Konspekt - 9kl. õ. lk. 92-99 (0)

Seedeelundkonnas toit seeditakse.
Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal ,mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga.
Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hammaste ja keelega), neel ,söögitoru, magu , peensool ,jämesool ja pärak.
Suu – seedimine algab suus , kui toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Niisutatud toidupala on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu .
Neel on lehtrikujuline 12-13cm. pikkune lihaseline elund .Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus.
Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima.
Söögitoru on 25-30cm. pikkusega elund,mis juhib toidu makku.
Magu meenutab lihaselise seintega kotti,mille mahuks on 1,5-3,5 liitrit. See on seedekulgla kõige mahukam osa.Magu asetseb ülakõhus vasakul pool.Mao sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht.Need näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldab maonäret ja lima.Maos seguneb toit ensüümide ja soolhapet sisaldava maonõrega.Teiseks, magu on toidu seedimise olulisemaid organeid. Kolmandaks magu on mahuti kus toit püsib nii et seda saaks väikeste portsjonite kaupa väljutada peensoolde .Tavaliselt püsib toit maos 3-4 tundi. Soolhappe toimel hävineb ka enamik toidus leiduvates mikroobidest.Osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensooldse,mille algusosa nim. kaksiksõrmiksooleks.See nimetus tuleb selle sooleosa pikkusest(kuni 25cm).
Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest,siia suubuvad mitmed olulised seedenõred.Peensool on meie seedekulgla kõige pikem osa.Peensooled seinad on pidevas liikumises,sest kokkutõmbumine segab ja tõukab toidumassi edasi. Peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustamissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lpmfi.Imendumispinna suurendamiseks on soole siseseinad kurrulised.Lisaks sellele suurendavad peensoole pinda veel miljonid väikesed väljasopitised – soolehatud , mis annavad soolele sametise välimuse.Hattude kogupind on väga suur, ligikaudu 200-300m2.Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesooldse.Seal seedimist enam ei toimu.
Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel , kuna vesi imendub pidavalt tagasi ja muutub toidumass üha tahkemaks.Lõpuks jäävad jämesooldse vaid tahked toidujäägid,mida organism enam ei kasuta.Need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. Jämesooles on palju baktereid kes toituvad meile mittevajalikes seedimata jääkidest.Ka varustavad meie organismi mõningate vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seintele .Väljaheide koosneb põhiliselt seedimata toidujääkidest,baktermassist ja veest.
Suuõõnde nõristub süljenäärmetest sõlg.Kui suhu satub toit või vedelik,siis hakkab kohe rohkelt sülge erituma.Sülje lima muudab toidupala libedaks.Lisaks limale on süljes ensüümi amülaas.Seedimine toimub ensüümide toimel.Ensüümid on erilised valgud , mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone.Sülg sisaldab ka ühendeid mis hävitavad suus leiduvaid baktereid.
Süsivesikute seedimine algab juba suus. Tärklise seedimiseks on vaja süljes leiduva ensüümi amülaasi,mille abil hakkab toidutärklis suhkruteks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt,sest toit liigub sealt kiiresti edasi neelu.Neelus ja söögitorud seedimist ei toimu.
Magu.
Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima.Ööpäevas eritub ligikaudu pootlesit liitrit maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme.Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks.Soolhape mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks.Maos olev hape on nii tugev, et võib söövitada isegi paberit ja riiet.Kui maonõre paiskub söögitorusse tekib happe mõjul valuline kõrvetustunne.Lima kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest.Soolhape ja ensüüm pepsiin i mõjul hakkavad valgud maos lagunema .See on astmeline protsess.Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad.Kalgendunud valgud hakkavad pepsiini toimel lagunema.Pepsiin toimib ainult kindlal temperatuuril ja tugevalt happelises keskkonnas.Soolhape ja pepsiin võivad lagundada ka magu ennast, juhul kui mao limaskest on vigastatud või kui maoseinu kaitsvat lima eritub vähe.Valgud ei seedu maos täielikult, lõplikult seeduvad nad peensooles.
Maost peensoole algussossa liikunud toidukörti hakkavad seal mõj. Soole enda nõre ja kahe olulise seedenäärme maksa ja kõhunäärme nõre.Peensooles sedub lõplikult enamik toitaineid.Süsivesikud ja valgud on siiajõudes juba osaliselt seedunud,rasvade lõhustumine aga algab kaksteistsõrmiksooles.
Maks asetseb mao kõrval ülakõhus paremal.Maks toodab sappi .Maksa küljes paikneb põietaoline kotike sapipõis.Sinna koguneb sapp , mis on kibeda maitsega rohekaskollane vedelik. Sappi moodustub pidevalt.Ülejääk talletub sapipõies ja seda kasut. siis kui inimene sööb rasvarikast toitu.Sapp ise seedeensüüme ei sisalda kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks: rasvad muutuvad väikesteks tilgakesteks mida ensüümid hiljem lõhustavad.Sapipõies võivad tekida sapikivid ,mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist.Peale sapi sünteesile on maksal ka teisi ül. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest.Kogu soolestikust tagasipöörduv veri läbib maksa ning maksaensüümid muudavad mürgised ühendid mis toiduga organismi on sattunud kahjutuks.Maks on ka toitainete varupaik,ta muudab sooltest verre imendunud ülemäärase glükoosi varuaineks, mis vajaduse korral kastutusele võetakse.Lisals eeltoodule osaleb maks ka vananenud erütrotsüüdide lagundamises.
Kõhunääre on 10- 15cm pikkune elund,mis paikenb kõhuõõnes mao alumises osa taga.Ta eritab suurtes kogustes nõret mis suubub kaksiksõrmiksoolde.See nõre täidab seedimisel kaht olulist ül. Esiteks neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi.Teiseks kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid ensüüme,mis lõhustavad süsivesikuid,valke ja rasvu.Erinevalt süsivesikutet ja valkudest mis on peensoolde jõudes juba soaliselt seedunud hakkavad rasvad lõhustuma põhioliselt alles siin.
Lipaas on ensüüm,mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks.Lisaks kõhunäärme nõre ensüümidele teg. Siin ka peensoole enda nõre ensüümid.
Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooled süsivesikud,valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või lümfi imenduvad.Toitainete imendumine on nende lõhustumisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse. Igasse soolehattu siseneb veresoon mis hargneb seal võrgustikuks.Peale veresoonte on hattukesed ka väiksed lümdisooned.Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre,rasvade koostiosad lümfisoontesse.