Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külm sõda (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid ümberkorraldusi tehti NSVL mõjupiirkonda läinud maades?
  • Milles väljendus rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940 a-te teisel poolel?
  • Millised olid Marshalli plaani rakendamise eesmärgid?
  • Mida kujutas endast külm sõda?
  • Mida kujutas endast VLO?
  • Mis olid selle eesmärgid?
  • Mis oli VMN Selle eesmärk?
  • Mida kujutas endast NATO?
  • Millal loodi Eesmärgid?
  • Millal toimus kuidas lahenes?
Ajalugu. Külm sõda.
1. Kuuba kriis toimus aastal 1962. Sel aastal paigutas Venemaa Kuubale toomapommi kandvad raketid , USA saatis Kuuba ümber mereblokaadi. Kriisi kõrgperiood oli 22. – 28. oktoober, peale seda teatas Hruštšov, et toob Kuubalt raketid ära.
Lähis-Ida kriis pingeid tekitas Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude tervnemise juutidele Iisraeli riik, araablastele Palestiina riik, 1948. kuuluati välja juutide riik, arablased ei nõustunud ning ründasid Iisraeli, sõja võitsid juudid .
Suessi kriis
toimus aastal 1956 ning selle põhjuseks oli 1869-ndal aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolt rajatud Suessi kanal . 1952. aastal riigipöördega võimule tulnud Gamal Abdel Nasser alustab natsionaliseerimist, natsionaliseeritakse ka Suessi kanal. Kriisis osalesid Egiptus , Inglismaa, Prantsusmaa, Iisrael, eemalt ja NSVL ja USA. 1958-ndal aastal otsustab ÜRO , et kanal jääb Egiptusele.
Vietnami sõda- NSV Liit ja Hiina – USA; USA kaotas
Ungari ülestõus
Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. Toimus Budapestis Poola toetuseks . 1956 23okt tulid Ungari üliõpilased tänavaile meelt avaldama, nõudes enam poliitilisi vabadusi. Järgnevatel päevadel ühines nendega ligi 200 000 inimest. 4nov surusid Nõukogude väed ülestõusu maha, mille käigus hukkus tuhandeid inimesi.
Korea sõda Militaarse konflikti periood Põhja- ja Lõuna-Korea režiimi vahel suure sõjategevusega 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953. Pärast jaapanlastest vabanemist 1945 oli Korea jagatud kaheks: Põhja-Korea (Nõukogude võim ja kommunism ) ja Lõuna-Korea(USA väed ja 1948 sai sellest Korea Vabariik). 1949 lõpul tegi Kim II Sung Stalinile ettepaneku purustada Lõuna-Korea ja 1950 juunis tungiski Põhja-Korea kallele Lõuna-Koreale millega algas Korea sõda ja kestis kuni 1953.
Berliini blokaad 1948 juuni ja selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast ( elekter , toit jm) lootes sellega linna põlvili suruda ja endaga liita. Lääne-Beriliin aga ei alistunud ja sai abi USA-lt, kes koos liitlastega neid õhusilla abil varustas. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avalikult külma sõja alguseks.
Berliini müüri ehitamine rajatakse aastal 1961, nelja okupatsiooniga Saksamaast tekib SLV ja SDV.
3.Milliseid ümberkorraldusi tehti NSVL mõjupiirkonda läinud maades?
* Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte.
* Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis.
* Tohutu võim oli julgeoleku organeil.
* Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud.
* Sõjaväestatus oli oluliselt suurim kui maailmas keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele
4. Milles väljendus rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. a-te teisel poolel?
Berliini blokaad, NATO , VLO, Marshali plaan.
5. Trumani dokrtiin
1947 kuulutas USA president Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid.
6. Millised olid Marshalli plaani rakendamise eesmärgid?
See oli abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju.
7.Mida kujutas endast külm sõda? Millal algas? 3 näidet avaldumisvormide kohta!
Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu , mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud otseses sõjategevuses, kuid üritasid üleolekut maksma panna majanduses, poliitikas, kultuurielus .Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89.
*võidurelvastumine- tuumasõja oht
*USA ja NSVL püüdsid saavutada Euroopas poliitilist ülekaalu
*
üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas
8. Mida kujutas endast VLO? Mis olid selle eesmärgid?

VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon ) on 1955. aastal moodustatud kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline liit. Eesmärk: vastastikkune majandusabi USA abi asemel.
9. Mis oli VMN? Selle eesmärk?

1949 Jaanuaris loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu Nõukogude Liidu ja rahvademokraatiamaade poolt. Mõte oli: vastastikune majandusabi USA abi asemel.
10. Mida kujutas endast NATO? Millal loodi? Eesmärgid?
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, loodi 1949 aastal, kui ühte osalist rünnatakse, asutvad teised tema kaitseks välja, loodi selleks, et seista vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele.
11. Tšehhoslovakkia kriis, millal toimus, kuidas lahenes? Brežnevi doktriin?
Kriis seisnes selles, et Tšehhoslovakkias tehti humaanseid muudatusi. et anti rahvale rohkem vabadusi jne. ja siis venemaale see ei meeldinud, arvas , et siis hakkavad järjest teised riigid ka nii tegema ja see seab kommunismi ohtu. ja lahenes nii, et venemaa saatis tankid prahasse ja nõuti, et valitsus vahetataks välja. ja tuligi võimule keegi moskvameelne kommunist , see toimus 1968. aastal.
Brežnevi doktriini (1968 Tšehhi kriis – 1989) sisuks oli kommunistlikke riikide abistamine , kui nad jäävad hätta kommunistliku ühiskonna ülesehitamisel
12. Hruštšovi “sula”
*mõistis hukka Stalini isikukultuse
*suhete parandamine kõikide välisriikidega
*rehabiliteerimine- küüditatuid ning sõjavange lasti koju
*majanduses muutused- Liiduvabariigid hakkasid ise oma majandust juhtima
*eesmärgiks USA-le järgi jõuda ja mööda minna
Külm sõda #1 Külm sõda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor poolem112 Õppematerjali autor
3.Milliseid ümberkorraldusi tehti NSVL mõjupiirkonda läinud maades?

4. Milles väljendus rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. a-te teisel poolel?

5. Trumani dokrtiin

6. Millised olid Marshalli plaani rakendamise eesmärgid?

7.Mida kujutas endast külm sõda? Millal algas? 3 näidet avaldumisvormide kohta!

8. Mida kujutas endast VLO? Mis olid selle eesmärgid?

9. Mis oli VMN? Selle eesmärk?

10. Mida kujutas endast NATO? Millal loodi? Eesmärgid?

11. Tšehhoslovakkia kriis, millal toimus, kuidas lahenes? Brežnevi doktriin?

jm. küs. ja vastused.

Sarnased õppematerjalid

Külma sõja algus
3
doc

Külma sõja algus

Külm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega.

Ajalugu
KÜLMA SÕJA KRIISID
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID  Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine  Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine  Korea sõda  Suessi kriis  Ungari ülestõus  Berliini kriis  Kuuba kriis  Tsehhoslovakkia kriis  Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49  Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks.  Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites.  Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik

Ajalugu
Külm sõda
4
docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA Külm sõda ­ kahe üliriigi ­ USA ja Nõukogude Liidu ­ vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 ­ W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas.

Ajalugu
Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda-külma sõja kriisid
5
docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri ­ Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus ­ Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt

Ajalugu
Külm sõda
3
doc

Külm sõda

ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb NSVLiidu langemisega. Trumani doktriin ­ 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne-Sksm.

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise

Ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või

Ajalugu
Külm sõda
60
pptx

Külm sõda

Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun