Balti kett Keskkonnakaitse Roheline liikumine ÜRO keskkonnakaitse programm UNEP 1972 Keskkonnakonverents Stocholmis Eesti esimene looduskaitseseadus 1935 1997 võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia ÜRO Keskkonnakonverents 1972. aastal Stocholmis Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. 20. sajandi algul tekkis Venemaal bolševism ehk enamlus (tuntud kui ka leninism). Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933a. majanduskriis, kui langes üldine majandustase ning kadus usk majanduse isereguleeruvusse Liberalism Liberalism on poliitiline või filosoofiline maailmavaade, mis põhineb ideede vabaduses ja võrdsuses. 20. sajanndil asendus klassikaline liberalism sotsiaalliberalismiga Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Kasutatud materjalid http://www.pshg.edu.ee/files/loeng9.pdf https://sites
kogu rahva esindusorganiks Rahvuskoguga ühines osa aadlike. Rahvuskogu kuulutas end Asustavaks Koguks Rahutused pariisis Rahvuskaarti loomine 14. juulil 1789. aastal vallutati Bastille kindlus Pariisis Prantsusmaa ümberkujundamine 1789. aasta augustis kaotati seisulikud eesõigused. Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel. Talupojad vabastati teotööst. 1789. aastal sügisel alustati kirikumaade natsionaliseerimist ehk riigistamist. 1790. aastal kaotati aadliseisus. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Deklaratsioon väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Oli eeskujuks paljudele teistele riikidele. Esimene põhiseadus ehk konstitutsioon SEADUSANDLIK Vetoõigus VÕIM TÄIDESAATEV seadustele
Tema nime kannab endine Saigon. Kuuba kriis toimus aastal 1962. Sel aastal paigutas Venemaa Kuubale toomapommi kandvad raketid, USA saatis Kuuba ümber mereblokaadi. Kriisi kõrgperiood oli 22. 28. oktoober, peale seda teatas Hrustsov, et toob Kuubalt raketid ära. Suessi kriis toimus aastal 1956 ning selle põhjuseks oli 1869-ndal aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolt rajatud Suessi kanal. 1952. aastal riigipöördega võimule tulnud Gamal Abdel Nasser alustab natsionaliseerimist, natsionaliseeritakse ka Suessi kanal. Kriisis osalesid Egiptus, Inglismaa, Prantsusmaa, Iisrael, eemalt ja NSVL ja USA. 1958-ndal aastal otsustab ÜRO, et kanal jääb Egiptusele. Berlini müür rajatakse aastal 1961, nelja okupatsiooniga Saksamaast tekib SLV ja SDV. Vietnami sõda toimub aastail 1964 1973.
ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati mälestussambad, ideoloogiliselt "valed" raamatud jne.Võib vaid ettekujutada kui kõrgel järjel võiks olla Eesti kultuurielu tänapäeval, kui sõda poleks meid puudutanud. Oma osa eestlaste nö. piinamisel oli ka Saksamaal. Saksamaa okupatsiooni all olles sundmobiliseeriti paljud eestlased. viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda. Majanduses ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad jäid riigi omandiks.Taludele määrati normid, kui palju mingeid saadusi tuli ära anda. Majandus töötas Saksamaa huvides, kuid tervikuna siiski arenes. Kahjuks puudutas ka Eesti holokaust, mille käigus hävitati väga palju juute. Kõigi nende sõjakoleduste hulgas sai Eesti väga palju kannatada, ent siiski jäi meie rahva vaim püsima. Siinkohal oleks sobilik tsiteerida Jakob Hurti "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna
Repressioonid Saksa ei teinud massirepressioone Ideoloogia pealesurumine Saksa hävitas juute ja mustlasi Tsensuur Saksal eestlaste suurem toetus Juhikultus Ideoloogiate erinevus Kontroll Saksa ei teostanud natsionaliseerimist Saksa käitus paremini 4. Nimeta tegureid, mis põhjustasid Eesti elanikkonna vähenemist 1940-1949 *2 massiküüditaist I 14 juuni 1941 10 000, II 25.märts 1949 20 000 *suurpõgenemine 1944 80 000 *sõjategevus *hukkamised *Baltsakslaste lahkumine 12 000 1939 oktoober 5. Eesti Iseseisvuse taastamiskatse (millal, kuidas, tulemus) 18-22 september 1944
- 15. juuli parlamendivalimised Eestis. parlamendivalimised Lätis ja Leedus. 21.-23. juuli Riigivolikogu 21. juuli kuulutatakse välja istungjärk. Kuulutatakse Läti NSV ja Leedu NSV. välja Eesti NSV (21 juulil), alustatakse varade natsionaliseerimist, vabastatakse ametist K. Päts . 30. juuli K. Päts küüditatakse. Teostub NSV Liidu 6. aug. Eesti 3.aug. Leedu anneksioon. Vägivaldselt inkorporeeritakse NSV inkorporeeritakse NSV liidetakse 3 uut Liitu. Liitu. 5. aug. Läti liiduvabariiki. inkorporeeritakse NSV
õnnestus Castrol ja tema väel mägedesse põgeneda. * Järgnes mitmeid edukaid rünnakuid ja linnade vallutamisi Castro ja Che Guevara vägede poolt (Maffo, Contramastre KeskOriente, Santa Clara jt.) . * 1.jaanuaril 1959. aastal õnnestus Castro väel, peale pikaajalist sõda, diktaator Batista kukutada ja tema asemel astus ametisse Castro. Kuuba kriis * NSV Liit toetas Fidel Castro natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist ning aitas Kuuba industrialiseerimist. * Juba 1962. aasta suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega keskmaaraketid. Hrustsov tahtis seeläbi sundida USAd järele andma SDV tunnustamise küsimuses, Castro aga soovis kaitset võimaliku sissetungi vastu. * 14. oktoobril 1962 märkasid USA luurelennukid Kuubal tuumarakette. * 22. oktoobril 1962 nõudis USA president John F. Kennedy avalikult rakettide tagasiviimist ja baaside
a oli majanduse kasvutempo keskeltläbi 10% aastas. Indoneesia.Indoneesia on rahvaarvult maailma kõige suurem isalmiriik ja see võib tulevikus tema positsiooni oluliselt mõjutada.Vabanes Hollandi võimu alt 1949.a,jäädes Hollandiga personaaluniooni. President Sukarno ütles 1954.a.personaalunioonist lahti ja saavutas 1959.aastaks diktaatorivõimu.Sukarno alustas nn juhtiva demokraatia rajamist. See tähendas pahempoolse terrorireziimi kehtestamist,Hollandi kapitalil põhinevate ettevõtete natsionaliseerimist, parlamendi laialisaatmist ja parempoolsete parteide keelustamist.Sellega kaasnes sovinistlik vägivald riigi äärerahvaste suhtes.1963.a. annekteeriti Uus-Guinea saare lääneosa.1964.a.alustati kampaaniat äsja moodustatud Malaisia riigi vastu.Vaen Malaisia vastu viis Indoneesia lahkumiseni ÜRO-st. Ebademokraatlike ümberkorralduste ja sõjaka natsionalismi koosmõju oli Indoneesiale laastav.Kogunes tohutu välisvõlg,riigiaparaat korrumpeerus,majandus kiratses. 1965.a
moodustasid RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ning vaimulike saadikuid - ASUTAV KOGU Asutav kogu koostas Prantsusmaale põhiseaduse ja pani olguse uuele riigikorrale. Revolutsioon algas 1789 aastal, 14. juulil Bastille kindluse vallutamisega. Muutused ühiskonnas : 1789 augustis - kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel , talupojad vabastati teotööst . 1789 aasta sügisel - alustati kirikumaade natsionaliseerimist (riigistamist) , et võlga vähendada, hakati müüma kirikule ja pagenud aadlikele kuulunud maid. 1790 aastal - kaotati aadliseisus. Prantsumaa riigikorraks piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus - seadusandlik võim seadusandlikule kogule , kohtuvõim kohtunikele, täidesaatev võim kuningale 1789 - "Inimese ja kodanuki õiguste deklaratsioon" - väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust 2) Viini kongress ja selle otsused
1929 algas majanduskriis. Saksamaal elas u. ...... ja töötuid oli ...... + 3 miljonit, kes töötasid ...... . 60% langes tööstustoodang, inflatsioon oli tohutult suur ja leiti, et selles oli süüdi valitsus. 30. jaanuar 1933 moodustas Hitler oma valitsuse (ta oli saanud võimule). Saksamaa hakkas liikuma diktatuuri poole 1) kõik demokraatlikud jõud olid lõhenenud 2) kardeti, et vastaspool hakkab läbi viima natsionaliseerimist 3) kardeti ka kommunistide võimule tulekut Riigipäevas natside enamust ei olnud. Hakkab likvideerima kommuniste. 28. veebruar 1933 sütib riigipäeva hoones suur tulekahju, milles süüdistati kommuniste. Erakorraline olukord inimesi võis vangistada ilma kohtu otsuseta. ......... periood Saksamaal 1) keelati kõik poliitilised parteid peale natsionaalsotsialistlikud 2) kogu kultuur ja haridus allutati .............
raketid ära. Lähis-Ida kriis pingeid tekitas Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude tervnemise juutidele Iisraeli riik, araablastele Palestiina riik, 1948. kuuluati välja juutide riik, arablased ei nõustunud ning ründasid Iisraeli, sõja võitsid juudid. Suessi kriis toimus aastal 1956 ning selle põhjuseks oli 1869-ndal aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolt rajatud Suessi kanal. 1952. aastal riigipöördega võimule tulnud Gamal Abdel Nasser alustab natsionaliseerimist, natsionaliseeritakse ka Suessi kanal. Kriisis osalesid Egiptus, Inglismaa, Prantsusmaa, Iisrael, eemalt ja NSVL ja USA. 1958-ndal aastal otsustab ÜRO, et kanal jääb Egiptusele. Vietnami sõda- NSV Liit ja Hiina USA; USA kaotas Ungari ülestõus Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. Toimus Budapestis Poola toetuseks. 1956 23okt tulid Ungari üliõpilased tänavaile meelt avaldama, nõudes enam poliitilisi vabadusi. Järgnevatel päevadel ühines nendega ligi 200 000 inimest
kõrvaldati ta võimult. Parteid ja riiki määrati juhtima Moskvale kuulekas president Bierut. Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkias juhtis sõjajärgset ajutist valitsust sotsiaaldemokraat Fierlinger. Valitsus natsionaliseeris samuti suurtööstuse ja osaliselt suurmaaomandid . 1946.a. toimusid valimised, kommunistid said vaid kolmandiku häältest. 1948.a. veebruaris haarasid kommunistid riigipöördega NSV liidu toetusel ise võimu ning asusid teostama üldist natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist. Stalini surm Stalini surm 5. märts 1953 Pärast veerandsaja aasta pikkust diktaatorina valitsemist oli Stalin, hoolimata ka venelaste kallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks müütiliseks isa-kujuks.
1) Demilitariseerimine: sõjatööstusettevõtted demilitariseeriti 2) Denatsifitseerimine: 3) Demonteerimine: 4) Demokratiseerimine: Sakslaste repatrieerimine: asustati ümber u. 14 milj. Sakslast Demokratiseesimisse suhtuti - Läänes: kujunes mitmeparteiline pluralistlik ühiskond - Idas: koondati kohalik võim üsna kiiresti kommu. Partei kätte Lagunes ka Saksam. Maj. Ühtsus Idatsoonis alustati natsionaliseerimist 1948: lõpetas kontrollkogu töötamas 1946: USA ja SB ühendasid oma tsoonid (Hiljem liitus Pr. Tsoon ühtne poliitika) 1948 21. Jaan 1949 mai: Rahareform Läänetsoonis - kui lääne mark taheti kehtestada ka Lääne-Berliinis puhkes 1. Külma sõja kriis e. Berliini blokaad, sest Berliin asus Idatsoonis ning NSVL'l oleks raskem kontrolli saavutada. NSVL sulges kõik Lääne-Berliini ühendavad maismaateed.
kõike, mis sümboliseeris vana korda. Rahvahulgast ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvajõu Rahvuskaardi voli alla. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. 1789. aastal kaotati aadlike ning talupoegade ühise otsusena feodaalide seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst, alustati kirikumaade natsionaliseerimist ja pandi alus vaba turjumajanduse ning tänapäevaste kapitalistlike suhete väljakujunemisele ning pärisorjuse kaotamisele Euroopas. 1791. aastal võeti vastu põhiseadus, mille põhjal kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia ja sätestati võimude lahusus: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu, kuhu valiti 745 saadikut, täidesaatev võim jäi kuningale ja kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Võimude lahususe
Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel. Igas tsoonis oli võim vastavat riiki esindava ülemkomissari käes. Ülemkomissaridest moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Potsdami konverentsil otsustati Saksamaa: · demonteerida · demilitariseerida · denatsifitseerida · demokratiseerida Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama. Konflikti ajendiks sai rahareform. Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei jõudnud, tegid nad rahareformi (21.juunil 1948) oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma raha hakkab kehtima Berliini läänesektorites (mis asusid Ida- Saksamaa ehk NSV Liidu tsooni pinnal).
Baltimaad nn nõukogude lääs kinnitati, et USA ei tunnista Balti riikide liitmist nõuti NSVL ja lääneriikidelt Molotovi-Ribbentropi pakti NSVL-ga, sealset valitsemiskorraldust ning varade Vaimse surutise lõdvenemine, uue põlvkonna esiletõus salaprotokollide tühistamist ning pakti tagajärgede likvideerimist natsionaliseerimist. Elavnes kultuurielu, kirjanike-kunstnike looming äratas 1980 Tallinnas noorte stiihilised meeleavaldused, kus protesteeriti 1953 Kersteni komisjon uuris vägivallapoliitikat tähelepanu Baltimaadest väljaspoolgi venestamispoliitika vastu ja mis lõppes avaliku kokkupõrkega Baltiriikides
Hakati looma ka Eesti rahvusväeosi. 2. 1917. novembris toimus Venemaal oktoobrirevolutsioon, ka Eestis haarasid võimu kohalikud enamlased Viktor Kingissepp võttis võimu üle Jaan Poskalt. Kõrgeimaks võimuorganiks oli enamlastel ESRK (Eestimaa sõjarevolutsiooni komitee), mille täidesaatev organ oli ENTK (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee), selle eesotsas seisis Jaan Anvelt. Lühikese ajaga võtsid enamlased võimu üle nii kohalikul kui ka kõrgemal tasandil. Majanduses alustati natsionaliseerimist, mõisnikelt konfiskeeriti maa ja kuulutati riigi omandiks, ka pangad, tööstusettevõtted, hotellid jms riigistati. Taga hakati kiusama poliitilisi vastaseid, laiali saadeti ka Maapäev ja lõpuks katkestati ka Asutava Kogu valimised. Enamlaste peamine eesmärk oli Eesti jätmine Nõukogude Venemaa külge. 3. Iseseisvuse välja kuulutamiseks olid vajalikud: 1. Iseseisvus tuli välja kuulutada kõrgemal tasandil. 2. Välja tuli kuulutada ka Asutava Kogu valimised, et töötada välja
1797 4. september toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 9. november10. november toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. Revolutsioon algas 14. juuli 1789 a vallutati Bastille kindlus. 1789. aastal tehti järgmised ümberkorraldused: kaotati seisuslikud eesõigused, talupojad vabastati teotööst, alustati kirikumaade natsionaliseerimist. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik võim kuulus seadusandlikule kogule. Täidesaatev võim jäi kuningale. Kohtuvõimu teostasid valitud kohtunikud. Seadusandliku Kogu enamuse moodustasid need, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid monarhia pooldajad ja jakobiinid. 1792
nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliseerimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ning Moskva-joonega mittenõustujate suhtes jne.).Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma.
Inimeste silmis langes süü valitsusele ja parteidele, kes Saksamaad seni olid juhtinud. Kiiresti hakkas kasvama Weimari vabariiki alati kritiseerinud NSDAP populaarsus. 1932. a. valimiste tulemusena said natsid parlamendis 230 kohta, olles Riigipäeva suurim fraktsioon. Ometi polnud neil veel absoluutset enamust. Kõik, kel midagi kaotada oli, eelistasid punasele diktatuurile pruuni. See aitas Hitleril 30. I 1933. a. võimule tulla, sest Hitler eitas natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist. Tulnud võimule, alustasid natsid arvete klaarimist kommunistidega. 28. II 1933 süttis Riigipäevahoone. Kohe süüdistati kommuniste ja alustati nende arreteerimist. Põlengut ettekäändeks tuues tühistati Weimari konstitutsiooni need paragrahvid, mis käsitlesid isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Seejärel keelustati kompartei. Nüüd oli natsidel Riigipäevas juba absoluutne enamus.
pidi korraldama kontrollnõukogu,esmaseks ülesandeks oli saksamaa demokratiseerimine,denatsifitseerimine,demilitariseerimine,demonteerimine;arutati reparatsioonide maksmist(otsustati võtta kaupadena);muutusid saksamaa piirid poola ja NSVL kasuks;sakslased,kes jäid väljapoole uue saksam piire said õiguse asuda oma riiki tagais;järkjärgutl kontrollnõukogu tegevuse aktiivsus vähenes;NSVL koondas oma tsoonis võimu kommunistide kätte; alustati ulatuslikku natsionaliseerimist;kontrolliti inimeste meelsust;kriisi ajendiks sai saksamaa läänetsoonides läbiviidud rahareform 21.07.1948;NSVL viis rahareformi läbi 2 päeva hiljem;NSVL blokeeris Berliini linna läänesektori ühendusteed läänetsoonidega;blokaad kestis 25.06.1948-12.05.1949;tulemuseks oli saksamaa ja berliini lõhestatus;kuulutati välja 2 erineva ühiskonnakorraga saksa riiki-saksamaa liitvabariik ja demokraatlik vabariik;sõjajärgsed demonstratiivsed vastasseisud: aatompomm
ees. 14.-15. juuli parlamendi- 14.- 15. juuli parlamendi- valimised Eestis. valimised Lätis ja Leedus. 21.-23. juuli Riigivolikogu 21. juuli kuulutatakse välja istungjärk. Kuulutatakse Läti NSV ja Leedu NSV. välja Eesti NSV (21 juulil), alustatakse varade natsionaliseerimist, vabastatakse ametist K. Päts . 30. juuli K. Päts küüditatakse. 5 Teostub NSV Liidu 6. aug. Eesti 3.aug. Leedu inkorporee- anneksioon. Vägivaldselt inkorporeeritakse NSV ritakse NSV Liitu. 5. aug. liidetakse 3 uut Liitu
mingeid otsuseid Balti riikide kohta vastu ei võetud, kuid Potsdami konverentsil antud tunnustusega NSV Liidu läänepiirile loobuti tegelikult Balti riikidele vabaduse nõudmisest. Samas ei andnud lääneriigid järele NSV Liidu survele Balti riikide liitmist de jure tunnustada. Külm sõda muutis uuesti olukorda. 12. juunil 1946 võttis Ühendriikide valitsus vastu memorandumi, milles kinnitati, et USA ei tunnusta Balti riikide liitmist NSV Liiduga, sealset valitsemiskorraldust ning varade natsionaliseerimist. 1953. aastal moodustas USA Kongressi Esindajatekoda Balti riikides 1940. aastal toimunu uurimiseks komisjoni, mis sai selle esimehe järgi tuntuks kui Kersteni komisjon. 1954. aastal avaldas komisjon üle poole tuhande leheküljelise aruande, milles kirjeldati veenvalt Moskva jõu-ja vägivallapoliitikat Baltimaades. Uus Nõukogude okupatsioon Balti riikides Uus Nõukogude okupatsioon tõi Baltimaades kaasa territoriaalsed muudatused. Juba 1944. aasta sügisel eraldati
Kroonu, kirikumaad pidid minema talude loomiseks. Mõisamaid võõrandada vaid õiglase tasu eest. Ostutalud on puutumatud. Eestmaa Talurahva Liit – (Ado Birk), see Põhja-Eestis. Seisukohad agraarküsimuses sarnased Essti Maarahva Liidu omadega. Mõisamaade osaline võõrandamine. Allesjäänud maa pidid mõisnikud 9 aasta jooksul ära müüma. Võõrandatud maa põlisrendile, õigus müüa ja pantida. Ostutalusid reform ei puuduta. Ei mingit maa natsionaliseerimist ega kollektiivset maaharimist. Asutava Kogu valimistel otsustati aga toetada Eesti Radikaaldemokraatlikku Erakonda. Demokraadid – 1905.a Eesti Rahvameelne Eduerakonna järglaseks sai Eesti Demokraatlik Erakond (J. Tõnisson, Peeter Põld, Karl-Eduard Sööt) . Vägivalla vastu. Ülüldised kodanikuvabadused, fõderaalne vabariiklik Venemaa ja autonoomne Eesti, oma rahvuskogu ja konstitutsioon, töötava rahva olukorra parandamine, rahvaharidus, emakeelne kool, rahvuslike huvide rõhutamine
Sigismund Litzmann. Tema kõrval oli piiratud volitustega Eesti Omavalitsus, juht eestlane Hjalmar Mäe. * avastati esimesel nõukogude aastal toimepandud nõukogude võimu veretööd (Tartu vanglas, Kuressaare lossis jne.). Samal ajal represseerisid sakslased nõukogude sõjavange ja siia toodud juute (Klooga, Kalevi-Liiva surmalaagrid). * viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda. * majanduses: ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad jäid riigi omandiks. Talupojad vaid kasutasid maad. Taludele määrati normid (kui palju mingeid saadusi tuli ära anda). Majandus töötas Saksamaa huvides, kuid tervikuna siiski arenes. Eestlased Nõukogude Liidu ja Saksamaa relvajõududes: NSVL Saksamaa Põhja-Eestis jõuti läbi viia sundmobilisatsioon, Põhiüksus Eesti Leegion (olid vabatahtlikud).
altpoolt tulevat vastuhakku. Saddam, kes oli uue reziimi tõusev täht, aitas parteid tugevdada ja ühendada. Kurdid olid vaevelnud vaesuse käes, aga Ba'ath 'i reziim leevendas vaesust, natsionaliseerides nafta ja ehitades koole ning haiglaid, importides tehnoloogiat ja tugevdades julgeolekuteenistust. Saddam, kes alati oli esinenud baathistina, kes unistab araabia maailma ühendamisest üheksainsaks modernseks riigiks, juhtis Iraagi nafta üle monopoli omanud Lääne naftakompaniide natsionaliseerimist 1. juunil 1972. Saddam edendas aktiivsekt Iraagi majanduse moderniseerimist, laskes rajada mitmeid kõrge tehnoloogilise tasemega ettevõtteid ning jälgides nende haldamist ja juhtimist. Ta juhatas ka maaelu moderniseerimist, põllumajanduse mehhaniseerimist ja maa jagamist talupoegadele. Saddam viis läbi pöörde ka energiatööstuses ning transpordis ja hariduses. Samuti algatas ta rahvusliku kampaania kirjaoskamatuse väljajuurimiseks ning kohustusliku tasuta hariduse kehtestamiseks
Litzmann. Tema kõrval oli piiratud volitustega Eesti Omavalitsus, juht eestlane Hjalmar Mäe. * avastati esimesel nõukogude aastal toimepandud nõukogude võimu veretööd (Tartu vanglas, Kuressaare lossis jne.). Samal ajal represseerisid sakslased nõukogude sõjavange ja siia toodud juute (Klooga, Kalevi-Liiva surmalaagrid). * viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda. * majanduses: ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad jäid riigi omandiks. Talupojad vaid kasutasid maad. Taludele määrati normid (kui palju mingeid saadusi tuli ära anda). Majandus töötas Saksamaa huvides, kuid tervikuna siiski arenes. Eestlased Nõukogude Liidu ja Saksamaa relvajõududes: NSVL Saksamaa Põhja-Eestis jõuti läbi viia sundmobilisatsioon, Põhiüksus Eesti Leegion (olid vabatahtlikud).
Aadlike seas olid suured vastuolud. Toimus hääletamine. Kasvas ühiskonnas rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus. Seda oleks saanud võib-olla ära hoida siis, kui oleks tuldud kokku ja seda maksude kehtestamist arutada generaalstaapidega või jätta need maksud tegemata raskustest saab kuidagi ikka üle. 2. 1789. a kaotati seisuslikud eesõigused. Talupojad vabastati teotööst. Võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 1789 alustati ka kirikumaade natsionaliseerimist e. riigistamist. 1790 kaotati aadliseisus. 3. See võeti vastu Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul, tugines inimeste võrdõigusele ja vabadusele. 4. Seadusandlik riigivõimuorgan Seadusandlik Korpus Täidesaatev võim Kuningas Uus riigivõimuorgan Seadusandlik Korpus 5. Monarhia kukutamine §15 Lk. 80 Koostati uus põhiseadus. Enamus Rahvakonvendisaadikuid pärines kodanluse hulgast. Toimus rojalistide e
Radikaalid (G. Suits, Fr. Tuglas, Joh. Aavik, Villem Grünthal-Ridala). Sotsiaalne ja vaimne rev. käivad käsikäes. Sotsiaalsed utoopiad. Ülistavad proletariaati, aga ei toeta ühe klassi valitsemise ideed. Pahempoolne ja mässuline liikumine. Talupoegi peavad tagurlikuks jõuks. Noor-Eesti ja esseeride ideoloogias oli kokkupuutepunkte (esseerid – sotsialistide- revolutsionääride partei Venemaal. Nõudsid täielikke poliitilisi vabadusi ja demokraatlikut vabariiki ja maa natsionaliseerimist. Pooldasid aga individuaalset terrorit. Eestlaste jaoks oli oluline see, et esseerid olid ainsad, kes taotlesid Venemaa föderaliseerimist.) Sotsiaaldemokraadid-tsentralistid (VSDTP), oli alates 1902.a Eestis kohal. (VSDTP loodi 1898.a. Minskis ja II kongressil 1903 Brüsselis toimus partei tegelik vormistamine ja põhikirja vastuvõtmine, seal jagunes ka partei kaheks, vasakäärmuslased ehk bolševikud eesotsas Leniniga ja Lääne-Euroopa sotsiaaldemokraatide pooldajad- menševikud).
tööstusliku potentsiaali vähendamiseks planeeriti demonteerida Saksa tööstusettevõtted ning võtta nende seadmed reparatsioonimaksete katteks. Peatselt alanud nn külm sõda muutis Saksamaa ida ja lääne vahelise vastuseisu tallermaaks. Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama. Konflikti ajendiks sai rahareform. Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei jõudnud, tegid nad rahareformi 21.juunil 1948 oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma raha hakkab kehtima Berliini läänesektorites, mis asusid Ida-Saksamaa ehk NSV Liidu tsooni pinnal.
- sõja kaotus tõi neile kaasa sunniviisilise demokratiseerimise, mis sai teoks täna USA okupatsioonile - Jaapani majandusime - Jaapanit ei koormanud raske riiklik sõjaline eelarve - avatus uutele ideedele ning leiutistele - elektroonikatööstus õitses no pmst kõik oli lill japside jaoks 2. Indoneesia jaoks tähendas diktaatorlik reziim pahempoolse terrorireziimi kehtestamist, Hollandi kapitalil põhinevate ettevõtete natsionaliseerimist, parlamendi laialisaatmist ja parempoolsete parteide keelustamist. Nii nagu Hiinaski, kaasnes kõige sellega sovinistlik vägivald riigi äärerahvaste suhtes. Indoneesia lahkus ÜRO-st 1964, põhjuseks viha iseseisva Malaisia vastu. Ebademokraatlike ümberkorralduste ja sõjaka natsionalismi koosmõju Indoneesiale oli laastav. Kogunes suuuuuuuuuuur välisvõlg, majandus feilis, riigisüsteem korrumpeerus. Indoneesia kahjuks olid seal ka kodusõjad ja riigipöördekatsed. 3
Tema nime kannab endine Saigon. Kuuba kriis toimus aastal 1962. Sel aastal paigutas Venemaa Kuubale toomapommi kandvad raketid, USA saatis Kuuba ümber mereblokaadi. Kriisi kõrgperiood oli 22. – 28. oktoober, peale seda teatas Hruštšov, et toob Kuubalt raketid ära. Suessi kriis toimus aastal 1956 ning selle põhjuseks oli 1869-ndal aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolt rajatud Suessi kanal. 1952. aastal riigipöördega võimule tulnud Gamal Abdel Nasser alustab natsionaliseerimist, natsionaliseeritakse ka Suessi kanal. Kriisis osalesid Egiptus, Inglismaa, Prantsusmaa, Iisrael, eemalt ja NSVL ja USA. 1958-ndal aastal otsustab ÜRO, et kanal jääb Egiptusele. Berlini müür rajatakse aastal 1961, nelja okupatsiooniga Saksamaast tekib SLV ja SDV. Vietnam KÜLMA SÕJA KRIISID Osalevad Kriis Probleem Tulemus riigid
tuumarelvastust. Manhattani projekti raames olid juba esimesed aatompommid loodud ning Truman oli kinnitanud vesinikpommi väljatöötamise plaani. Püüdes eelarvekulutusi kontrolli all hoida, arendas Eisenhower nüüd ,,võimsa samaga tasumise" poliitika. Selle dokumendi kohaselt tuli Ühendriikidel valmistuda tuumarelva kasutamiseks, kui rünnatakse riiki või kahjustatakse tema elulisi hüve. Siiski ei lubanud Eisenhower kasutada jõudu Lähis-Idas, kui pärast Suessi kanali natsionaliseerimist Egiptuse poolt Suurbritannia ja Prantsusmaa väed 1956. aastal okupeerisid ja Iisrael tungis Siinaisse. USA tugeva surve all viisid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisrael oma väed Egiptusest välja, säilitades siiski kontrolli kanali üle. Sisepoliitika ja majandus Üldjoontes pooldas Dwight Eisenhower uue kursiga kaasnenud valitsuse vastutuse põhimõtteid, kuid püüdis piirata presidendi rolli. Ta nimetas oma vaateid "dünaamiliseks konserva-tiivsuseks"
Kohtu all oli 24 inimest, neist 12le määrati surmanuhtlus (poodi 16. okt. 46) ja kolmele eluaegne vanglakaristus. Poodi 10 (sh. Ribbentrop, Rosenberg), Göring sooritas enne enesetapu, Bormanni ei tabatud. R. Hess tegi 1987 vanglas 93-aastasena enesetapu. Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama. Konflikti ajendiks sai rahareform. Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei jõudnud, tegid nad rahareformi (21.juunil 1948) oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma raha hakkab kehtima Berliini läänesektorites (mis asusid Ida-Saksamaa ehk NSV Liidu tsooni pinnal).
selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. · Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliseerimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ning Moskva-joonega mittenõustujate suhtes jne.). · Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga
3. märts 1918 – Bresti rahu – lõpeb sõjategevus Idarindel 11. märts – pealinn Moskva 6.-7. juuli – esseeride mäss, üheparteisüsteem 8. Kodusõda Venemaal. Kodusõja põhjused, sõdivad pooled. Interventsiooni põhjused ja osalenud riigid. Kodusõjale iseloomulikud jooned. Sõjakommunism. Enamlaste võidu põhjused. Kodusõjapõhjused ei tunnustatud bolševike võimu ei pooldatud natsionaliseerimist sooviti tõelist demokraatiat bolševike vägivaldne võimuhaaramine asutava kogu laialisaatmine vägivald poliitiliste vaenlaste vastu Sõdivad pooled Punakaartlased, toetasid töölised ja kehvik talupojad, bolsevike toetajad. ROHKEM Vene valged-Valgekaartlased, toetasid mõisnikud, suurkodanlus, kõrgem ametnikkond, vaimulikud, ohvitserid, intelligents, sotsialistlike parteide toetajad. VÄHEM
Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliseerimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ning Moskva-joonega mittenõustujate suhtes jne.). Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks
Nõukogude jõududega surutakse ülestõus maha. Sellega kaasneb suure pettumus Lääne propagandas. Sõnades lubatud abile ei järgnenud tegusid. 3) 1956. Poola vastuhakk, mis suruti maha, mingeid muutusi ei toimunud. 4) Suessi kanalikriis- 1953. a Egiptuse riigipööre. Kuningriik asendus Vabariigiga. Presidendiks valiti Gamal Abdel Nasser, kes otsustas üles ehitada sotsialistliku Islamiriigi. Sotsialism tähendas suurettevõtete natsionaliseerimist ning 1956. a kuulutati välja Suessi kanali natsionaliseerimine. Kuigi Inglismaa, Prantsusmaa ja Inglismaa ähvardasid Egiptust sõjaga, siis ÜRO vahendusel sõda jäi ära. Kanal läks aga Egiptusele. 2. Mis on riik? Riigi põhitunnused Sotsioloog Michael Mann määratleb riiki 4 põhilise omaduse abil: 1) Riigivõim 2) Riigi kaudu toimub poliitika tegemine ning seetõttu on inimeste ootused poliitika osas suunatud riigile.
pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. 34* Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliseerimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ning Moskva-joonega mittenõustujate suhtes jne.). 35* Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks
Ometi polnud neil veel absoluutset enamust. Töölisklassi parteid, sotsiaaldemokraadid ja kommunistid kogusid kokku enam hääli kui natsid. Neil oli ka parlamendis rohkem saadikuid. Saksamaal viirastus juba punase diktatuuri võimalus. Mida see tehaseomanikele, väikekaupmeestele ja talupoegadele kaasa oli toonud, teati Venemaa sündmuste põhjal. Kõik, kel midagi kaotada oli, eelistasid punasele diktatuurile pruuni. See aitas Hitleril 30. I 1933. a. võimule tulla, sest Hitler eitas natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist. Natside võimuletulekut kergendas ka vastasjõudude lõhestatus: sotsiaaldemokraadid pooldasid demokraatia säilitamist, kommunistide eesmärgiks oli aga proletariaadi diktatuur. Tulnud võimule, alustasid natsid arvete klaarimist kommunistidega. 28. II 1933 süttis Riigipäevahoone. Kohe süüdistati kommuniste ja alustati nende arreteerimist. Põlengut ettekäändeks tuues tühistati Weimari konstitutsiooni need paragrahvid, mis käsitlesid isiku-,
negatiivset suhtumist välisinvesteeringutesse. (Ibid) Õigesti tuleb hinnata ka riigi osalust majanduses. Võimalikud riskid on impordikeelud, hinnakontroll, tööjõu probleemid aga ka poliitilise võimu vahetumise sagedus ja vägivaldsus. Otseseks poliitiliseks riskiks ettevõttele on konfiskeerimine, kus sihtriigi valitsus võib ettevõtte üle võtta. Sarnane sellega on ka sundvõõrandamine, kui võidakse ettevõte üle võtta makstes mõningat kompensatsiooni. Nimetatud on ka natsionaliseerimist, kui riik aitab kohalikul ettevõttel rahvusvahelise firma üle võtta. Veel on toodud kodustamine, kui võõrriigi ettevõte loobub osaliselt või täielikult oma osalusest ettevõttes või piiratakse ja kontrollitakse ettevõtte tegevust ja seotakse välisinvesteeringud kohalike huvidega. See võib olla riigi või sotsiaalse surve tulemus. (Onkvisit jt. 1993,168) Viimaks tuleb märkida ka poliitilisi sanktsioone, kus valitsus võib keelata kauplemise riikidega, kellega ollakse sõjajalal.
!! + laeva asjaõigusseadus 90. a-te algul: Laevapõhimääruse kohaselt toimus laeva registreerimine Veeteedeametis. Laevaregistri põhimääruses oli samuti võimaldatud selline laeva registreerimine, mis on laevapereta prahitud laevaregisteris. See on tänapäeval tegelikult kõige suurem ja enim kasutatud laevaregister. Pank, kes annab laeva ostuks laenu, ei ole nõus andma laenu nii, et laev tuuakse esmalt Eesti laevaregistrisse, vaid pank on konservatiivne ja kardab natsionaliseerimist :). Seega, ei katsetata, kas hüpoteegipidaja saab oma õigusi siin õigussüsteemis korralikult kasutada või mitte. Ning panga esimene tingimus laenu andmiseks on see, et tema ütleb, milliste riikide registritesse laeva võib kanda. LOE: Lindpere ja Indrek Nuudi artikkel: Laeva register Eestis ja praktilised probleemid. Juridica artikkel :) 2002, nr 4. + Bill of Sale'i juures olev Lindpere Äripäeva artikkel! Panga juristid viivad kõik dokumendid registrisse
Osad peavad Suurbritannia kuningat/kuningannat oma riigipeaks (Austraalia, Kanada, Uus- Meremaa). 37 Tesitele on kuningas/kuninganna sümbol, mitte riigipea. BRÜ liikmed käivad regulaarselt koos, kuid nende otsused ei ole riikidele kohustuslikud vaid soovitava iseloomuga. Koostööd tehakse majanduses, hariduses, kultuuris. 4.4.1 MAJANDUS Peale sõda inflatsioon. Leiboristid teostasid oma võimuoleku ajal natsionaliseerimist, konservatiivid jällegi denatsionaliseerimist ja subsideerimise vähendamist. 4.4.2 SISEPOLIITIKA Valitsevad kaks suuremat parteid. Praegu Konservatiivid ja Leiboristid ehk Töö Erakond (sisult sotsialistlik). Peale sõda, esimestel valimistel kaotas Winston Leonard Spencer Churchill oma peaministri koha Clemente Attleele 1951. aastani. Siis kaotas Attlee oma koha jälle Churchillile. 1945 - Leiboristid riigistasid Inglise Panga. 1947 - riigistati lennuliiklus ja söekaevandus.
valelikuks ja keeldusid toetamast ning marssisid kongressilt välja. Ei lastud tühisest lõhkiminekust häirida, jätkasid kongressi. Kongress võttis vastu enamlaste poolt ette pandud dekl, kuulutas, et kogu keskvõim on üle läinud TSSN kongressile, kogu võim kohtadel peab üle minema kohalikele Nõukogudele. Pandi paika tegevusprogramm lähemaks ajaks. Sh nõuti sõja kohest lõpetamist, kõigi maade ühiskonnastamist, tööliskontrolli sisse seadmist tehastes, pangandussüsteemi natsionaliseerimist jne. Nõuded olid vanad tuttavad, olemas juba aprilliteesides. Uuem ja huvitavam oli tõdemus, et rahvusvähemustele tuleb tagada täielik enesemääramisõigus. See jäi tühisõnaliseks deklaratsiooniks. Kongress jätkus ka 26.okt, pandi paika Vm uus valitsemissüsteem detailsemalt ja konkreetsemalt. Kõrgemat seadusandlikku võimu pidigi teostama TSSN kongress, pandi paika, et kogunetakse iga 3 kuu järel, vaheajal teostab seadusandlikku võimu Nõukogude KTK. KTK moodustati ümber,
Samaaegselt bolševike võimuletulekuga Venemaal eraldusid üldisest sotsialistlikust joonest kommunistid. Kommunismini jõudmiseks peeti vajalikuks kapitalistliku tootmise arengutaset ning revolutsioon pidi toimuma kõigis arenenud maades enam-vähem samal ajal. Seetõttu leiti, et Nõukogude Venemaa peab omalt poolt kaasa aitama revolutsioonilevitamisele (nt. 1. detsember 1924 võimu haaramise katse Tallinnas). Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist. Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933.a. majanduskriis, kui langes üldine majandustase ning kadus usk majanduse isereguleeruvusse. Kui II maailmasõjas räsitud Euroopa hakkas taas kosuma, muutusid sealsed sotsialistid oma maailmavaadetes veelgi mõõdukamateks. Selle pöörde põhjuseks oli eelkõige ühiskonna koosseisu muutumine. Eelmise sajandi sotsialistid tuginesid varatule töölisklassile, 20. sajandil asendus see keskkihtide ja teenistujatega. Põhimõisted
Nende kätte läks ka julgeolekukomitee juhtimine. Vähemuses Pariisi kommuunis olid: 1) sotsialismi poole kalduvad anarhistid ehk proudhonistid(?), kes olid eelkõige Proudhoni toetajad. Olid ühenduses Marxi ja esimese internatsionaaliga 2) vabariiklased, keda juhtis Gambetta. Pariisi kommuun üritas ennekõike tegeleda Pariisi majandusega: lühendati tööpäeva,et tekiks rohkem töökohti; reguleeriti töökohti; üritati võidelda kaupade defitisiidi vastu. Natsionaliseerimist läbi ei viidud. Uuesti kehtestati revolutsiooniline kalender, mis pidi hakkama 1792.aastast. Pariisi kommuuni lipuks sai punane lipp, mis tõusis hiljem kommunismi sümboliks. Moodustati Rahvapääste Komitee( nagu Pr.rev aeg oli olnud). Pariisi kommuun sai tegutseda 2 kuud. Thiers, kelle käes oli olnud ülejäänud Prantsusmaa võim, hakkas kiiresti koguma armeed, et ka Pariisis kontroll legaalselt prantsuse valitsuse alla saada. Puhkes kodusõda Versaille(+ülejäänud Prantsusmaa) ja
Järgnes enamlaste kiire edasitung. 1919 a algul jäi rinne pidama TallinnPaideViljandiPärnu liinil. Esialgse ebaedu põhjused: · Eestlaste arvuline vähemus · Relvastuse ja varustuse ebapiisavus · Madal võitlusmoraal, lootusetuse meeleolud MURRANG VABADUSSÕJAS "Punase korraga" tutvusid eestlased Eesti Töörahva Kommuuni (ETK) kaudu. ETK kuulutati välja Narvas. Koheselt liideti ETK võimu all olev osa Eestist Venemaaga. Alustati natsionaliseerimist, mõisatest moodustati põllumajandusühistud, terrori käigus hukati ca 600 inimest. Mõistetavalt kasvas rahva soov sellisele korrale vastu seista. Ülejäänud murrangu eeldused olid: · Soomusrongide (juhid ANTON IRV, KARL PARTS) ja meredessantide (admiral JOHAN PITKA) edukas tegevus. · Vabatahtlikest loodi võitlusvõimelised eriväeosad (Kuperjanovi partisanid, Kalewi-Malewa jt) · Teiste riikide toetus (Soome, Taani & Rootsi vabatahtlikud, Inglise laevastik Tallinna reidil)
Samaaegselt bolševike võimuletulekuga Venemaal eraldusid üldisest sotsialistlikust joonest kommunistid. Kommunismini jõudmiseks peeti vajalikuks kapitalistliku tootmise arengutaset ning revolutsioon pidi toimuma kõigis arenenud maades enam-vähem samal ajal. Seetõttu leiti, et Nõukogude Venemaa peab omalt poolt kaasa aitama revolutsioonilevitamisele (nt 1. detsember 1924 võimu haaramise katse Tallinnas). Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist. Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933.a. majanduskriis, kui langes üldine majandustase ning kadus usk majanduse isereguleeruvusse. Kui II maailmasõjas räsitud Euroopa hakkas taas kosuma, muutusid sealsed sotsialistid oma maailmavaadetes veelgi mõõdukamateks. Selle pöörde põhjuseks oli eelkõige ühiskonna koosseisu muutumine. Eelmise sajandi sotsialistid tuginesid varatule töölisklassile, 20. sajandil asendus see keskkihtide ja teenistujatega. Põhimõisted
Kroonu, kirikumaad pidid minema talude loomiseks. Mõisamaid võõrandada vaid õiglase tasu eest. Ostutalud on puutumatud. Eestmaa Talurahva Liit (Ado Birk), see Põhja-Eestis. Seisukohad agraarküsimuses sarnased Essti Maarahva Liidu omadega. Mõisamaade osaline võõrandamine. Allesjäänud maa pidid mõisnikud 9 aasta jooksul ära müüma. Võõrandatud maa põlisrendile, õigus müüa ja pantida. Ostutalusid reform ei puuduta. Ei mingit maa natsionaliseerimist ega kollektiivset maaharimist. Asutava Kogu valimistel otsustati aga toetada Eesti Radikaaldemokraatlikku Erakonda. Demokraadid 1905.a Eesti Rahvameelne Eduerakonna järglaseks sai Eesti Demokraatlik Erakond (J. Tõnisson, Peeter Põld, Karl-Eduard Sööt) . Vägivalla vastu. Ülüldised kodanikuvabadused, fõderaalne vabariiklik Venemaa ja autonoomne Eesti, oma rahvuskogu ja konstitutsioon, töötava rahva olukorra parandamine, rahvaharidus, emakeelne kool, rahvuslike huvide rõhutamine
Kadettide partei 2. Trudovikud – vene haritlased, vene talurahva esindajad, kelle eesmärgiks oli jagada mõisamaad talupoegadele; nende selja taga mingit parteid otseslt ei olnud. 3. Autonomistid-föderalistid – vene vähemusrahvuste esindajad Eesti saadikud ühinesid algul a-f-dega, kuid viimaste fraktsioon läks lõhki. Riiguduumal oli oht laiali saadetuks saada, kuna nad ei olnud valitsusele eriti lojaalsed, liiha vasakpoolne ja revolutsiooniline. Nõuti mõisamaade natsionaliseerimist ja sundvõõrandamist ning riigi maatagavara moodustamist. Selle peale saadeti duuma laiali. Balti vene rahvuslased ei tahtnud leppida, sellega, et kohalikel venelastel polnud võimalik oma kandidaate Riigiduumasse saata. Kehtestati kvoot- üks venelane, sakslane ja eestlane. Valitsus lükkas selle plaani tagasi, kuna ei viitsinud valimisseadust muuta. Valimised II riigiduumasse toimusid 1907. Valimisõigust oli piiratud. Seekord said valida vaid taluperemehed ja nende pojad, mitte sulased
annaabi.ee 
