Ainevahetuse kokkuvõte (0)

Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaugu organism on seotud keskonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust.
Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uunedamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia.
Inimene peab järjepidevalt saama suurtes kogustes vett, valke, süsivesikuid ja rasvu. Väiksemates kogustes vajavad vitamiine ja mineraale .
Toidu energeetiline väärtus ehk kalorus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toidu lõplikul lõhustumisel. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesideks jne.
ÜLDINE AINEVAHETUS :
TOIT - SÖÖMINE, SEEDIMINE, IMENDUMINE – AINEVAHETUS RAKKUDES – LÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE.
Organism suudab kasutada kuni 40% vabanevast energiast ja seda nim. energiavahetuse kasuteguriks.
Ensüümid on erilise omadusega, valgud mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise jäädes ise samal ajal muutumatuks.
Vitamiinimid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks.
C-vitamiini puuduse tõttu haigestusid meresõitjad skorbuuti.
A-vitamiini puuduse tõttu tekib kuivsilmsus.
D-vitamiini puuduse tõttu haigestutakse rahhiiti. ( luud pehmenevad)
Ainevahetuse kiirus sõltub: keha temperatuurist, vanusest , kehamassist ja toitainete hulgast.
Organism kontrollib ainevahetuse kulgu mitmel viisil – energiavahetuse abil, ainest, ensüümide kaudu.
Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs ( hammaste ja keelega), söögitoru, magu, peensool , jämesool ja pärak.
Piimshambaid on 20. Jäävhambaid 32 jagunevad – lõike-, silma-, ja purihammasteks.
Hambad kinnituvad juurtega lõualuu sopudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon . Väljast katab hammast hambaemail. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega.

Toit peenestatakse kõigepealt suus .

Toit liigub neelu.

Neelust liigub toit söögitorusse.

Söögitoru juhib toidu makku.

Maost liigub peensoolde .

Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde.

Järgi jäänud tahkeks imbunud toiduained eemaldatakse päraku kaudu.
Kõhulahtisus tekib siis kui vee tagasiimendumine on häiritud. Kõhukinnisus tekib siis kui söödavas toidus on vähe taimesaadusi.
Peensoole algus osa nimetatakse kaksteistsõrmsooleks. Seal toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred.
Sülg muudab toidu libedaks. Lisaks limale on süljes ensüüm amülaas. Ööpäevas eritub inimesel 0,8-1,5 liitrit sülge.
Süsivesikute seedimine algab juba suus, valkude seedimine maos.
Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme, nende toimel muutub toit körditaoliseks massiks.
Soolhappe ja pepsiini toimel hakkavad lagunema maos valgud.
Peensooles jõuab seedimine lõpule. Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde liikunud toidukörti hakkavad seal mõjutama soole enda nõre ja kahe väga olulise seedenäärme maksa ja kõhunäärme nõre. Rasvade lõhustumine algab kaksteistsõrmiksooles.
Maks on kõige suurem nääre, mis toodab sappi. Sapp muudab rasvad hõlpsamini seeditavamaks. Sapi põies võivad tekkida sapikivid , mis põhjustavad valusi ja takistavad sapi liikumist.
Maks lagundab mürkaineid, ntks alkohol .
Kõhunäärme nõre sisaldab erinevaid seedeensüüme. Selle nõre suundub kaksteistsõrmiksoolde. Kaks tähtsamat ülesannet – neutraliseerib happelist toidumassi, lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu.
Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks.
Tärklisest moodustub lõpuks lõhustumisel glükoos. Rasvad lõhustuvad ka väiksemateks molekulideks – glütserooliks ja rasvhapeteks, mis imenduvad lümfisoontesse.
Erituselundid on neerud , soolestik , kopsud ja nahk. Tähtsaim on neerud, sest nad osalevad enamiku vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismis. Reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust verest.
Rändneerudeks nimetatakse neid neere, millel ümbritsev rasvkiht on väike ja need võivad liikuma hakata.
Neerude eritis on kusi ehk uriin, mille teke algab neerukehades. Uriini moodustab üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega.
Nahas paiknevad higinäärmed, kus moodustub peamiselt veest, mineraalsooladest ja ainevahetusjääkidest koosnev vedelik – higi, mis valgub nahal laiali.
Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga ka veeauru.