Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Haigusetekitajad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Haigusetekitajad
SALMONELLA
 Põhjustab salmonelloosi, kõhutüüfus.
 Salmonellad sisenevad organismi 
seedetrakti kaudu saastunud toidu või 
joogiga. 
  Nakkusallikaks  võivad olla paljud 
koduloomad .
 Säilivad eluvõimelistena külmutatud ja 
kuivatatud  toiduainetes , munades, 
piimas, joogivees. 
  Bakterid  paljunevad  peensooles  ja 
selle ümbruses paiknevates 
lümfisõlmedes.
 Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 
tundi peale saastunud toidu või joogi 
tarbimist iiveldus, peavalu, 
oksendamine, äge kõhulahtisus, väike 
palavik
SHIGELLOOS
 Shigelloos ehk  mustade  käte haigust 
levitab  peamiselt haigestunud inimene, 
kelle kaudu võib  haigustekitaja  
toidusse sattuda.
 Haigustunnused ilmnevad poole päeva 
või mõne päeva pärast ja need on 
mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge 
palaviku ja teiste üldnähtudeni.
 Shigelloosi esineb rohkesti just 
arengumaades ning see ohustab 
turismireisidel käijaid.
 Põhiline shigelloosist hoidumise viis on 
käte hügieen ja mõistagi köögi- ja 
puuvilja pesemine enne sööki ning 
muude toiduhügieeni nõudmiste 
täitmine.
JERSINIOOS
 Jersinioosi võib nakatuda haigustekitajaga saastunud sea- ja  veiseliha  liha kaudu, 
kuhu  bakter  pääseb looma keelelt ja neelust.
 Jersiiniate hulka kuulub kolm patogeenset mikroobi: kaks põhjustavad tüüpilisi 
seedetraktsi vaevusi, üks aga katku.
 Jersinioosi sümptomid ilmnevad mõni päev pärast nakatumist kõhuvalu ja 
kõhulahtisusena.
 Kõhuvalu annab tunda rohkem paremal pool, tekitades pimesoolepõletikukahtlusi. 
Hiljem võib haige kannatada liigesevaevuste käes.
 Enamasti kasutatakse jersinioosi puhul organismi  toetavat  ravi - antakse juua palju 
vett, et taastada kõhulahtisuse ja oksendamisega tekkivat veekaotust. Vajadusel 
asendatakse vedelik veeni kaudu. 
Vahel määratakse raviks ka antibiootikume. 
PRIOON

Prioon on madala moolmassiga 
valgu(proteiini)osake ja seega ei kuulu ei 
mikroorganismide ega viiruste hulka.

Prioonid  on äärmiselt vastupidavad 
väliskeskkonna tingimustele: nad ei hävi 
kuumutamisel, külmutamisel ja 
kuivatamisel, taluvad väga kõrget 
happesust ja väga kõrgeid kiirgusenergia 
annuseid. 

Haigustunnused on väga lähedased 
Creutzfeld- Jakobi  tõvele. 

Haigust iseloomustab pikk 
inkubatsiooniperiood, sümptomiteks on 
koordinatsiooni- ja käitumishäired, 
mälukaotus, nõdrameelsus.

Ravi puudub ja haigestumisele järgneb 
praktiliselt 100% surm.
BOTULIIN

Botuliin on mürkaine, mida eritavad 
ainetegevuse käigus  gram -positiivsed 
anaeroobsed  bakterid.


Tegemist on kõige kangema loodusliku 
mürgiga
.

Põhjustab botulismi.

Ohtlikud on toidud, mida hoitakse 
õhukindlalt, näiteks (peam. kodus 
valmistatud)  lihakonservid  jne.


Botulismitekitaja hävib, kui toitu 
kuumutada 15 minuti jooksul üle 100 °C.
 

Võib olla surmav.

Document Outline

  • Haigusetekitajad
  • SALMONELLA
  • SHIGELLOOS
  • JERSINIOOS
  • PRIOON
  • BOTULIIN
Haigusetekitajad #1 Haigusetekitajad #2 Haigusetekitajad #3 Haigusetekitajad #4 Haigusetekitajad #5 Haigusetekitajad #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor missxandra Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ohtlikud nakkushaigused maailmas
4
docx

Ohtlikud nakkushaigused maailmas

Ohtlikud nakkushaigused maailmas Andra Pant, NT 12 Shigelloos, teise nimega düsenteeria Shigelloosiks nimetatakse Shigella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust. Shigelloos on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on shigella ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Eestis esineb sagedamini kahte selle bakteri alaliiki. Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisus, palavik,kramplikud valud

Terviseõpetus
Haiguspuhangud referaat toiduhügieeni õpetusest
25
doc

Haiguspuhangud referaat toiduhügieeni õpetusest

Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus HAIGUSPUHANGUD Referaat toiduhügieeni õpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................4 2 Haiguspuhangud .................................................................................................................... 5 Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus .............................................................................5 Etioloogiline struktuur: ..................................................................................................... 5 Esinemise kohad: .............................................................................................................. 5 Piisklevi haiguspuhangute iseloomustus .................................

Toiduhügieen
Toidumürgistused
17
docx

Toidumürgistused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur Rühm T11 HT TOIDUMÜRGISTUSED Clostridium perfringens Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Piia Maria Nahkur Toidumürgistused SISSEJUHATUS Referaat keskendub erinevate toidumürgistuste ülevaatele. Veidi täpsemalt kirjutasin Clostridium perfringensist. Töö peaks andma lugejale üldist infot erinevate mürgistuste iseloomu kohta ja samuti nende välitmise nõuandeid. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 1. TOIDUMÜRGISTUSED Toidumürgistuseks nimetatakse haigusi, mis tekivad tõvestavaid pisikuid või mürgiseid aineid sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Sagedamini on mürgistuse põhjuseks toidusse sattunud ja seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumürgitus ei levi haigetelt in

Toiduhügieen
Mikrobioloogilised toidumürgitused
8
docx

Mikrobioloogilised toidumürgitused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaarist võib leida küllalt laia

Tööohutus ja tervishoid
Referaat-Bakterid ja hallitusseened
11
doc

Referaat: Bakterid ja hallitusseened

BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI..........................................................................7 7. BACILLUS CEREUS.........................................................................8 8. HALLITUSSEENED.........................................................................8 9. ASPERGILLUS................................................................................9 KASUTATU

Toiduhügieen
Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes
31
doc

Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes

Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes (1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõttele töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord (2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieeni-koolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi. (3) Koolituskava täitmist jälgib järelvalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täitmiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta. VÄLJAVÕTE Toiduseaduses on sätestatud, et kõigis toidukäitlemisettevõtetes peab olema koostatud enesekontrolliplaan. Enesekontrolliplaanis on kirja pandud toidukäitlemisettevõtte toiduhügieenialane koolituskava, kus on ettenähtud koolituse eesmärk, maht, sagedus ja kord. Vastavalt sellele peavad kõik toidukäitlejad läbima vastavalt oma töö iseloomule toiduhügieenikoolituse. Toiduhügieenikoolituse ka

Toiduhügieen
Bakterid
86
pdf

Bakterid

Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam

Bioloogia
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun