Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Adolf Hitler (1889-1945?) (0)

1 Hindamata
Punktid
Adolf Hitler (1889-1945?)
Sündis Austrias , isa oli tolliametnik. Hitler soovis saada endale kunstiharidust. Ta oli Patsifist , sõdade eitaja . Hakkas pärast I MS maalimisega tegelema. I MS-s oli ta ka rindel ja kuna ta ei olnud nõus relva kätte võtma siis ta oli käskjalg. Kaks korda sai haavata ja ühe korra gaasimürgituse, mille tagajärjel kaotas mõneks kuuks nägemise. Ta oli suur kõnemees. Ta oli pikka aega laatsaretis.
12. september 1919 ühines Hitler Natsionaalsotsialistliku saksa tööstus parteiga.
1921 sai temast selle partei juht, teda nimetati füüreriks. Oli populaarne algselt ainult Baieris. Selle partei edualus – lubas rahvale seda, mida rahvas tahtis ja ootas.
1921 loodi sõjaväestatud politsei, kes hakkas natse toetama – juht Ernst Röhm.
1923 hakkas ilmuma natside päevaleht, mille toimetaja oli Alfred Rosenberg (Tallinnas sündinud Balti- Sakslane ).
1923 aasta lõpul Münchenis riigipöörde katse, Hitler üritas haarata võimu.
1929 algas majanduskriis . Saksamaal elas u. …… ja töötuid oli …… + 3 miljonit, kes töötasid …… . 60% langes tööstustoodang, inflatsioon oli tohutult suur ja leiti, et selles oli süüdi valitsus.
30. jaanuar 1933 moodustas Hitler oma valitsuse (ta oli saanud võimule).
Saksamaa hakkas liikuma diktatuuri poole –
  • kõik demokraatlikud jõud olid lõhenenud
  • kardeti, et vastaspool hakkab läbi viima natsionaliseerimist
  • kardeti ka kommunistide võimule tulekut
    Riigipäevas natside enamust ei olnud. Hakkab likvideerima kommuniste.
    28. veebruar 1933 sütib riigipäeva hoones suur tulekahju, milles süüdistati kommuniste. Erakorraline olukord – inimesi võis vangistada ilma kohtu otsuseta.
    ……… periood Saksamaal –
  • keelati kõik poliitilised parteid peale natsionaalsotsialistlikud
  • kogu kultuur ja haridus allutati ………….
  • asutusi nimetati malevateks ja need omakorda pidid alluma poliitilisele juhtimisele
  • hakati kontrollima rassilist puhtust
  • juutidelt võeti ära kodanikuõgused
    1935 ……nurbergi (?)…… seadused - keelati abielud juutide ja mitte juutide vahel.
    Antisemitism ehk juudivastane.
    1934 Hitler pani paika oma kaaskonna –
    * Himmler – juhtis …………..
    * Göring – juhtis majandust
    * Goebbels – propakanda
    * Rotenburg – idealoogia
    * Hess - parteitöö
    Nad kõik olid väga vastuolulised inimesed (ei saanud omavahel läbi), kelle vahel koostöö ei olnud võimalik. Ja selle tõttu ei olnud Hitleril karta , et keegi neist pöörduks tema vastu.
    1936 (31. detsember) kutsus Hitler kõik need mehed enda juurde ja ütles, et järgnevatel aastatel alustab Saksamaa maailma vallutamist.
    Märts 1935 – kehtestati Saksamaal uuesti üldine sõjaväekohustus. Alustati Saksamaa lennuväe ja sõjalaevastiku taastamist.
    Aprill 1935 – Inglise, Prantsusmaa ja Itaalia avaldasid protesti Saksamaa tegemiste kohta.
    18. juuni 1935 – Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1) – Saksamaa võis ehitada …………………... . See oli Versailles 'e rahulepingu kahepoolne rikkumine. Esimene samm Inglismaa järeleandmisele Saksamaale.
    Sügis 1935 – Saksamaa astus välja Rahvasteliidust
    7. märts 1936 – Saksamaa viis oma väed Reini demilitariseeritudtsooni. Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia olid selle vastu ning esitasid jällegi protsesti, kuid see oli ka kõik, midgi enamat ette ei võetud.
    Juuli 1936 – toimusid Berliinis olümpiamängud
    September 1936 – Saksamaa loobub Locarno kokkulepete täitmisest.
    1937 – Hitler lihvideerib võimu juurest kõik inimesed, kes on tema tegemiste vastu (……………. ja kaitseminister). ……. kaitsejõudude ülemjuhatus – ametikohustused võtab endale Hitler kes on juba ka president ja riigikansler. Staabi ülemaks saab Keitel. Välisministri kot läheb 80+ vanuses mehele Joahim von Ribbentrop. Saksamaa alustab Euroopa vallutamis plaaniga.
    Novembri lõpp 1937 – Käiku läheb „Otto“ plaan. …………………………..
    November 1937 – teeb Saksamaa Austriale ettepaneku sõlmida sõja- ja tolliliidu sõlmimine. Austria hakkas venitama (ei tahtnud lepingut sõlmida) ja otsustas, et …………
    7. veebruar 1938 – Saksamaa okupeerib Austria (anšluss)
    Tšehho- Slovakkia – demokraatlik riik, kus oli väga tugev sõjavägi.
    Suvel 1938 - Tšehho-Slovakkia kriis
    14. september 1938 – sekkub Inglismaa. Hitlerile saadetakse telegramm. Chamberlain teatab Hitlerille, et oleks vaja pidada läbirääkimisi Tšehho-Slovakkia küsimuses.
    September 1938 – toimub Münchenis konverents kus osalevad Saksamaa, Suurbritannia , Prantsusmaa ja Itaalia. Kirjutati alla Inglismaa-Saksamaa deklaratsioonile. Müncheni konverents oli Londoni …….. lepituspoliitika kulminatsioon . Anti järele agressiivsetele …………..
    15. märts 1939 – Saksamaa okupeeris Praha ja ülejäänud Tšehho-Slovakkia. Tšehhi jagati kaheks – Böömimaaks ja Määrimaaks ja need liideti Saksamaa koosseisu. Slovakkia jäi vormina iseseisvaks aga tegelikult oli Saksamaa võimuall.
    1939 – sõlmiti Saksamaa ja Itaalia vahel terasfakt – nende kahe riigi vahel koostöö leping
  • Adolf Hitler-1889-1945- #1 Adolf Hitler-1889-1945- #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liilia mi Õppematerjali autor
    1945 on küsimärgiga sellepärast, et Hitleri laipa pole siiani leitud ja täpset surmaaastat ei teata. Selles konspektis on palju aasta arve sees.

    Sarnased õppematerjalid

    1930-ndad – agressiooniajastu
    20
    docx

    1930-ndad – agressiooniajastu

     Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents.  Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936).  1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikearvuline äärmuspoliitikute rühm Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei; 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler. Erakonna ideoloogia toetus vihkamisele, mida saksa rahvas tundis Versailles' rahulepingu vastu

    Ajalugu
    Väga põhjalik ajaloo konspekt
    46
    doc

    Väga põhjalik ajaloo konspekt

    1920ndad Versaille süsteem on rahu tagamiseks Euroopas.(rahu tagatiste süsteem). Washingtoni süsteem- rahu tagamine merel. 1922- washingtoni konverents. Euroopa ja maailma suurriigid otsustasid vähendada (uputatakse laevastikud) laevastike donaaže, mille tulemusena pidi olema tagatud rahu maailmameredel. Need kaks lepingut pidid andma rahu tagatiste süsteemi. Washingtoni lepingust oli häiritud Jaapan, kes nõudis egemooniat Aasias. 1933 tuleb Saksamaal võimule Hitler:  Toob sisse sõjaväe kohustuse  Loob sõjalaevastiku, rikub Versaille’ lepingut  Riigid ajavad lepituspoliitikat, ei võta midagi Hitleri vastu ette  Saksamaa toob oma väed Reini demilitariseeritud tsooni sisse 8 suurriiki kes valitsesid maailma enne 1 Ms.: prantsusmaa, venemaa, Itaalia, Austria-Ungari, Jaapan, Saksamaa, Usa, Venemaa 1920-1930nd  11 nov. 1918- Venemaal algas kodusõda, võimul bolševikud, (valge ja punaarmee)

    Ajalugu
    Saksamaa 1920 -1930-aastatel
    3
    doc

    Saksamaa 1920.-1930. aastatel

    Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 ­ kukutati monarhia, 1933 ­ Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki.

    Ajalugu
    SAKSAMAA-1871-1945
    18
    doc

    SAKSAMAA 1871-1945

    Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid. Juulis 1919 liitus selle Töölisparteiga Austriast pärit kapral Adolf Hitler (1889-1945), kellest kujunes Müncheni õllekeldrites peatselt tunnustatud kõnemees. Austriast pärines ka partei uus, 24.02.1920 vastu võetud nimi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei). 28.07.1921 valiti Hitler NSDAP esimeheks. Tema initsiatiivil loodi partei poolsõjaväeline organisatsioon, mis sai nimeks Sturmabteilung (SA). SA juhiks sai 1922 endine lahinglendur Hermann Göring (1893-1946)

    Ajalugu
    Diktatuurid kahe maailmasõja vahel
    7
    doc

    Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

    1920. aastal toimus Kapp-Putsch, mille käigus parempoolsed üritasid Berliinis võimu haarata. Ülestõus kukkus läbi, kuna ametnikud boikoteerisid, aga põhiliselt seetõttu, et töölised korraldasi üldstreigi. Sõjavägi ei olnud nõus kaitsma seaduslikku valitsust ning pärast Kapp-Putschi saadetakse Vabakorpused laiali. Sõjaväelased hakkavad moodustama oma parteisid. 1919. aastal loodi Baieris Natsionaal- Sotsialistlik töölispartei (NSDAP). 1921. aastal valitakse Hitler selle partei juhiks. Nende algne mõjupiirkond on Lõuna-Saksamaa. Partei loob ka oma rünnakrühmad - SA (Ernst Röhmi juhtimisel). SA haakab kasutama saksa koloniaalmundreid (liivakarva pruunikad), ning selle järgi saavd nimetuse pruunsärklased. Parteil on oma ajaleht Vökischer Beabachter, mis ilmus iga päev (see näitab, et lugejaskond on suur). Selle toimetaja oli A.Rosenberg, keda peetakse ühtlasi ka ideoloogia loojaks. 1923. aastal Ruhri kriis:

    Ajalugu
    Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel
    5
    doc

    Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

    väljatöötamine, Goebbels. Relvaüksused Mussolini kujul: SA- pruunsärklased, E. Röhm. SS- mustsärklased, H.Himmler. osalemine Reichstagi valmistel- üha enam kohti. 1930- murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. 1937 a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonide maksmise. Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Rahva rahulolematus, natsidel 107 kohta parlamendis. Seega riigi majanduskriis ja poliitiline kriis aitasid natsid võimule. Hitler: tulekahju Riigipäevahoones- kompartei keelustamine, arestid. Juudivastased rassiseadused- kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine, vallandati kõik juudid ja ebalojaalsed isikud (ametnikkonnast). 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid- Füürer. 8. Millised olid Hitleri võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused. Kuidas kehtestas Hitler natside diktatuuri Saksamaal 1933-34. Milliseid

    Ajalugu
    NSVL
    5
    rtf

    NSVL

    · Volkdeutche vereine ­ juhiti Berliinist ja see ühendas, toetas ülemaailmselt kõiki sakslasi. · Laste- ja noorsooorganisatsioonid ­ ideoloogiline kasvatus ­ Hitler-jugend(Noorhitlerlased-poistele), Bund Deutcher Mädel(Saksa Tütarlaste Liit-tüdrukutele), Jungvolk ­ 6-aastastele · Ühiselt Venemaaga olid nende peamised vaenlased liberaal-demokraatlikud riigid, kes vaevlesid kapitalismi käes Isikukultus: · Hitler oli partei juht ja kõrgeima riigivõimu kandja · 1933-1945 kuulati kõigil 12 parlamendiistungil ainult Hitleri kõnet. · 1934.a. Hitler tuli võimule oli nii kantsler, president kui ka parteijuht Poliitjulgeolek: · SS ­ Parteisisene politsei, likvideerisid sisevaenlasi, kuulasid neid üle(loodi juba 20ndatel) · Schutzstaffel ­ koonduslaager · Gestapo ­ Poliitilise meelestatuse kontroll

    Ajalugu
    Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel
    7
    doc

    Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

    · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia ­ Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun