10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
508 laadimist
Kokku alla laetud
10 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
martin11112
Õppematerjali autor
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest.
Seepärast kevadel juhtus välksõda ja Hitler vallutab väga kiiresti pool euroopat. 14 juuni 1940 langeb Pariis Hitleri kätte. Kuna Hitler aina vallutas, ei märgatud seda et väiksemaid riike okupeeriti. 17. juuni 1940 marsib Eestisse 90 000 punaväelast Zdanov korraldas võimu ülevõtmist Eesti okupeeritud 21. juuni kukutati Eesti valitsus Päts kirjutas paberid alla 21. juuli muudeti Eesti Vabariigi nimi ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6. august 1940 võeti Eesti NSVLiidu koosseisu 4) Nõukogude okupatsiooni ümberkorraldused (iseloomusta) Esimesena ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Aug 1940 uus põhiseadus: vastavalt sellele Riigivolikogu nimetati Ülemnõukoguks, vabariigi valitsusest sai Rahvakomissaaride Nõukogu,
Eesti teise maailmasõja ajal 1.MRP-Molotovi-Ribbentropi pakt-23.august 1939. • Sõlmiti Moskvas, NSVL<->III Reich • Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia-NSVL • Poola alad, Leedu-Saksamaa • 1.september 1939 tungisid Saksa väed Lääne-Poolasse • 17.sept ründas Ida-Poolat Punaarmee • 28.sept läks Leedu NSVL alla, Poola lahing-maade jagamine, sõbralik paraad • Sellega algas II MS 2.Baaside leping. Baaside aeg. • Baaside leping sõlmitakse 28.september • 18.okt tulid sisse baasid-35 000, Lätisse ja Leetu enam-vähem samal ajal • Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12.märts 1940) 3.Eesti okupeerumine
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 35. Baaside aeg Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks on peetud Esimese maailmasõja rahulepinguid. Mitmed riigid aga leidsid, et nende roll maailmas ei rahulda neid, ning olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning taastada endised Tsaari-Venemaa valdused. Kaudne süü maailmasõja vallandumises oli ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei söandanud rakendada agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Venemaa tahtis aga teatud alasid, milles oli ka Balti alad. 23.augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi
Eesti teise maailmasõja ajal Nõukogude okupatsioon 1940. Saksa okupatsioon 1941. Poliitiline elu- vangistati/ tapeti poliitilisi liidreid, Poliitiline elu- nukuvalitsus, moodustati kõrgemaid sõjaväe ja politseijuhte, poliitiline tegevus kindralkomissariaat- valitses tsiviilvalitsus selle keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine
Johannes VaresBarbarus. Riigikogu saadeti laiali ning kuulutati uued Riigivolikogu valimised. Nende korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. Riigivolikogu valimised toimusid 14.15. juulil neid võib pidada ebademokraatlikeks, kuna üles seati ainult 1 kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ja paluti selle vastuvõtmist Nõukogude liitu. 6. augustil 1940. a sellekohane palve ka rahuldati. Ümberkorraldused Okupantide esimeseks sammuks oli riigiaparaadi lammutamine tagandati kõrgemaid ametnikke, sõjaväe ja politsei juhte, kohtunikke, maavanemaid ja linnapäid. Augustikuus 1940. a kiideti Riigivolikogu poolt heaks ka selle ümbernimetamine Ülemnõukoguks (esimees Johannes Vares) ja senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimees Johannes Lauristin).
38. AASTA 1944 SÕDA JÕUAB TAAS EESTISSE 1944 aasta jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldsepealetund. Vastase löögist vapustatud suures vähemuses Saksa väekoondised taandusid kiiresti Eesti poole. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Tegelikult vältas võitlus Narva pärast ligi seitse kuud. Esialgu näis olukord kujunevat katastroofiliseks. Saksa väejuhatusel piisas võitlusvõimelisi üksusi ainult Jaanilinna tugiala hoidmiseks, mitte aga kogu Narva jõe kaitseliini mehitamiseks. Kuid ka punaarmee vajas väikest pausi ning seda aega kasutasid sakslased abivägede paiskamiseks Narva alla. 30 jaanuar kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilistasiooni, mida sedapuhku asisid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma vastu sissetungivatele
EESTI 1939 - 1944 Baaside aeg Oktoobris 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu.
annaabi.ee 
selle järgi saan oma arutluse tehtud.
Kõik kommentaarid