Kalevipoeg - peatükid 15, 16, 17 - kokkuvõte (0)

KALEVIPOEG
15, 16, 17
Kui Kalevipoeg kodu poole kõndis, kihutasid ta kannul Vanakurat koos 70 selliga. Vanakurat aias Kalevipoega taga, kuna ta tahtis, et Kalevipoeg oma võla tasuks . Seejärel kurat küsis, et kas Kalevipoeg on tema asju põrgust kaasa võtnud. Kalevipoeg sai aru, mis Vanakurat küsib ja vastas pilgates, et vist võttis need asjad kaasa. Lõpuks Kurat küsis, et kas Kalevipoeg tahab temaga tülli minna ja siis Kalevipoeg vastas pilgates jälle , et võib ka , ning järgmine kord tuleb ja teeb kuradi varakambreid tühjendama. Sellepeale tormas Vanatühi minema.
Kui videvik jõudis kätte, Kalevipoeg oli väsinud, heitis lauakoorma seljast, istus murule, sõi ja jõi ning ning jäi magama. Uni aga ei tahtnud tulla, kuna tal keerlesid peas mitmed mõtted ja sõnumid, mis ta oli saanud. Näiteks, et Alevipoja avaldused olid tunnistanud selle loo tõeks, et Kalevipoeg oli 7 nädalat nõiakütkes olnud. Lõpuks ta jäi magama. Kalevipoeg ärkas järsku ülesse, kuna tundis, et külje alla oli vesi tekkinud. Tuuletuuslari üks tütretest oli selle vee sinna tekitanud. Kalevipoeg võttis kivi kätte ja viskas selle sõlmeks vesivärava ette. Selletõttu vesi enam ei voolanud, ning nõiatütar närtsis ära. Seejärel jäi Kalevipoeg uuesti magama. Hommikul kui üles ärkas sõi ja jõi ning seadis sammud kodu poole.
Kodu väravas ootas Olevipoeg. Olevipoeg päris Kalevipojalt , et kus ta need lauad sai ja Kalevipoeg vastas talle kavalalt, et sealt, kus need ennem kavanud olid. Nad rääkisid omavahel ja said sõpradeks, Olevipoeg lubas linna ehitada Kalevipojale. Kalev pidi kive kandma, palke tooma , Olevipojale palka maksma. Kui Olevipoeg oli 3 päeva paaastu pidanud, hakkas ta ehitama.
Põrgust toodud piigad andis Kalevipoeg Alevite hoole alla. Alevi poeg kosis omale kõige noorema naiseks . Sulevipoeg sai omale kõige vanema piiga, aga keskmine tüdruk ei saanud meest omale. Alu taga elavale tuuslarile meeldis keskmine piiga ja ta röövis ta ära. Alevipoeg ja Sulevipoeg said sellest teada ja läksid tüdrukut päästma. Nad tapsid tuuslari ära, panid ta majale tule otsa ja läksid neiuga minema. Hiljem kosis Olevipoeg keskmise piiga omale naiseks.
Kalevipoeg tahtis ilmaotsa sõita, selleks lasi ta omale uhke laeva ehitada. Laev tehti hõbedast, kallimast hõbekarrast, õhukestest hõbelaudadest, laeva nimeks pandi „Lennuk“, et ta lennates lõhuks laineid . Endale käskis ta kullast kuue teha, ülemaile hõbekarrast, rahvale rauakarrast, vanematele vasekarrast, tarkadele terasest , et need kuued katki ei läheks. Kalevipoeg lasi laevale tuua laevamehi, sõjamehi, kasumehi, perepoegi, tarkasid, sõnamehi, tuuletarku, manatarku. Kui laev liikuma hakkas, hakkas Kalevipoeg laulma. Lennuk oli paar päeva purjetanud, kui Soome sorts lasi mõllavad tuuled lahti, Päikese ja taevatähed peitis udu sisse . Tänu tarkadele said nad edasi. 7 ööd ja 7 päeva olid nad sõitnud, kui Soome sortsid väsisid ja puhkasid tormide tekitamisest. Päike paistis ja maa hakkas paistma. Nad jõudsid Lapu randa . Kalevipoeg koos kolme seltsimehega käisid ees ja otsisid talu. Lõpuks leidsid ühe. Kalevipoeg astus sisse ja tunnistas taadi Lapu targaks, küsis sellelt , kuidas ta saaks ilmalõppu. Lapu taat lubas Kalevipoja koju juhatada, mitte edasi lasta, kuna paljud surid sellel teel. Lõpuks Kalevipoeg moosis taadi ära, ning see läks nendega kaasa.
Mitu ööd ja mitu päeva liikus laev edasi, kuni lõpuks sattus lainte langul neelukohta. Targad tegid laeva külge peibutise. Vaal tuligi ja võttis sellest kinni ning vedas laeva neelust välja. Laev oli veel mitu ööd ja päeva sõitnud, kui jõudsid Sädemete saareni, Sulevipoeg tahtis ise ees minna maad avastama . Sulevipoeg sattus leekide keskele , sai kõrvetada lõpuks taganes tagasi laeva, aga kannupoiss oli näkineitsi meelitusel ära eksinud .
Kalevipoeg ja teised heitsid siis põõsa varju puhkama , neid äratas tugev tütarlaps, kes oli nad oma põlle sisse korjanud ning taadi tarre viinud. Taat küsis neilt mõistatusi. Kui tark sai aru, et need olid pealtamaa naiste pojad, kes käivad tarkusi kogumas käskis ta tütrel mehed tagasi sinna viia, kus too oli nad korjanud. Keeletark sai sellest aru ja palus piigal viia neid merekaldale, piiga viis nad sinna. Hiigla tütar puhus nende laevale hoo sisse ja „Lennuk“ sõitis edasi põhja poole. Varsti nägid nad virmalisi. Päike oli peitu läinud, Uku oli armuandeks pannud virmalised vehklema, et Kalevipoeg näeks edasi sõita. Lõpuks jõuti Penisabaliste maale, neeed olid inimesed, kelle pool kehast oli koera oma. Nad ei lasknud kedagi kaldale, Kalevipoeg otsustas nendega võidelda tappis neid tuhandeid , lõpuks sai ühe kõrvi täku omale, ning kihutas sellega penisabalisi tapma . Kuid üks võõras mehike jäi risti ratsu ette seisma ja hobune komistas ning kukkus samblasoosse. Siis Kalevipoeg kahetses, et oli neid inimesi tapnud ja ppalus Ukut, et too annaks sinna kala ja maad. Kalevipoeg rääkis targaga, tark ütles, et ta peab koju minema, seal on slavärav, mis viib maailma lõppu. Lõpuks jõuti koju, seal oli kõik parem kui mujal
Olevipoeg sai linna valmis, sinna ilmus kõiksugu inimesi sõja eest varjule. Kalevipoeg pani linnale nimeks Lindanis, oma ema mälestuseks. Alevitepoeg lasi ka linna ehitada Harjumaale keset sood , Sulevipoeg tegi kolmanda varjupaiga. Käsu kandjad tulid Kalevipojale teatama, et sõda on tulemas. Kalevipoeg võttis oma hobuse, kannupoisid, sõjalisi 50 Virust, 60 Kuressaarest, 70 Soome maalt, 100 teisi saarlasi. Hakkas suur võitlus, Kalevipoeg tappis ohtralt vaenlasi , ratsutas oma kalli hobuga mööda lahinguvälja, hobune hüppas ja kukkus mäe keskele sala-rabasoosse, hobune uppus rabasse. Kalevipoeg kutsus oma sõbrad ja sõdalase kokku, et, siis nad jagasid tapetud sõdalaste varandust omavahel. Siis mindi koju. Kangelaste pojad läksid teist kaudu, läksid mööda radasid, mida polnud keegi ennem käinud. Nad jõudsid ühe koopa juurde, kus oli vanaeit, kes lõkkel suppi tegi, meestel olid kõhud tühjad, nad lubasid ise suppi edasi segada, et vanamutt saaks minna puhkama, vanake luges neile sõnad peale, et kui midagi juhtub jäävad kangelased ise süüdi. Alevipoeg jäi valvesse, teised keerasid magama. Maa alt tuli välja härjapõlvlase poeg, palus suppi, Alevipoeg ei andnud, härjapõlvlane hüppas katle äärele, sõi suppi natuke ja kasvas suureks, seejärel jooksis metsa, Alevipoeg vaatas pott tühi, tõi vett ja pani kapsast sisse ja tegi uue supi, ajas siis Olevipoja ülesse, jäi ise magama. Sama juhtus ka Olevipojaga ning äratas siis Sulevipoja ja läks ise magama. Sama juhtus ka Sulevipojaga, äratas siis Kalevipoja ülesse ja jäi ise magama. Kalevipoeg ei lubanud mehikesele suppi, enne, kui too annab talle oma kella pandiks. Härjapõlvlane andis ja selle tõttu vajus maa-alla. Selle peale ärkasid teised kangelased ja vanaeit ka . Vanaeit sai aru mis oli juhtunud ja hüppas kuristikku, sinna kuhu oli samune härjapõlvlane vajunud. Kangelased rääkisid omavahel,, mis nende vahikorra ajal oli juhtunud. Siis heitsid kõik jälle magama. Siis tulid murueide tütred, ning panid Kalevipojale pähe häid ja halbu, valesid ja õigeid mõtteid. Ehtisid mehed ära . Tüdrukud lpetasid mängimise, ning kuulsid juba vanaeite hüüdmas neid.