Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb? (0)

Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb?
Kesknärvisüsteem :
Peaaju - juhib organismi talitlust, ühed piirkonnad võtavad info kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsuse, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele , nt lihastele. Peaaju talletab ka infot.
Seljaaju- ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub info keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi.
Piirdenärvisüsteem:
Selle moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse.
Mis on ajukoor ning mis tähtsus sellel on?
Suuraju millimeetri paksune väliskiht. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa on seotud info töötlemise ja säilitamisega. Selle eri piirkondades asuvad liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, haistmiskeskus , kuulmiskeskus, naha- ja lihastundlikkuskeskus ja nägemiskeskus. Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada , säilitada ja taasesitada infot.
Kas sa oled parema- või vasakukäeline? Kumb ajupool juhib sinu parema käe liigutusi?
Paremakäeline. Vasak ajupool.
Miks ei tohi keegi peale arsti liigutada õnnetusse sattunud inimest, kellel võib kahtlustada selgroovigastust?
Juba kahjustunud seljaaju liigutamisel võib kahjustus süveneda punktini, kus inimese keha halvatakse.
Miks on rattasõidul vaja kasutada kiivrit?
Kiivrit tuleb kasutada, et kukkumisel ei kahjustuks ajukoor, kus asuvad keskused, mis juhivad meie keha.
Kes on psühholoog ja kes psühhiaater?
Psühholoog on rohkem nõustaja, kes soovitab viise, kuidas kindlate probleemidega toime tulla, kuid psühhiaater tegeleb süvenenud psüühikahäiretega.
Miks on vaja närvisüsteemi?
Seda on vaja, et juhtida ja kooskõlastada kõigi elundite talitlust.
Mille poolest erinevad aksonid ja dendriidid?
Dendriidid on lühemad jätked ning nende kaudu liiguvad impulsid närviraku kehasse.
Akson on aga pikem jätke, mille kaudu liiguvad impulsid närvirakust välja.
Mis ülesandeid täidab peaaju?
Juhib organismi talitlust ja talletab informatsiooni.
Miks peetakse paremini arenenud suurajuga organisme kõrgemalt arenenud organismideks?
Suuraju on osa, mis on seotud tahtliku tegevusega , lihaste talitluse, otsuste tegemise, kõnelemise, kujutlusvõime, mälu ja õppimisvõimega. Seega rohkem arenenud suuraju tagab suurema kontrolli oma keha üle.
Miks tuleb õpitut korrata ?
Et see säiliks meie ajus pikemat aega.
Mis häired tekivad inimesel, kelle väikeaju on kahjustunud?
Tekivad häired tasakaalus ja liigutustes.
Miks on seljaaju vigastused organismile ohtlikud?
Seljaaju vigastuste tõttu võib tekkida halvatus , häired liigutamises jne.
Milline on uimastite mõju närvisüsteemile?
Uimastid , kas ergutavad või rahustavad seda ning samuti võivad olla hallotsinogeenilise mõjuga. Väheneb tajumisvõime ja reageerimiskiirus ning aeglustuvad erinevad funktsioonid, mida juhib aju. Ergutavate uimastite puhul hakkab keha tarbima suuremal kogusel energiat, mis keha kurnab.
Miks on uimastite tarbimist raske lõpetada?
Enamiku uimastite tarbimisel võib tekkida sõltuvus , mille juhul meie keha annab meile teada, et ta tahab seda veel ning seega on raske ilma selleta elada.
Millistest uimastitest võib tekkida sõltuvus?
Amfetamiin , ecstasy, fentanüül ehk valge hiinlane, heroiin , kanep, kokaiin , LSD.
Kirjelda närviimpulsi liikumist mööda refleksikaart?
erutust vastuvõttev närvirakk
närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi
selle piirkonnad analüüsivad erutust
närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse
organ või elund reageerib erutusele
Milline närvisüsteem juhib skeletilihaste, milline siseelundite talitlust?
Skeletilihaseid juhib somaatiline närvisüsteem ja siseelundeid vegetatiivne .
Kuidas mõjutab alkohol meeleelundeid?
Organismi reageerimiskiirus, enesekontroll ja otsustusvõime väheneb, tekib kõnetakistus, nägemine halveneb, kuulmine nõrgeneb.
Miks joobes inimesed sageli kukuvad?
Alkohol mõjutab väikeaju tasakaalukeskust.
Miks ei tohi alaealised alkoholi tarbida?
Osa ajurakke hävib, ajumass väheneb, mälu halveneb ja kahjustuvad hingamis- ja südametöö keskused. Alaealised on kasvamiseas ning alkohol kahjustab suuresti organismi.
Mille poolest erineb somaatiline närvisüsteem autonoomsest?
Autonoomne e vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut elundite talitlust: siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete tööd. Selle närvisüsteemi tegevust me endale ei teadvusta. Eristatakse kahte vastandliku toimega osa. Üks neist võimendab ja intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist.
Somaatiline e kehaline närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd vastavalt meeleelunditega väliskeskkonnast saadud infole. Suuremast osast tegevusest oleme teadlikud ja seda juhivad peaaju keskused.
Kuidas saad vähendada peapõrutuse saamise ohtu?
Kannad kiivrit.
Mis on tunderakkude ülesanne?
Tunderakud ehk retseptorid võtavad väliskeskkonnast infot vastu. Iga retseptor reageerib kindlale ärritajale (nt helile , valgusele) Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss .
Milline on silma ehitus?
(vt õpikust joonist) Sarvkest - aitab koondada valguskiiri läätsele, vesivedelik - kaitseb läätse, silmaava - selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele, vikerkest - reguleerib silmaava suurust, silmalääts - murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti võrkkestal , ripslihas - ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal , kõvakest - katab väljastpoolt silmamuna tagumist osa, soonketas - leidub rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega , võrkkest -katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud, kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemistugevus on kõige suurem, pimetähn- koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv , nägemisnärv - juhib närviimpulsid ajusse, klaaskeha - aitab koondada valguskiiri
Miks silmaava nõrgas valguses suureneb?
Et silma liiguks paremini valguskiired.
Loetle silmaosad, mida valguskiir peab võrkkestale jõudmiseks läbima?
Sarvkest, pupill, silmalääts, klaaskeha.
Kuidas kohaneb silm, kui vaatame algul lähedal ja siis kaugel olevaid objekte?
Lähedale vaatamisel on ripslihas kokku tõmbunud, sidemed on lõdvad ja silmalääts on kumer. Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv, sidemed pingul ja silmalääts on lame.
Miks on vaja kahesuguseid valgustundlikke rakke?
Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi ja vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust ning kepikesed eristavad heledat ja tumedat ning võimaldavad nägemist ka nõrgas valguses.
Milline on meeleelundite töö põhimõte?
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga.
Kuidas on silm anatoomiliselt kaitstud?
Silmakoopad on koljus - kaitse tagant ja külgedelt; kulmukarvad - kaitse vee ja higi eest; ripsmed - kaitse tolmu ja võõrkehade eest; silmalaud - kaitsevad silmamuna eestpoolt ; pisaravedelik - niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest.
Miks peavad pisaranäärmed pidevalt pisaravedelikku eritama?
Selleks, et silmad ei oleks kuivad; et kaitsta võõrkehade ja hõõrdumise eest. Samuti on pisaravedelikul antibakteriaalne toime.
Mil viisil reguleerib silm võrkkestale jõudva valguse hulka?
Pupill kas suureneb või aheneb.
Millest sõltub silmade värv?
Lõunapoolsetes maades moodustub inimestel organismis pigmenti rohkem ja see kaitseb silmi ereda päikesevalguse eest. Põhjamaade elanike silmad on päikesekiirguse suhtes tundlikumad, sest nende vikerkestas on pigmenti vähem.
Miks on tähtis näha ruumiliselt?
See võimaldab õigesti hinnata vahemaid ja kaugusi, aga ka esemete suurust.
Miks vanemad inimesed eelistavad sageli väikest kirja lugeda kaugemalt kui noored?
Vanematel inimestel tekib tavaliselt kaugelenägevus.
Prillide töö põhimõte?
Prillid kas suurendavad valguskiirte murdumist või hajutavad valguskiiri.
Miks soovitatakse lugemise ajal vahepeal kaugusesse vaadata?
Sest muidu kuivavad silmad ära.
Milline on närviraku ehitus ja talitlus?
Närvirakud on tähtjad, tuuma ümber on lühikesed jätked e dendriidid, mis võtavad energiavoo vastu. Samuti koosnevad nad neuriitidest. mille otsas on pikemad jätked. Koht, kus dendriidid ja pikad jätked kohtuvad, on sünaps . Mööda närvirakke jõuab närviimpulss vajalike lihasteni ja paneb need kokku tõmbuma.
Mis on lühi- ja kaugnägevus? Kuidas neid häireid korrigeeritakse?
Lühinägevus - silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid asju. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist.
Kaugnägevus - silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus, kujutis võrkkesta taga. Pluss prillid suurendavad kiirte murdumist.
41. Milline on kõrva ehitus?
Väliskõrv :
kõrvalest (koondab helilained )
kuulmekäik (juhib lained trummikilele)
trummikile (eraldab kuulmekäiku keskkõrvast, võnked levivad sellelt keskkõrva)
Keskkõrv :
trummiõõs ( õhuga täidetud väike õõs)
kuulmeluukesed (vasar, alasi ja jalus)
Sisekõrv
poolringkanalid ( tasakaaluelund )
tigu (kindlustab kuulmise)
kuulmetõri
42. Kuidas liigub heli kõrvas edasi?
Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad helid trummikilele.
Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole .
Sisekõrva kadunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse.
Piki kuulmisnärvi liiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse.
43. Mis võib kuulmist kahjustada?
Kõrvaosade kahjustused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja osad ravimid.
44. Kuidas säilitab keha tasakaalu?
Tasakaalu aitavad hoida sisekõrva osad. Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud e retseptorid. Pea asendist sõltuvalt tekib erutus erinevates retseptorites, mis saadavad impulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Väikeaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab omapea asendit ja liikumist. Kui selgub , et keha kaotab tasakaalu, siis saadab aju vajalikesse lihastesse käsu. Need tõmbuvad kokku ja tasakaal taastub. Sisekõrva kahjustuste korral esineb tasakaaluhäireid. Seismisel ja ka istumisel peapööritus, iiveldustunne , oksendamine ja kohin kõrvades.
45. Mis kasu on kahe kõrvaga kuulmisel?
Inimene kuuleb kahe kõrvaga, seepärast suudab ta määrata, kust ja kui kaugelt heli tuleb. Kui inimene kuuleb ainult ühe kõrvaga, siis ta ei suuda eristada, mis suunast heli tuleb.
46. Mis on trummikile ülesanded?
Trummikile annab edasi helist tingitud võnkeid keskkõrvale, kaitseb keskkõrva külma eest ja ka mikroobide eest.
48. Kuidas levib heli läbi välis- ja keskkõrva sisekõrva?
Kõrvalestalt trummikileni lainetena, trummikilelt kuulmeluukesteni võngetena ja sealt edasi teo vedelikku.
49. Miks soovitatakse lennuki õhku tõusmisel ja maandumisel kõrvade lukkuminemise vältimiseks korduvalt neelata?
Neelates õhurõhk mõlemal pool trummikile tasakaalustub.
Hingates ühtlustame õhurõhku kõrvas ja seega pole trummikilel liiga suurt pinget. Hingamisel välisõhk pääseb neelust trummiõõnde ning õhurõhk tasakaalustub.
50. Millised muutused toimuvad inimese elu jooksul tema keskkõrvas?
Vananedes trummikile muutub jäigemaks ja kuulmeluukesed ei suuda helilaineid piisavalt hästi juhtida ning võimendada.
51. Müra mõju kõrvale. Mis põhjusel võib mõne noore kuulmine olla viletsam kui tema vanemate oma?
Tihti puutuvad noored rohkema müraga kokku kui nende vanemad. Vali muusika , lärm koolis jne. Kõrvale pandav pinge on suurem
52. Kuidas saab peaaju informatsiooni pea asendi muutumise kohta?
Pea asendit muutes annavad sellest märku erinevad retseptorid, mis edastavad närviimpulsse ajju.
53. Mis toimub inimese organismis, kui ta komistab, kuid jääb püsti?
Tunderakke ümbritsev sültjas aine liigutab karvakesi ja ärritab tunderakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Samuti liiguvad vedelikus olevad kristallid ja annavad teavet keha asendi kohta.
54. Mis juhtuks, kui keskkõrva luukeste ühendused muutuksid liikumatuks ?
Luukesed ei saaks võnkuda ning helilaineid edastada .
55. Kuidas ja kus muutub mehaaniline võnkumine närviimpulssideks?
Teos paikneb arvukalt karvakestega kuulmisrakke. Keskkõrvast tulnud võnked levivad mööda tigu edasi ning liigutavad kuulmisrakkude karvakesi ja tekitavad sellega neis rakkudes närviimpulsse.
56. Kuidas toimib haistmiselund?
Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse.
57. Kui hea on inimese lõhnataju ?
Tänapäeva inimese lõhnataju on märksa halvem kui primitiivsetel esivanematel.
58. Kuidas inimene tajub erinevaid maitseid?
Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustisi - keelenäsasid, mille külgedel paiknevad tunderakud. Kui aineosakesed ärritavad tunderakke, saadavad need ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb nt magusat või haput maitset . Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Kui sülge eritub vähe ja keele pind on kuiv, siis tahke toidu maitset ei tajuta.
59. Kuidas aitab ninaepiteeli talitlus kaasa lõhnaaistingu tekkimisele?
Ninaepiteel on ülimalt tundlik lõhnade suhtes ning seega võtab neid hästi vastu.
60. Mis mõjutab haistmist?
Haistmine nõrgeneb nohu korral, sest siis on haistmisrakud kaetud paksu limakihiga, mis takistab lõhnaainetel nendeni tungida. Samuti kui oleme mingi lõhna sees pidevalt, harjume sellega ära.
61. Miks inimene ei tunne kiiresti süües toidu õiget maitset?
Selleks, et maitset tajuta, peab aine lahustuma süljes ning kui kiiresti süüa, siis ei jõua aine lahustuda.
62. Mis mõjutab maitsmismeelt? Miks me ei tunne maitset, kui meil on nohu?
Maitse tajumises osaleb haistmine. Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad ajusse närviimpulsse. Aju seostab need maitsepungadest tulnud signaalidega ning täiustub toidu maitse. Samuti mõjutab vananemine, suitsetamine ning see, milline on toit.
63. Võrdle maitsmis- ja haistmisaistingute teket.
Mõlemal korral satuvad aineosakesed meeleelundile, toimub ärritus ning tekivad närviimpulsid, mis liiguvad ajju. Erinev on see, et maitsmisel on keele pinnal keelenäsad, millel on tunderakud, kuid haistmisel on karvakesed .
64. Mis kahjustab meeleelundeid?
Suitsetamine (maitsmine), kõvad helid (kuulmine), pidev arvutis istumine (nägemine).