ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon. Bulbaarrühma kraniaalnärvid ja kahjustused
Väikese vereringe moodustavad: Suure vereringe moodustavad: http://www.esal.ee/TEM/03/soonestik.jpg Hingamiselundkond Hingamiselundkond aitab vabaneda organismi elutegevuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamiselundkond varustab organismi eluks vajaliku hapnikuga. Õhu liikumise teid nimetatakse organismi hingamisteedeks. Need koosnevad ninaõõnest, neelust, kõrist, hingetorust, kopsutorudest ja kopsusombukestest ehk alveoolidest. Ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Sissehingatavas õhus leidub haigutekitajaid ja need põhjustavad nina, neelu ja kõripõletikke. Neelule järgneb kõri, mille alaosas asuvad häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. Seda läbiv õhk paneb need võnkuma, tekib hääl. Meestel on madalam hääl kui naistel. Kõrist liigub õhk hingetorusse, mis jaguneb kaheks haruks
Kui toidupala jõuab söögitoru distaalsesse ossa, ülemine sfinkter lõdvestub. Kui esmaste peristaltiliste lainetega ei suudeta toit makku suruda, siis tekib teisene peristaltiline lainetus. Kui seda ikkagi ei suudeta teha, tekivad lihase spasmid ümber toidupala. Kui neelamist ei toimu, siis söögitoru on lõdvestunud, kuid ülemine ja alumine sfinkter on pidevalt ahenenud. Kui need sfinkterid ei ole korralikult sulgunud, siis õhu sissehingamine võib põhjustada aspiratsiooni neelust ja võib poolenisti seedunud toit söögitorru üles tõusta ehk tekib refulks (kõhuõõnes on kõrgem rõhk kui rinnaõõnes) – see kahjustab söögitoru limaskesta, sest mao happeline sisaldis söövitab ja söögitoru pole selleks kohastunud. Paljudel loomadel siseneb söögitoru makku terava nurga all (lihtsustab sfinkteri sulgumist). Eriti hobusel, seega mao täitumisel toidu oksendamine võimatu. Koer, kass, siga ja inimene saavad oksendada
Olenevalt hoone otstarbest ja erinõuetest eristatakse järgmisi süsteeme: Olmereovee süsteem vee ärajuhtimiseks reoveeneeludest (potid, valamud, vannid). Olmereovee kanalisatsioonisüsteem koosneb järgmistest elementidest: Reoveeneelud (potid, valamud, vannid) koos haisulukkudega. Haisulukk on vajalik, et see takistaks kanalisatsioonitorudes tekkiva gaasi sattumist hoonetesse. Äravoolutorud reovee juhtimiseks neelust püstikuni Püstikud. On ventileeritud ning jõuab katusele välja. Gaas väljub sealtkaudu! Kui sealt gaas ei välju, hakkab see tuppa tungima. Hooneväljund püstikust esimese vaatluskaevuni. Rõhkne toru. Sellele paigutatakse ka kaitseelemente. Nt tagasivoolu-/tagasilöögiklapp Õuevõrk Pumbad reovee ülepumpamiseks, kus vajalik Tootmisreovee süsteem tehastest (võrke võib olla üks või mitu)
vaid ensümaatiliselt ja seega täpse kontrolli all) · Ta on metaboolne põhikütus enamike organismide jaoks · Ta läbib piisava kiirusega hemato-entsefaalset barjääri tagamaks ajukoe en.vajadused · Ta on tavatingimustes praktiliselt ainus arvestatav metaboolne ,,kütus" ajukoe, testiste jaoks. Suus peenestatakse toit ning amülaasi toimel algab süsivesikute seedimine. Tärklis lõhustub lihtsama ehitusega suhkruteks. Edasi liigub toit neelust mööda söögitoru makku, kus jätkub süsivesikute lagunemine. Toidukört liigub kaksteistsõrmiksoolde ning peensoolde, kus lõpeb sahhariidide lagunemine ning imendumine verre. 31. Glükolüüs ja glükogenolüüs, glükogenees ja glükoneogenees. Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine, mis on glükoosi metaboolseerumise keskne protsess. Anaeroobse glükolüüsi korral toimub osaline lõhustumine laktaadiks e piimhappeks tsütoplasmas hapniku defitsiidis, tekib 2 ATP'd
N. GLOSSOPHARYNGEUS trummiõõnest motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele, tikkejätke-keeleluulihas veget.kiud: kõrvasüljenäärmele parasümp. kiud: kõrvasüljenääre X UITNÄRV N. VAGUS sensoorsed kiud: väliskuulmekäigust, neelust, kõrist, keele tagaosast, peaaju kõvakestalt Uitnärv läheb oma motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele alguskohast kaugele: kõhu- parasümp. kiud: kilpnäärmele, müokardile, söögitorule, ja rinnaõõnde, kõigisse peabronhidele, maksale, põrnale, kõhunäärmele, maole, suurtesse elunditesse. peen- ja jämesoolele, neerudele
Võib esineda lööve. Paraneb iseärasusteta, v.a. alla 1 aastased või entsefaliidiga patsiendid. Pikornaviirusmeningiidi puhangud iga suvi ja sügis. Diagnostika. Liikvor: polio- või enteroviiruste korral lümfotsütaarne pleotsütoos (25…500 rakku/mm3), neutrofiile liikvoris pole (bakteriaalse meningiidi korral on!), glükoositase normaalne või kergelt alanenud, valgutase normaalne või veidi tõusnud. Viiruse suhtes on liikvor harva positiivne. Kultuur: neelust võib polio kätte saada haiguse esimestel päevadel, roojast kuni 30 päeva, liikvorist harva. Coxsackie ja echo saab tavaliselt kätte kurgust ja väljaheitest infektsiooni ajal, tihti ka liikvorist. Ja siis paned ahvi neerukoekultuuri kasvama. Kultuuris kasvab 2-3 päeva. Kultuuri ainult enteroviiruste puhul kasutataksegi, mujal mitte. Spetsiifiline tüüp määratakse antikehade või antigeenide abil või RT-PCR-il. Viimane eriti echoviirusliku meningiidi puhul imikutel
Neelumandel on kõige paremini arenenud 5-7 aastastel lastel, mil võib takistada ninahingamist (adenoid), hiljem taandareneb. Neelamine on reflektoorne akt, mille vältel vajaliku konsistensi ja optimaalse mahuga u. 7-15 kuupsentimeetrit toidupala viiakse suuõõne tagumisest osast neelu s.o. neelamisakti I faas, mis on tahtele alluv kestvusega 0,7-1 sek. Neelamiseks on vajalik teatud rõhk ja kõikide kõrvalteede-kõriõõne, neelu ninaosa, suuõõne sulgumine. II faas, neelust söögitorru on tahtele allumatu, toimub välkkiirelt Tartu Tervishoiu Kõrgkool 8 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond III faas,söögitorust makku, tahtele allumatu, see kestab sõltuvalt toidu konsistentsist. Toidukämbu edasiliikumine toimub peristaltika abil.
Na+ ja HCO3- kontsentratsioon kuni 20x. pH on näärmete puhkeseisundi korral 4,4-6, sekretsiooni intensiivistumisel muutub aluselisemaks, ulatudes 7,8-ni. Orgaanilised ained: · Antibakteriaalse toimega valgud ja immunoglobuliinid. · Seedeensüümidest -amülaas Süljenäärmed on paarilised organid. Söögitoru on lihaseline, umbes 25 cm pikkune torujas seedekanali osa, mille kaudu liigub toit neelust makku. Ta on lülisambast eespool, ülalpool hingetoru ja allpool südame taga. Läbib diafragma ja suubub makku. Söögitoru ülaosa seinas on lihaskest vöötlihaseline, alaosas silelihaseline. Ka söögitorus on kulumiskindlat mitmekihilist epiteeli. Üleminek seedekanalile iseloomulikuks ühekihiliseks silinderepiteeliks toimub söögitoru ja mao piiril. Seedetrakt on tüüpiline torujas organ. Kihilise ehitusega kestad, mis omakorda koosnevad kihtidest
Na+ ja HCO3- kontsentratsioon kuni 20x. pH on näärmete puhkeseisundi korral 4,4-6, sekretsiooni intensiivistumisel muutub aluselisemaks, ulatudes 7,8-ni. Orgaanilised ained: · Antibakteriaalse toimega valgud ja immunoglobuliinid. · Seedeensüümidest -amülaas Süljenäärmed on paarilised organid. Söögitoru on lihaseline, umbes 25 cm pikkune torujas seedekanali osa, mille kaudu liigub toit neelust makku. Ta on lülisambast eespool, ülalpool hingetoru ja allpool südame taga. Läbib diafragma ja suubub makku. Söögitoru ülaosa seinas on lihaskest vöötlihaseline, alaosas silelihaseline. Ka söögitorus on kulumiskindlat mitmekihilist epiteeli. Üleminek seedekanalile iseloomulikuks ühekihiliseks silinderepiteeliks toimub söögitoru ja mao piiril. Seedetrakt on tüüpiline torujas organ. Kihilise ehitusega kestad, mis omakorda koosnevad kihtidest
ensümaatiliselt ja seega täpse kontrolli all) · Ta on metaboolne põhikütus enamike organismide jaoks · Ta läbib piisava kiirusega hemato-entsefaalset barjääri tagamaks ajukoe en.vajadused · Ta on tavatingimustes praktiliselt ainus arvestatav metaboolne ,,kütus" ajukoe, testiste jaoks. Suus peenestatakse toit ning amülaasi toimel algab süsivesikute seedimine. Tärklis lõhustub lihtsama ehitusega suhkruteks. Edasi liigub toit neelust mööda söögitoru makku, kus jätkub süsivesikute lagunemine. Toidukört liigub kaksteistsõrmiksoolde ning peensoolde, kus lõpeb sahhariidide lagunemine ning imendumine verre. 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs Glükolüüs on rada, mille käigus toimub heksooside, eelkõige glükoosi oksüdatiivne lõhustamine püruvaadini. Selles protsessis moodustub 2 ATP-d. Lõhustumiseks peab glükolüüs sisenema rakkudesse. Inimkeha rakkudes muundatakse glükoosis olev energia
duodeenumi valendikku Rakkude toodetud insuliin langetab veresuhkru taset – ta reguleerib glükoosi transporti rakkudesse (lihased, rasvkude) ja stimuleerib glükolüüsi ja glükogeeni sünteesi HINGAMISORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Hingamisaparaadi moodustavad hingamisteed ja kopsudesse koondunud respiratoorne kude Hingamisorganid on ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, kops Ninaõõnest, neelust, kõrist, trahheast ja bronhidest moodustunud hingamisteed on sisse- ja väljahingatava õhu juhtijateks, kopsualveoolid aga kohaks, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel Põhifunktsioon on vere varustamine hapnikuga ja süsihapegaasi eemaldamine organismist Teistest funktsioonidest on olulisemad termoregulatsioon, sissehingatava õhu niisutamine ja puhastamine Kopsusisesed hingamisteed jagunevad bronhiaalpuuks ja alveolaarpuuks TRAHHEA SEINA EHITUS
Sensoorsed edastavad maitseerutusi. VIII. Tasakaalu-kuulmisnärv (S) Kaksiknärv, tasakaaluerutusi ja kuulmiserutusi. IX. Keele-neelunärv (MS) Maitseerutusi keele tagaosast, motoorne osa neelamislihaseid X. Uitnärv (MS) Peamiselt parasümpaatilistest kiududest innerveerivad pea kogu vegetatiivset osa. Motoorsed innerveerivad kõri, neelu alumisi lihaseid. Sensoorsed toovad erutusi välisest kuulmekäigust, neelust, kõrist. XI. Lisanärv (M) Innerveerib peapöörajat ja trapetslihast, teine haru liitub uitnärviga. XII. Keelealune närv (M) Innerveerib keele lihaseid. M motoorne närv, S sensoorne närv, MS mõlemad 30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallaine) ja seda ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Hallainel eristatakse
söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, ussiripik, peensool, jämesool ja pärak. Täiskasvanud inimese seedekanal on 8 -10 meetri pikkune. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. suus toimub hammastega toidu mehhaaniline peenestamine ning segamine süljega. NB! Kui hambad on korras, korras ka seedetrakt ( Hammaste alged tekivad juba raseduse I poolel s.t. looteeas.) neelust liigub toit edasi söögitorru ja sealt edasi osaleb juba seedeprotsessis magu. Kõik toimub silelihaste kokkutõmmete tagajärjel. Maos seguneb toit maonõrega. Maoliigutuste tagajärjel liigub küümus maos allapoole. Maolukuti kaudu lastakse toidumass kaksteistsõrmiksoolde. Siia tuleb kõhunäärmest nõre ja maksast sapp,et parandada seedimist. Siin sünteesitakse ka hulk hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust.
Iga odontoblaston varustatud jätkega, Odontoblastidejätked (ja nende harud) ulatuvad dentiini kanalikestesse. ·Hamba dentiin on kaetud läikiva kõva ollusega, vaaba ehk emailiga (4). Email sisaldab ainult kuni 3% orgaanilisi aineid ja on seega inimkeha kõige kõvem kude. Temas ei ole rakke ning seega on ta hamba «surnud»osa. Neelamine Söögitoru Söögitoru (oesophagus) on lihaseline, umbes 25cm pikkune torujas seedekanali osa, mille kaudu liigub toit neelust makku. Ta on lülisambast eespool, ülalpool hingetoru ja allpool südame taga. Läbi diafragma ja suubub makku. Söögitoru ülaosa seinas on lihaskest vöötlihaseline, alaosas silelihaseline. Ka söögitorus on kulumiskindlat mitmekihilist epiteeli. Üleminek seedekanalile iseloomulikuks ühekihiliseks silinderepiteeliks toimub söögitoru ja mao piiril. Seedetrakt on tüüpiline torujas organ, ·Kihilise ehitusega -kestad (tunicae), mis omakorda koosnevad kihtidest (laminae).
operatsioonid (nt inimene harlikult ei tea, mis liigutusi ta kõneledes sooritab). Tegevuse kõige madalama tasandi moodustavad inimese psühhofüsioloogilised funktsioonid: liigutused, sensoorsed protsessid, mäluprotsessid. Nimetatud tasand pole valdavalt teadlikustatav ja selle funktsioonid sõltuvad kõige enam sünnipärastest võimetest. Nt inimesel pole võimalik teadvustada neid kõneliigutusi, mis sooritatakse neelust madalamal (häälekurrud, hingamislihased). Ka mõjutada nende lihaste talitlust saab ainult kaudselt. Kõnehingamise ja hääle arendamiseks on vaja midagi hääldada. Igasuguse õppimise ja harjutamise seisukohalt on tegevuse struktuuris kõige olulisemaks ühikuks toiming. Iga toimingu sooritamisel läbitakse järgmised etapid: • Orienteerumine ülesandes (mida on vaja teha, mis tulemuseni peaksime jõudma). • Planeerimine (kuidas teha, mis järjekorras). • Ülesande täitmine
annaabi.ee 
