Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külma sõja periood (0)

1 Hindamata
Punktid
Külma sõja periood
(1945-1990)
  • Seosed II MS – Koostööd teevad lääneriigid(demokraatlikud ja 1 totalitaarne riik)
  • Pärast II MS saavad liitlastest vaenlased – kaks erinevat maailmavaadet


II MS tulemused
Territoriaalsed muutused:

Poliitilised muutused:
  • Kommunism muutub süsteemiks
  • Kujuneb sotsialismileer: Ida-Euroopas (9); Aasias (4)-Hiina; Vietnam ; Mongoolia ; Põhja-Korea
  • USA loobub isolatsioonipoliitikast ja tõuseb maailmapoliitika juhtivaks liidriks (Euroopa: purustatud + nõrgestatud; USA: hakkab kaitsma lääneriikide demokraatiat)
  • Alud: rahvusvahelisele koostööle (1945 ÜRO EL)
  • 1. x peetakse rahvusvahelist kohut sõjakurjategijate üle
  • algab KÜLM SÕDA (2 maailmavaate vastasseis

Külma sõja perioodid
Sotsialismileer: kõmmun. Maj. süsteem
  • 1945-48 kujunemine

Külm sõda (1946) kasutuselevõtt
  • Koloniaalsüsteemi lagunemine ( NATO ; VLO e. Varssavi pakt/kommunistlike riikide “NATO ”) + tuumarelva arendamine + KOSMOSETEHNOLOOGIA ARENG
  • 1970 – pingelõdvendusperiood (1. algatajaks : Lääne-Saksamaa (Tahetakse soojendada suhteid Ida-Saksamaaga) 2. USA autoriteedi langemine; info vabavahendamine
  • 1980 lõpp – sotsialismileeri lagunemine
  • 1990 – lõpp OSCE e. EU julgeoleku + koostööorg. poolt

(Pärast Saksamaa ühinemiset 3. Okt. 1990)
ÜRO loomine
  • Jalta konverentsil määrati, millal (1945 aasta suvel; San Fransoscos; konverentsil 51 riiki
  • Peaassamblee: Tähtsaim organ; liikmesriigid 5 (USA; UK; NSVL; Pr.;Hiina)
  • Julgeülekunõukogu: tagab rahu; tähtsaim otsustamisorgan
  • Püsiliikmetel vetoõigus (alalised liikmed): hoiti tasakaalu
  • Uus rahvusvahelise koostköö + rahu organ pidi välja vahetama RL(Rahvasteliidu)
  • Hakkas välha töötama rahvusvahelisi seadusi (pidi kaitsma kõiki inimesi)
  • 1948 – ÜRO: Inimõiguste deklaratsioon

Kommunismileeri kujunemine
Trumani doktriin
Marshalli plaan
  • Algatati 1948 Am.’s : EU maj. Taastamiseks
  • Aitas kaasa kommunismi pidurdamisele + dem. Levitamisele
  • Kommu . Pidurdamise poliitika I rakendus
  • Abi – kõigile 1) loobuda ettevõtete riigistamisest + natsionaliseerimisest
  • NSVL – lükkas USA abi tagasi, keeldus ka Soome

Vastastikuse majandusabi nõukogu – VMN
  • Loodud: 1949 NSVL poolt – Kuni NSVL lagunemiseni 1991
  • Iga leping tuli sõlmida läbi Moskva
  • Selle abil NSVL kontrollis oma satelliitriikide majandust
  • Maj. Integratsiooni riikide vahel ei toimunud

Saksamaa pärast II MS
  • Jaotati okupatsioonitsoonideks liitlaste vahel
  • Ajati ühtset poliitikat:

  • Demilitariseerimine: sõjatööstusettevõtted demilitariseeriti
  • Denatsifitseerimine:
  • Demonteerimine:
  • Demokratiseerimine:
    • Sakslaste repatrieerimine: asustati ümber u. 14 milj. Sakslast
    • Demokratiseesimisse suhtuti
    • Läänes: kujunes mitmeparteiline pluralistlik ühiskond
    • Idas: koondati kohalik võim üsna kiiresti kommu. Partei kätte
    • Lagunes ka Saksam. Maj. Ühtsus – Idatsoonis alustati natsionaliseerimist
    • 1948: lõpetas kontrollkogu töötamas
    • 1946: USA ja SB ühendasid oma tsoonid (Hiljem liitus Pr. Tsoon – ühtne poliitika)
    • 1948 21. Jaan – 1949 mai: Rahareform Läänetsoonis
    • kui lääne mark taheti kehtestada ka Lääne-Berliinis – puhkes 1. Külma sõja kriis e. Berliini blokaad , sest Berliin asus Idatsoonis ning NSVL’l oleks raskem kontrolli saavutada. NSVL sulges kõik Lääne-Berliini ühendavad maismaateed.
    • I NSVL saavutas: Lääne-Berliini iseseisvaks haldusüksuseks jäämise
    • Blokaad lõppes 1949 mai (Kiirendas Saksamaa lõhenemist)
    • Blokaad tekitas lõpliku lõhenemise: Läänes (Saksa LV- dem.) Idas (Saksa DV- kommu.)
    • 1955-66: Hallstein kuulutab välja “Hallsteini doktriini”
    • paneb paika suhtumise Saksamaasse (Ainult üks Saksamaa – Läänesaksamaa
    • Ida-Saksamaa ainult NSVLi okupatsioon, nendega katkestada suhted
    • Kestab kuni sotsiaaldemokraadid alustavad uut idapoliitikat
    • Lääne-Saksamaa loobub “Hallsteini doktriinist” sest on nähtud, et Saksamaa on väga erineval arenenud
    • NSVL eesmärgiks saada tunnustust II MS järgsetele terriotariaalsetele muutustele, selle saavutab Helsinkis nõupidamisel

    NATO loomine
    • Nn sõjalise bloki alguseks (praegu on see liitmesriikide kollektiivne kaitse ja küberjulgeolek)
    • Loodi 1949
    • 1948 allkirjastavad 5 Lääne-EU riiki Brüsseli pakti (Belgia; Lux.; Holland ; Pr.; SB)
    • NATO asutajariigid (5 Büsseli riiki + Portugal; Taani; Norra; Island ; USA; Kanada )
    • Peakorter ; Pariisis (kuni 1966 aastani, mil Pr. Peatab oma liikmelisuse NATO’st)
    • Peale seda peakorter Brüsselis
    • Neutraalseks: Austria; Šveits; Rootsi; Soome; Iirimaa

    Pariisi kokkulepped
    • Koreast saab 2 riiki
    • 1950 – 1953 : Korea sõja puhkemine ( II Külma sõja kriis)
    • Põhja-Korea tungib kallale Lõuna-Koreale (et kommunismi )
    • ÜRO julgeolekunõukogu otsustas: sekkutaks Korea sõtta USA vägedega
    • Pärast Stalini surma (1953) suudeti Koreas rahu säilitada
    • Aasias polnud NSVL enam midagi saavutada – tähelepanu taas EU’sse
    • SLV (e. saksa liitvabariik): satub ohtu (NSVL sunnib kommunismi)
    • Otsustati relvastada SLV
    • 1954: sõlmiti Pariisi kokkulepped
    • SLV’s kaotati okupatsioonireziim + võeti NATO liikmeks
    • seal võis SLV omale lubada 12 diviisi suuruse armee Bundeswehri

    VLO
    • 1955 Varssavi bakt: loob NSVL sõjalise bloki (et kaitsta sotsialismileeri NATO eest)
    • Albaania; Bulgaaria ; Poola; Rumeenia ; Saksamaa DV; Tšehhi; Ungari
    • NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida kasutati ära enda huvides)

    Kommu. Levik Aasias
    • 1945: Põhja-Vietnam kuulutatakse kommu. Riigiks
    • 1912: Hiinast vabariik
    • Suurem osa: Guomindangi võimu alla
    • Hiina kommunistliku partei eesotsas (HKP): Mao Zedong
    • Pärast II MS HKP ja Guomingdangi koostöö enam ei laabunud
    • 1946: Hiina kodusõda
    • Rahvapartei kaotas (pidi taanduma mandri Hiinast)
    • Kuulutatakse Hiina Rahvavabariik
    • (Taivaani saartele armee ja HV kullavaruga)
  • Külma sõja periood #1 Külma sõja periood #2 Külma sõja periood #3 Külma sõja periood #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-06-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reinga Kaasik Õppematerjali autor
    II MS tulemused (Territoriaalsed/poliitilised muutused)
    Külma sõja perioodid
    ÜRO loomine
    Marshalli plaan
    Vastastikuse majandusabi nõukogu – VMN
    Saksamaa pärast II MS
    NATO loomine
    Pariisi kokkulepped
    VLO
    Kommunismi Levik Aasias

    Sarnased õppematerjalid

    Kanna kaardile Euroopa riigid
    2
    docx

    Kanna kaardile Euroopa riigid

    ka külm sõda. 4 Raudne eesriie: oli läänemaade + kommunistlike riikide vaheline infosulg. Esimesena võttis selle mõiste kasutusele 1945 Chuchill, kes ütles oma telegrammis Trumanile, et ei tea, mis seal teiselpool toimub, sest rootsi suursaadik, kes aitas jute, oli kaduma läinud. 4 RE. eesmärk: kaitsta kommu. Alasid võõrvõimude eest; vaba teabevoolu takistamin, salapoliitiline kontroll, tsensuur. 4 See oli Külma Sõja ajal saavutus ja ka meetod. kestiskuni 1990 kui sotsialismileer lagunes. ÜRO: Atlandi Harta (14. august 1941) põhimõtetel olev organsiatsioon. Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. Jaan. 1942 26 riiki 1945. aprilli ­ juunis: San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed eesmärk: rahvusvahelise rahu + julgeoleku + inimõiguste + rahvusvahelise koostöö tagamine + (majandusliku, sotsiaalse,

    Ajalugu
    Külm sõda konspekt
    4
    docx

    Külm sõda konspekt

    09.02.1946 ­ Stalini kõne Moskvas ­ rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 ­ Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linnas Fultonis kõne ­ AVALIKUSTAS LIITLASTE VASTUOLUD. USA ajakirj. Nimetas seda ­ külm soda (liitlaste vahel) Churchilli kõnet nim. Moskva külma sõja poliitika avalikuks formuleerimiseks. Külm soda ­ Külma sõja telg oli USA ja NSVL vastasseis. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised (luure, õõnestustegevus, liitlaste hankimine, konfliktid, kriisid, pingekolded, võidurelvastumine) ­ et tugevdadad ennast ja nõrgestada teist. Võimsam relv oli TUUMAPOMM TRUMANI doktriin Majanduslikult arenenud USA Euroopas populaarne. EU riigid muutusid

    Ajalugu
    PÄRAST II MAAILMASÕDA
    4
    docx

    PÄRAST II MAAILMASÕDA

    Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk ­ Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine ­ riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks ­ st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama. 1975 ­ nõupidamine Helsingis, kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon). Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda. 5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine. 1945 mais telegrafeerib Churchill Trumanile ­ Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie ehk keegi ei tea mis seal taga toimub. Märtsis 1946 pidas Churchill kõne ja avalikustas liitlaste vastuolud. USA ajakirjandus nimetas seda külmaks sõjaks. See on ideoloogiline vastasseis kahe erineva süsteemi vahel ­ USA ja NSVL, üliriigid, kes omakorda juhivad oma süsteemi. Külma sõja

    Ajalugu
    KÜLMA SÕJA KRIISID
    74
    ppt

    KÜLMA SÕJA KRIISID

    nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia

    Ajalugu
    Maailm pärast Teist maailmasõda
    6
    docx

    Maailm pärast Teist maailmasõda

    demokraatliku valitsuse loomine II maailmasõja tagajärjed Kokku hukkus ligi 60 mlj inimese Oli suurenenud tsiviilisikute hukkumise hulk võrreldes I maailmasõjaga Balti riigid jäid NSVL võimu alla NSVL kontrolli alla läksid ka Kesk- ja Ida-Euroopa (kommunistlik blokaad e Teine Maailm) Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine Külma sõja algus Suured majanduslikud kahjud Toimusid suured poliitilise kaarti muutused Jaapani demokratiseerimine San Francisco konverents Toimus: 1951 Arutati: kokkulepet Jaapaniga NSVL polnud kutsutud sinna Otsustati: Jaapan tunnustab Korea poolsaare iseseisvust, NSVL-le Kuriili ja Sahhaliini saared, Jaapani nn uus põhiseadus demokratiseerimine Kahe üliriigi kujunemine

    Ajalugu
    Ajalugu KT külm sõda
    8
    docx

    Ajalugu KT külm sõda

    ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku

    12. klassi ajalugu
    Ajalugu KT KS
    8
    docx

    Ajalugu KT KS

    ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku

    12. klassi ajalugu
    Külm-sõda
    12
    docx

    Külm-sõda

    kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). NL eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi.

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun