1. Mis on kultuuris püsivat väärtust ja tähendust omav ,,suur lugu" ehk narratiiv? Küsimusel on kolm alaosa, vastata tuleb kõigile: a) Arutlege, kuidas ,,suures loos" kujutatakse inimesi mitmes mõõdus indiviididena ja erinevas suuruses gruppidena. (Mis määrab kuuluvuse nendesse gruppidesse kas veresugulus, etniline päritolu, mingi tarkus nagu kirjaoskus, vms?) b) Kas ,,suur lugu" on ,,suurte" või ,,väikeste" inimeste lugu? c) Miks ,,suured narratiivid" püsivad? Oma vastuses tooge näiteid Gilgamesist, Iliasest ja lisaks omal valikul kas Oidipusest või Njálli saagast või Kalevalast. Narratiivsus on inimkultuurile omane tunnus. Narratiivid on lood ehk jutustused, mida inimesed loovad ja annavad edasi teistele. Inimesele on vaja luua narratiive, et iseennast ja ümbritsevat mõtestada. Kindlasti on suurte lugude loomine seotud ka aja ja mäluga. Suured narratiivid aitavad säilitada inimesele olulisi mõtteid, andes neid
Ühese tähenduse idee kõrvale heitmine ,( erinevad ideed ühes pildis) Tõde on suhteline Globaliseerumine 3 PM teoreetikut Lyotard- suurte ehk metanarratiivide kahtluse alla seadmine nagu progress, kõige seletamine teaduse abil ja absoluutse vabaduse mõiste Teadus on aidanud metanarratiivid ümber lükata Kõik metanarratiivid on lihtsustatud teooriad Peaks mängima keelemänge, et leida kõik eksisteerivad narratiivid Teadus ei ole enam võimude tööriist- meil on valik Tegusid hinnatakse nüüd selle järgi kui kasulikud nad on, mitte selle järgi kui tõesed need on. Baudrillard- reaalsuse ja seda esindava kujutisei vahelise piiri kadumine (simulacrum), hüperreaalsus (teadvus ei suuda eristada tõeslisust ja fantaasiat) Oleme ainult tarbijad, kelle vajadusi dikteerib meedia Meedia ongi reaalsus Elame hüperreaalsuses Kujutis on kõik!
Kliiniline nõustamine ja terapeutiline kommunikatsioon patsientidega Narratiivne lähenemine on holistlik inimkäsitsus, kus inimest ja temaga kaasas käivat sotsiaalset keskkonda mõistetakse ühtse tervikuna. Inimene ise on aga bioloogilis-psühho- sotsiaalsete vajadustega olend, kelle kõiki külgi ja vajadusi tuleb arvestada. Ta on enda elu juht ning tunneb ise ennast kõige paremini. Lood ehk narratiivid on osa maailmast, mida luuakse ja räägitakse igapäevaselt. „Inimesed, tõlgendades ja mõtestades neid ümbritsevaid nähtusi ja sündmusi, teevad seda lugude jutustamise kaudu. Sotsiaalne maailm on täis lugusid ja need lood seovad mineviku, oleviku ja tuleviku omavahel. Selgus, et lugude jutustamine on indiviidi mina (self) kujunemise seisukohalt vältimatu sotsiaalne oskus ning identiteedi kujunemise põhiline meede“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 18)
Surmaga seotud arusaamad muutuvad elu jooksul. ? Surm ja selle tähendus üksikisiku tasandil erineb suuresti sellest surmast, mida edastab meile massimeedia ning sellega kaasnevad narratiivid. Me oleme harjunud nägema telekaist krimisarju, vererohkeid õudus- ning põnevusfilme, isegi lastele orienteeritud multikad kajastavad tihti vägivalda ning sageli ka nn halva tegelase surma kui positiivset sündmust. Sellises poolreaalsuses tajume me surma kui midagi üsna ohutut, teatud olukordades isegi koomilist. Mõistetakse, et ekraanil toimunu on väljamõeldis ning kogetu pole võrreldav tõelise elulise inimese surmaga. Keeruliseks läheb olukord siis, kui sama meediumi (sel puhul
jõukohased kõikidele. Muusikateraapias toimub suhtlemine ja eneseväljendus muusika vahendusel. Põhilised meetodid ja tehnikad, mida kasutatakse teraapiliste eesmärkideni jõudmiseks, on seotud muusika aktiivse kuulamise, improviseerimise ja muusika taasesitamisega. Lisaks muusikale leiavad muusikateraapias sekundaarse rakenduse ka teised kunstimeediumid, nagu liikumine, tants, rollimängud narratiivid, lugulaulud, poeesia, kirjandus, joonistamine, maalimine jt. käelised tegevused. Muusikateraapias pakutakse kliendile turvalist keskkonda, milles tegevused ja muusika kohandatakse kliendi võimetele ja oskustele. Püütakse vältida kõike, mis tekitab mittevajalikku kahju või valu. Nii teraapilistes tegevustes, muusikastiilides kui väljendusvahendi valimisel
lokaalsetest distsipliinide praktikatest. 2. 1970-1990 narrativne ajaloofilosoofia Sild kahe ajajärgu vahel A. C. Danto teos, milles oli siiski positivismi ja metodoloogilise temaatika jälgi. Samas ütles ta, et ajalooseletus on olemuselt tagasivaatav. Narratiivne ajaloofilosoofia keskendus esitusviisidele. Ajalootegemine koosneb narratiivide konstrueerimisest, uurimustööst ja nende kahe osa vahele silla ehitamisest, millega narratiivid toestatakse mineviku tõendusmaterjalist. 3. 1990 ,,kohalolu"(mälu, trauma, mineviku kohalolu) Seda ajastut iseloomustab teooriatundlikus, kerkib esile ,,mälu" temaatika (sõdade tagajärjel). Tekkisid uued küsimused: a. ,,Teise" küsimus b. Traumaatilise mineviku küsimus c. Keele küsimus Koostaja: Sandra Maide Ajaloo Instituut 25.09. 2014
Narratiivne meetod täpne definitsioon varieerub. Riessmani järgi on narratiiv "kõne või jutt, mis on organiseeritud üksteisele järgnevate sündmuste ümber" https://www.tlu.ee/files/arts/11383/narra0fb5fd6f99d4db058b01c7f56d50 1df4.ppt ,,Ainult inimene -lubage mul välja pakkuda definitsioon-on loom, kes pajatab lugusid."(Swift 1998:56) Esimese astme narratiivide all mõistetakse lugusid kus inimene räägib endast ja oma kogemustest kas igapäevase suhtlemise käigus Teise astme narratiivid on konstrueeritud uurijate poolt,kes püüavad mõtestada sotsiaalset maailma ja teiste inimeste kogemusi. Andmekogumise meetodid:intervjuu,(kirjad,trükised,autobiograafia) Intervjuudeskasutatakse narratiivset intervjuud(Fritz Shütze loodud) ,eluloointetvjuu(Dan McAdamsiloodud 1995) episoodiintervjuu(Uwe Flizki 1997) Ajalugu1980.aastatel kasvas sotsiaalteadlaste huvi lugude uurimise vastu sedavõrd,et sellest tavatsetakse rääkida kui narratiivsest pöördest
4. Nimetage kolm 20. sajandi alguse teoreetikut / filosoofi, kes on tugevasti mõjutanud kirjandust. Sigmund Freud, Herbert Spencer, Henri Bergson. 5. Nimetage veel üks T. S. Elioti mahukam teos peale "Ahermaa". ,,Prufrock ja teisi vaatlusi" 6. Milline suund 20. sajandi keskpaiga kirjanduses on enim kasutanud filmilikku objektivismi? Kus oli see enim levinud? Enim esines filmilikku objektivismi neorealismis, enim levinud oli see Itaalias. 7. Kes võttis kasutusele mõiste "suured narratiivid"? Jean-François Lyotard 8. Nimetage märksõnu "Dada" liikumise kohta. Mis aastail see ilmnes? Dada-nimeline kultuuriliikumine hakkas ilmnema aastal 1916 ning sai mõjutusi ning hoogu juurde Esimesest maailmasõjast. Dadat iseloomustab spontaansuse ja kontrollimatuse ülistus, lugeja paiskamine ohtliku spontaansuse tulva, ning samas ,,nagu kõik elus, on dada kasutu" (viimane 1922. ilmunud ,,Loneg dadast"). Dada on metsik, provokatiivne ja piiritu, agresiivne, mänguline loomingulisus. 9
inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised. *Infoühiskond-arenenud postindustriaalsest ühiskonnas ja infotehnoloogia tähtsus väga suur ja kasutatakse informatsiooni maksimaalselt ära. *Teadmusühiskond-majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, rakendada teadus koos tööga. Infolõhe-vanemad inimesed ei kasuta arvutit. 3) *Modernism-usuti progressi, iseloomulikuks suured narratiivid. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. *Postmodernism-inimesed muutuvad pessimistlikumaks, arvatakse, et maailmas toimub regress.Iseloomulikuks on killustatus-igal inimesel oma maailmavaade, inimene ajab segamini näilist ja tõelist maailma. 4) *A.Smith-turumajandussuhted paranevad, inimesed on majanduslikus tegevusus egoistlikud. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. *K
Kõikide positiivsete "võrdsus,vabadus,vendlus" protsesside taustal hakkas ka kõige tavalisemal jõhkardist matsil tunduma, et tema täiesti tavapärased ideed on midagi enneolematut ja neid tuleb kindlasti kõigile teadvustada. Sellised ilutsevad lobamokad oleme muidugi kõik - "igaühes suigub prohvet, igaüks ootab hetke, et omalt poolt midagi välja pakkuda" - ainult et oidu omav lobamokk kuulab ka teiste hääli enda kõnelemiste vahel. On mõneti kahestsusväärne, et sellised suured narratiivid nagu religioon, mütoloogia ja rahvatraditsioonid kipuvad sünteesis üksteise ja teistlaadsete diskursustega lahustuma, saades fragmentaarseks ja närveldavaks maailmapildiks, mille iga järgnev mõttevoolu trend võib minema pühkida. "Ma vaatlen ideede spasme, samal ajal kui Tühjus ümberringi muheleb" kirjutas E.M. Cioran oma "Lagunemise lühikursuses". Kuidas toime tulla olukorras, kus juured on läbi lõigatud ja uute kasvatamiseks ei jätku mahti?
vaid käsitleb olulisi väärtusi nii mehe kui ka naise elus. Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" ei tundu esmapilgul omavat mingit sügavamat tähendust, aga seda hiljem analüüsides selgub, et see on lugu süüteost, patustamisest ja selle tagajärgedest. Lood on suuresti seotud mäluga. Mõne loo puhul võib väita, et tal on mitu elu, näiteks ,,Gilgames" ja ,,Ilias" on elanud oma elu kõigepealt orgaanilises mälus, hiljem on tekst talletatud savitahvlitel, raamatutes. ,,Suured narratiivid" annavad edasi ühiskonna- ja kultuuriväärtusi, mistõttu on oluline, et need lood püsiksid läbi ajaloo, algselt suulises, hiljem kirjalikus kultuuris. 2. Lucien Febvre'i raamat ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" erineb paljudest teistest Lutheri- käsitlustest oma objektiivse vaatepunkti poolest. Febvre'it huvitab indiviid ja tema seos ühiskonnaga. Oma teoses vaatleb ta reformatsiooni kahest erinevast vaatepunktist Saksamaa eri
ja tegevusprofiiliga ettevõtted.teenindusettevõtted, virtuaalbürood, investeerimisfirmad.Inimsuhted: kahaneb perekonna ja kiriku positsioon, löövad kõikuma traditsioonilised väärtyused, inimene muutub individualistlikumaks,läbikäimine ja ühistegevus väheneb; hävib tööeetika; linnalik eluruum,anonüümsus, ükskõiksus, ülim vabadus,stress.Suured filosoofid: LYOTARD-temalt narratiivi mõiste- teooria,lugu,õpetus,ideoloogia.Modernismiaja suured narratiivid olid marksism,liberalism.Kakristlus,rahvuslus.Postmodernistlikus ühiskonnas puudub valitsev narratiiv.BAUDRILLARD-temalt pärineb Simulaakrumid- reaalsete asjade või sündmuste koopiad, hea kvaliteediga.nr reality-showd.Uudised muudetakse meelelahutuseks jne.
· Etnograafiline uurimus - kvalitatiivne uurimus, kus uurija uurib pikema aja vältel teatud kultuurilist rühma nende loomulikus keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt. · Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega · Fenomenoloogiline uurimus - kvalitatiivse lähenemisega meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast · Põhistatud teooria - uuringustrateegia, kus eesmärgiks on seatud teooria loomine. 7. Vaatlusmeetod Vaatluse abil saame teada, mis tegelikult juhtub
Proosaanalüüs Knut Hamsun „Nälg“ Knut Hamsuni teose „Nälg“ järgib klassikalist narratiivi, kõik sündmused toimuvad tekstis esitatud järjekorras ning nagu klassikalised narratiivid ikka, siis algab see ka oma sissejuhatusega, kus nimetu peategelane peab endaga sisemonoloogi ning räägib lugejale sellest, kuidas kõik algas, jutt läheb sellega edasi, et kõik hakkab ainult allamäge minema, sest peategelasel pole võimalust maksta renti ning osta süüa endale, ja lõppeb klassikalistele omasena konkreetse lõpuga, milleks on tegelase uue elu algus ning vana jätmine ehk laevaga lahkumine Kristiaaniast
Tallinn 2012 Sisukord 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? 1.1.Protsessori kirjeldus 1.2.Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu 2.Inimese närvisüsteem 3.Kiibistik ehk protsessori närvisüsteem 4.Seos närvisüsteemi ja protsessori vahel 5.Skeemid 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? Arvuti protsessor on arvuti aju. Nii ütlevad figuratiivsed narratiivid. Aga tõsi, protsessor on see aparaat (mikroskeem ehk chip) mis reaalselt liidab ja korrutab kahendarve. Arvutamine protsessoris toimub sama tehnikaga nagu tavaliste st. kümnendarvudega paberi ja pliiatsiga arvutamisel. Miks talle just meelepärsed kahendarvud on sellepärast, et tema tegeleb tegelikult elektriga: 1 on signaali kõrge nivoo ja 0 madal nivoo. 1.1.Protsessori kirjeldus Assembler keeles programmeerimine on arvutikeel, mis mõnede asjatundjate meelest ei klassifitseerugi keeleks
Rikkalikud detailid, mis lugudes peituvad, on ideaalsed nn vaikivate teadmiste edasikandjad. Verbaalselt edastatavad lood on parimad kommunikeerimaks keerukatel või mitmemõttelistel teemadel nagu organisatsiooni muutumine või strateegia. Kirjutatud lood on paremad keskmise keerukusega teemadel nagu organisatsiooni visioon või brändilubadused (Lam, 2008). 6 KOKKUVÕTE Organisatsiooni jutud ja narratiivid on tõmbamas paljude uurijate tähelepanu. Lugude jutustamist on uuritud ning seda tehakse tänase päevani. Nad kannavad endas mingit tugevat jõudu. Peamine huviorbiit on pööratud seostele jutustuste ja organisatsioonilise identiteedi, avalikkuse, ametlike organisatsiooni narratiivide ja isiklike lugude ja jutustuste väärtustele teadmiste edasikandmiseks ja erinevate narratiivide ja lugude emotsionaalsetele tasemetele
massimeedia Infoühiskond IKT laialdane levik, (info ja kommunikatsiooni tehnoloogia), Teadusühiskond Moderne ühiskond · Organiseeritus · Kuuluvus (rahvusriik, klassid, töökollektiiv) · Optimism, progress, tuleviku suunatus · Ratsionaalsus, raha, võim · Tööaja domieerimine puhkeaja üle · Suhete pinnapealsus · Suured narratiivid (marksism, liberalism, heaolu riik) Postmodernism · Disorganiseerunud kapitalism (võimatu hajumine, majandusvaldkonnas, detsentraliseritus) · Kultuuriline pessimism · Väärtuste suhtelisus 7ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia levik Demokraatia tunnused · Sõnavabadus · Võim on rahva käes · Mitmeparteilisus, pluralism · Vaba turumajandus · Vabad valimised · Kontroll riigi tegevuse üle Remokraatia levik Uusajal rahva võitlus õiguste eest
Eesti rahvakultuur pole arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Ka baltisakslaste teoseid läbivad narratiivid põhinevad suurel osal Eesti ajalool ja olustikul. Pikka aega, või õigemini suurema osa Eesti ajaloost on kunsti ja kultuuri mõjutanud erinevate maade okupatsioonid. Sellepärast saame päris Eesti kunstist kui rahvuslikust kunstist rääkida alles peale eestlaste vabanemist feodaalsest pärisorjusest ehk perioodist, mis algab Köleri kunstilise tegevusega. Antud essee keskendub Kumu ekspositsiooni ,,pärlitele" Eesti kunstis, mida saaks periodiseerida Köleri tegevusest kuni 1930ndateni.
Atharvaveda. Kõige varasem teos on Rigveda (värsitarkus). Hümnide kogumine algas 1200 eKr. Rigveda on kokkuvõte India mütoloogiast, sisaldades 1028 hümni paljudele erinevatele jumalatele. Rigveda stiil ja keel on keeruline ja raske, öeldakse isegi, et ta moodustab peaaegu omaette keele. Kasutatakse suurel hulgal sümboleid ja metafoore. Ka jumalatel on palju erinevaid nimesid, sh metafoore, mis hakkavad juba omaette tähendust omandama. Kõik mütoloogilised narratiivid on lõpetamata, st neil puudub algus ja lõpp. Nad ei olnud mõeldud jutustamiseks vaid pöördumiseks jumala poole. Taevasfääri jumalatest olulisemad on: taeva ja maailmakorra jumal Varuna ning maailmakorra ja päikese kulgemise jumal Mitra. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis. Oluline on veel koidujumalanna Ûsas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese- ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest tulejumal Agni. Veedades on ka rituaalhümne,
Toimib teatud topeltkronoloogia: sündmused ja nende esitus on seotud ajaga (tagasivaated, ettevaated, aeglustus, kiirendus jne) Faabula (sündmused ajalises järjekorras) ja süzee (sündmused esitamise järjekorras) Sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega Narratiiv eeldab vahendajat - jutustajat (jutustaja vaatepunkt) Narratiiv on kirjandusteaduses oluline viimase 30 a jooksul, narratiiv on lugu. Ka teadusvaldkonnad on oma olemuselt narratiivid, nt ajalugu (minevikusündmused esitatud loona, tegelasteks inimesed ja riigid), samuti bioloogia jne faktuaalsed narratiivid 14. Kirjandusteose vaatepunkt · Vaatepunkti kaudu saame teada, kuidas teos on kirja pandud. Kelle silme läbi maailma kirjeldatakse? · Piiratud vaatepunkt: mina-jutustus ja tema-jutustus. Maailma kirjeldatakse ühe teadvuse raamides, teistest loos osalejatest (kõrvaltegelastest) suurt teada ei saa.
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon.
· Michelene Chi · Paul Pintritch · Ja paljud teised.... Jerome Bruner (1915) Harvard University & the Center for Cognitive Study 1946-1950 Tajuprotsessid, huvi gestaltpsühholoogia vastu (vastukaaluks biheiviorismile) 1950-1966 Kognitiivsed struktuurid, konstruktivistlik lähenemine, Võgotski, Luria, & Piaget 1967-1971 Imikuiga ja keele arengu alased uurimused Oxford University 1970 jj Kõne ka suhtlemise uurimine lastel Huvi kooliõpetuse vastu 1980 jj Kultuuri mõju 1990 Narratiivid, enesekontseptsioon Kooliõpetusega seotult: scaffodling (juhendamine, õpetaja tugi) Avastusõpe, spiraalne õppekava http://www.youtube.com/watch?v=wSlxbFXxVL0 Avastusõpe · Koolis luua situatsioonid, mis võimaldavad avastuste tegemist (hüpoteeside püstitamist, katsetamist, analüüsimist) · Tähtis säilitada õpilaste motivatsiooni · Vead vajalikud ja head, sest tekitavad huvi ja tõstavad motivatsiooni · Otsene õpetamine pole efektiivne
(the peripheral rout) mõjustustee teooria Tsentraalne mõjustustee – kõrge osalusmäär (high elaboration) - hind, tooteomadused, ostukoht, lisanväärtused jne. Hard sell – palju täpsed ja tootepõhist infot ning ratsionaalsed argumendid. NB! Perifeerne mõjustustee - madal osalusmäär (low elaboration) - Allika usaldusväärsus, atraktiivsus, slogani tabavus, märgilisus, elustiil, esteetika jmt. A soft sell – narratiivid, emotsioonid, esteetika, muusika, seduction (võrgutamine). Tavaliselt mõlemi kombinatsioon suurema panusega ühele • 1985 Snider, Bono: raske ja kerge müügi toime sõltub mh sellest, kuivõrd inimene ennast ise vaatleb/kontrollib (self-monitoring). High self-monitors – inimesed, kes on väga tundlikud osas, mis puudutab nende välist pilti, nähtumust, muljet. Alluvad perifeerse mõjustamise spetsiifikale. Alluvad nn Soft-Sell tehnikatele.
mõttetute lisaväärtuste pakkumisest. Kes vajab banaanikujulisse plastmasspakendisse pakendatud banaani, kus peal on kirjas, et tegemist on värske banaaniga! Äri ei pea enam olema võimalikult-kiiresti-ühest-kroonist-viie-krooni-tegemine, ka tunnustatud strateegide meelest. 3.3. Aune Past Masinate asemele tuli domineeriva kaubana info. Täna koputab pedjestaali kõige kõrgemal astmel seisjale õlale sümbolkommunikatsioon, mis loob tundeid. Tunnete turg suureneb, lood ja narratiivid tulevad tagasi ühiskonda. Tarbija nõuab, et vahelesekkuva manipulatsiooni asemele tuleks info kanalites, mida kasutab tarbija ja sel ajal kui tarbija selle järele vaatab. Info õigupoolest muutub üha enam meelelahutuslikumaks. Meelelehutuslikumaks muutuva info nimi on lugu ja kallite kadunukeste- turunduse ja suhtekorralduse- asemele on tulnud organisatsiooni integreeritud kommunikatsioon, mis on tegevus juhtimise ja otsustamise tasemel. Eks ole
1. Esimese kunstiteose probleem Kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos?! · Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi (kunsti lugu ajaloolisest aspektist) kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud 2. Probleeme narratiividega (reaalsete sündmuste kirjeldus kunsti kujul e. kunstiajalugu) e. probleeme kunstiajalooga. · Kes peab kunsti lugu koostama ja kuidas otsustada võistlevate lugude vahel? · Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas. 3. Filosoofiline teooria? · Kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas tegemist on
60 Poeetika õpik gümn-le 9.Metafoor ja selle eriliigid lk 41 Poeetika õpik GÜMNAASIUMILE 10.Lausekujundite liigid lk.47 11.Riim ja kõlakujundid lk. 73 12. Mis on narratiiv?(narratiiv ja aeg) -----narrare (lad)- jutustamine, lugu. Narratiivi uurimine---narratoloogia. --korrapärastatud sündmuste jada või seeria. Mõistet kas-kse ka kultuuriuurimuslikes töödes ja ka kirjndusvälistes valdkondades. Eksisteerivad faktoloogilised ja ilukirjanduslikud narratiivid. Näiteks ajalool on kronoloogiline stiil.(jutustamine allub teatud narratiivsetele reeglitele) Ajalugu võiks aga samas jutustada ka lähtudes muusikast või maalikunstist, aga kui teadus, allub ta kronoloogilisele narratiivile. Tegemist on korrastatusega, on kujunenud kronoloogiline narratiiv. Narratiivi seos ajaga- narratiivi korrastatakse, tekib loo seos ajaga. Sündmused on nii või teisiti seotud ühes või teies hetkes juhtuvate asjadega. Sündmused
loom -- teiseneb ajapikku sotsiaalseks vastuoleuks: rikas - vaene, rumal-tark ◦ loodusrahvaste (siberi, indiaani) jms muinasjuttude ülesehitus ei ole kujunenud nii reeglipäraseks ja etteaimatavas kui euroopa rahvaste muinasjuttudel. • Imemuinasjutt - kajastab reeglina sotsiaalseid vastuolusid, rutiinse seisundi muutust (nt sotsiaalse olukorra taastamise ja sotsiaalse tõusu narratiivid) ◦ esinevad fantastilised sündmused, üleloomuliud tegelased ◦ annab aimu soovidest ja ideaalidest (karjäärijutt) ◦ algab miinusseisust, kasutatase kordust, maagilisi arve, kontraste, astendamist, keskendub peategelasele, liikumine õnne suunas • Antimuinasjutt - tagasiliikumine. Sotsiaalse olukorra langemine/taastamine. Läheb vastuollu tavalise muinasjutu lõpplahendusega. (Kreutzwald "Vägev vähk ja täitmatu naine")
_ Popkunst ja WARHOL. Tema puhul peetakse keskseks (tema sõnul toetus tekst pealiskaudsetele uurimisandmetele; pole töö staatusest vaimustuses) – „Postmodernne olukord“ Teos teadmiste kriisist Lääne-Euroopas. metanarratiiv – räägib universaalsusele pretendeerivad lugusid maailma ja inimloomuse kohta. (nt. marksism? – apokalüptiline, nt. teadus) Lyotard Suured metanarratiivid töötavad välistamise ja kaasahaaramise meetodil. Alistatakse teised narratiivid, surutakse kõrvale – alles jääb keskne. Hakkavad tööle mikronarratiivid, heterogeensuse asemel homogeensus. Asjade pealkihis tuleb kahelda, see võib olla näiline.
Püsivas vegetatiivses seisundis patsiendid Kuigi neil puuduvad kognitiivsed võimed osalemaks oma narratiivis, on see eelnevalt siiski olemas olnud ja on näiteid, kus õed nendega vestlevad nende mineviku hobidest jms, mis kuulus nende narratiivi juurde. Seega on õed nende narratiivide konstrueerijaiks. Kuigi neil võib ontoloogilises mõttes puududa isiksus, pole nad seetõttu vähem väärtuslikumad. Nende lähedased ja põetajad on nende narratiivide konstrueerijaiks ning need narratiivid on seotud nende eelneva (mineviku) narratiiviga. Inimloode Kuigi lootel ei pruugi olla erilisel määral narratiivi tema enda vaatepunktist, on tema kohta narratiiv olemas ta vanematel ja see võis alguse saada juba enne tema eostamist (kujutlus, kes temast võiks saada jne). Narratiivi olemasolu ja selle seos vanematega muudab loote enamaks bioloogilisest organismist ja see mõjutab ämmaemandate tööd. Narratiiv annab lootele tähtsuse.
1980. aastatel uuris Jean-François Lyotard teadmiste arengut moodsas lääne ühiskonnas. Ta jõudis tõdemusele, et inimeste väärtusmaailm ning teadmiste süsteem on veerandsajandiga tohutult muutunud. Modernismiajastul valitsesid suured sotsiaalsed teooriad, nagu marksism, liberalism, heaoluriigi kontseptsioon. Niisuguseid teooriaid, mis seletavad olulisi ajaloosuundumusi (nt kapitalismi kujunemist, demokraatia sündi) ja nende tagajärgi, nimetas Lyotard suurteks narratiivideks. Suured narratiivid väärtustavad nähtusi ja fakte, loovad kangelasi ja antikangelasi. Nende abil kujundati inimeste identiteeti, need andsid omamoodi käitumisjuhiseid, kuidas olla ja elada. Postmodernismi ajastul on kultuurid ja inimeste maitsed niivõrd erinevad, et üldkehtivaid väärtused löövad kõikuma. Näiteks pole radikaalsete mõtlejate meelest võimalik juurutada ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtteid kõikides maades, sest muhameedlaste
Nobeli kirjandusauhinna (1933). Kirjutas nii proosat kui lüürikat, valdavad on nukravõitu hääbumismeeleolud, nostalgiline tagasipilk bolševismieelsele agraarsele Venemaale. Nobeli auhinna võitis ka Peterburist pärit poeet Jossif Brodski (Joseph Brodsky, 1940 – 1996), kelle formaalne haridus piirdus küll põhikooliga, kuid kes paistis silma klassikalise vene lüürika traditsioone jätkava, tiheda ja intellektuaalselt rafineeritud loominguga. Suured narratiivid (ka metanarratiivid, meisternarratiivid) – mõiste, mille võttis kasutusele prantsuse kultuuriteoreetik Jean-François Lyotard (1924 – 1998). Tähendab mistahes ühiskondlikke diskursusi, mis taotlevad maailma kõigiti lõplikult ära seletada ja üleüldiste mastaapsete lahendusteni jõuda (näiteks kristlik või marksistlik maailmatõlgendus). Eelistada tulevat niinimetatud väikesi narratiive, mis tegelevad üksikjuhtumitega
Tähtis on, et oleks mõned siduvad traditsioonid. Kuna varem arvati, et folkloor = kirjaoskamatus, siis leiti, et tehnoloogia areng viib folkloori hukuni. Ometi on tehnoloogia areng folkloori levikut kiirendanud. Ka tehnoloogia ise on muutunud folkloori osaks (eksperimentaalteadus, näiteks). Luuakse uut folkloori, kasutades vana folkloori põhjasid. 5. Folkloori osa identiteedi kujundamisel (A.Dundes). Märgid ja narratiivid. Idenditeet ei pea tähendama absoluutset samasust (A=A). Idenditeet jääb konstantseks, kuigi füüsilised omadused muutuvad. Kaasaegne rühma- idenditeedi def: „Rühma-idenditeedist rääkides peetakse silmas neid tunnuseid, mis jäävad püsima rühma liikmete muutumisest hoolimata.” Vastandamise printsiip on nii isikliku kui rühma idenditeedi üks põhijoontest. Kuna iseenesest ei ole võimalik ilma teisteta ettegi kujutada, ei saa mõtestada üht gruppi ilma mõne teise grupita
üks ühine tunnus (nt elukutse, keel, religioon). Tähtis on, et oleks mõned siduvad traditsioonid. Kuna varem arvati, et folkloor = kirjaoskamatus, siis leiti, et tehnoloogia areng viib folkloori hukuni. Ometi on tehnoloogia areng folkloori levikut kiirendanud. Ka tehnoloogia ise on muutunud folkloori osaks (eksperimentaalteadus, näiteks). Luuakse uut folkloori, kasutades vana folkloori põhjasid. 5. Folkloori osa identiteedi kujundamisel (A.Dundes). Märgid ja narratiivid. Idenditeet ei pea tähendama absoluutset samasust (A=A). Idenditeet jääb konstantseks, kuigi füüsilised omadused muutuvad. Kaasaegne rühma-idenditeedi def: ,,Rühma-idenditeedist rääkides peetakse silmas neid tunnuseid, mis jäävad püsima rühma liikmete muutumisest hoolimata." Vastandamise printsiip on nii isikliku kui rühma idenditeedi üks põhijoontest. Kuna iseenesest ei ole võimalik ilma teisteta ettegi kujutada, ei saa mõtestada üht gruppi ilma mõne teise grupita
*... < teos 1? < teos 2 < teos 3 < teos 4 < teos 5 < teos 6 kehvikutele? ... 2. Probleeme narratiividega *Kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada võistlevate 3) Inimesed ei pruugi diskrimineerimisest loobuda, vaid võivad suuremat kasu lootes riskile narratiivide vahel (Levinson 1993, Lamarque 2004)? Kas narratiivid peavad tuginema minna. kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Julge hundi rind on rasvane. *Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, 5..Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone
saarlastega: „Peksku teid sakslased!”; ühes olukorras tuleb välja, et saarlased käituvad naiste suhtes vägivaldselt, metslaslikult: vägistamine, polügaamsed abielud, müümine. Ordusõdurite käitumise kohta me detailset infot ei saa; emana käsitleb metafoorselt Riia e Liivimaa kirikut. Eesitmaa kirik on alluvussuhetes selle kirikuga, oleks nagu tema tütar. „Liivimaa kroonikas” saavad alguse ka piirkondlikud narratiivid. Kroonikas on tähelepanu pööratud eri Eesti aladele. Henrik käsitleb eestlaste lugu tendentslikult, poolikult, lähtuvalt oma poliitilistest huvidest. Kroonikaga käivad alates 19.saj keskelt kaasas representatsioonid: Henriku valesid on läbi jutustuste, teadusliku kirjanduse, filmide püütud parandada. Sama teema juurde võiksid käia ka representatsioonid või Henrikust alguse saanud ilukirjandus, kus väideldakse autoriga.
Kogu teadmiste valdkond on tekstuaalne. Rõhutatakse keele mitmetähenduslikkust, tähenduste suhtelisust ja voolavust. 74. Kuidas on seotud poststrukturalism ja postmodernism (postmodernsus)? - Poststrukturalism kui postmodernse maailmanägemise teoreetiline väljendus. Teooria ja praktika sulandumine. Nii postmodernistlik kunst kui ka poststrukturalistlik mõtlemine toob nähtavale vastuolusid selles, mis esmapilgul näib terviklik ja ühtne. 75. Mis on suured narratiivid Lyotard´i teoorias? Tooge näiteid. 76. (Mõtlemiseks: kas Eesti vajab suurt narratiivi?) 77. Avage Derrida mõiste erinewus tähendus. 78. Kuidas dekonstrueerida binaarseid opositsioone? Proovige üht opositsiooni dekonstrueerida. 79. Iseloomustage dekonstruktiivset lugemisviisi. Mille poolest see erineb uuskriitilisest ja strukturalistlikust lugemisest? 80. Mida tähendavad Foucault´teoorias mõisted diskursus ja diskursiivne praktika?
ja raamat võiks olla terviklik, tervklikkus on alati olema *tänapäeva reklaami analüüs * P. Macherey "Kirjandusliku tootmise teooria" *Barthes "Autori surm" *raamat ega tekst ei saa kõike öelda *ükski tekst ei ole sõltumatud vaid on seotud teiste teostega *intertekst t ähendusväljad ei pruugi omavahel kokku sobida *tekst kõneleb ka endast sõltumata, teksti mitteteavdus *Freud'i patsiendid olid seotud alateadvusega *kõikide eesmärk on rääkida tõtt (narratiivid deklareerivad) 32 *Verne'i teosed on prantsuse koloniaal imepralismi väljendus--territoorimi vallutamine *tekesti õõnestav aspekt t ühja ruumi hõivamine keegi on alati selle territoorimi enne vallutanud sissetungi, agressiooni lugu kaks einevat sõnumit, mis lugejani jõuavad *poliitiline maailm, media *ideoloogia eesmärk on inmese konstrueerimine subjektidena *inimese mina ei ole endast teadlik VIII LOENG Ideoloogia jätk:
Perspective") Jutustaja F ja H Tegelase F + Jutustaja H Tegelase F ja H (teadvuse vool) Jutustaja F ja H + Tegelase F ja H "segu"(vabas vormis kaudne kõne) Jutustaja F + Tegelase H Genette: narratiivne aeg Kord (anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) W. Labov: suulised isikukogemuse narratiivid Sisukokkuvõte Kuulaja orienteerumine (kes, kus, millal) Komplitseeriv tegevus Hinnang Tulemus, lõpplahendus Kooda (lõpetamine) Performance'i mõiste suuliste narratiivide uurimisel Paralingvistika-puhtalt kõlalised nähtused Kineesika- kehakeel Okuleesika- nägemis, silmakontakt Taktiilne kommunikatsioon- puudutamine Prokseemika- kommunikatsiooni distants
Narratiivne KT: x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga – kunstitraditsiooniga (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega). Loobutakse taas kunsti defineerimisest. 8. Iseloomustage narratiivse kunstiteooriaga tekkivaid probleeme. Esimese kunstiteose probleem- Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! Probleem narratiividega- Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas 4. loeng: Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas.
originaalsed *fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu *ideede lõtv seotus *paranoilisus *kindla teemaderingi eristamatus Postmodernismi võib käsitleda kui ajaloolist nähtust, kuid ka kui erilist mõttesuunda, mis on toiminud läbi eri aegade. Mõiste sai alguse ameerika kunsti- ja arhitektuurikriitikast, Lyotard: "Postkaasaegsest seisundist? (1979) ja "Mis on postmodernism? (1982). Lyotard väidab, et suured narratiivid (ideed, mis püüavad maailma tervikuna mõista ja seletada) on lõppenud, ei täida enam oma endisi funktsioone. Kui müüdid otsivad legitiimsust minevikust, siis need metanarratiivid - tulevikust. Nende metanarratiivide järgi tekib idee, et kaasaeg on tulevikku suunatud projekt, me elame mingit ettevalmistust tulevikule. Inimesed küll igatsevad stabiilsuse, terviklikkuse ja ühtsuse järele, kuid see võimalus tänapäeval puudub.
kunstitraditsiooniga. Loobutakse taas kunsti defineerimisest. 8. Iseloomustage historismiga tekkivaid probleeme. Esimene kunstiteos ajaloolised teooriad on tagasiviitavad ehk kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saadud narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunsti ei eksisteerinud. Probleeme narratiividega kes peab nraatiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel. Kas narratiivid peavad tuginema kunstike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dillema: kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üknes sekundaarne roll nad ainult avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas. Filosoofiline teooria? kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, siis
Tähtis pole mitte seos varasemate kunstiteostega, vaid kunstniku kavatsus pakkuda oma kunstiteosega esteetilist kogemust. 8. Iseloomustage historismiga tekkivaid probleeme. 1. esimene kunstiteos – esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost ei eksisteerinud. 2. probleeme narratiividega – kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel? Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuolla, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll – nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii on juba toimumas. 3
Nt mingi tehase loomine. See tehas mingil määral asendab inimest. Inimese ekvivalent. Industriaalajastu mudel. Informatsioonil põhinevad simulaakrumid. Baudrillard räägib inimese ühekssaamisest, kokkukuuluvusest masinatega. Lyotard S.F. Lyotard "Postmoderne olukord" - see on kust postmodernism sai oma akadeemilise baasi ja tunnustuse. Alapealkirjaks on teaduse kriis läänemaailmas. Paljudele teoreetikutele on kahju, et postmodernism on peale tulnud. Metanarratiiv - kõike hõlvamad narratiivid, mis räägivad teatud absoluudist. Proovivad kõnelda universaalsusest. Nt. kristus, mis räägib terve maailma nimel. Analoogia on ka Marksismiga. Apokalüpsis - selgumise tulemine/ looride eemaldamine (semiootiline keel) Marksismi loogika on ka tõe valgele tulemises. Metanarratiivis toimivad kaasahaaramise ja välja surumise/ väljastamise kaudu. Neile on omane teatav puhtus. Kristus tegeles ketserite välja pressimisega.
Määrasõna ehk kvantor Abisõnad (artiklid, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Pronoomeni näide: tok pisini keele personaalpronoomen (murdeti): mi, mitupela, mitripela, mipela; yumitupela, yumitripela, yumi 13.10.2010 Koro keel, grammatilised kategooriad koro keel - keel (oma põhisõnavara), säilinud sest isoleeritud, raskesti ligipääsetav, huvitav, sest kultuur üldiselt sarnane. nay numa giddy-yaw-yu / kop-li-ay. sõnavara kogumine : kehaosad ; suur must siga; narratiivid, kuulub tiibeti-birma keelkonda tsirkumfix : ge+mach+t (sks. k); tagalogi k. (h-in-ira,am) sõnade eristamine "kapten oli vedru" = "kapten oliver truu" scriptio continua läksid uurima hoopis akadi keele murdeid. Põhilised sõnaliigid markeeritud ja markeerimata kasutustes. Sõnaliik oma prototüüpses kasutuses on markeerimata. (suur), ent kui tahame kasutada nimisõna funktsioonis, siis +us = suurus tavaliselt sõnaliigid on seotud grammatiliste kategooriate.
Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele. Ema nimetab ja kirjeldab mänguasju. 2.Ekspressiivne tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele. C. Ferguson Baby talk Kuidas tuleks lapsega rääkida? Lapsele kohandatud kõne esimestel eluaastatel Hiljem ergutama last ka dekontekstualiseeritult keelt kasutama (põhjendused, narratiivid jm.) Uuemad uurimused lapsele kohandamata kõne tähtsusest Keele omandamiseks vaja Võimalust suhelda, suhtlemispartnerit (TVst ei õpi, kurtide vanemate kuulja laps, sotsiaalses isolatsioonis kasvanud lapsed ei õpi) Keelemudeli olemasolu Kooliks ettevalmistamisel, edukus koolis · Kui palju lapsega räägitakse · Sõnavara suurus seotud kirjaliku keele omandamise edukusega · Kuidas lapsega räägitakse suhtlemisstiil: direktiivne või suhtlemis
d) mõned tegelased toimivad ainult või lisaks vahendajatena näidendimaailma ja publiku vahel. e) eriasendis tegelane võib olla näidendi struktuuris keskne, nt Autor, Jutustaja, Mängujuht. Hõivab jutustaja koha, võib mängu katkestada, seda muuta. f) mitteverbaalsed episeerimisvõtted, nt näitlemisviis, kus näitleja demonstreerib rolli, võõritava mõjuga lavakujundus kõik on võõrituse teenistuses. Postmodernne situatsioon heterogeenne ja eklektiline. Suured narratiivid taanduvad. Simulaakrumid ja simulatsioon. Mõtlemiskriitika on hierarhiline. Postdramaatiline teater postdramaatiline ja postmodernistlik teater pole sünonüümid. Postmodernistlik väljendab esteetikat, postdramaatiline elutunnetust (postmodernne situatsioon). Postdramaatilisel teatril on kultuuriline kontekst, seotud meediaühiskonnaga). Loogiliselt ja põhjuslikult järgnevate tegevuste asemel, mis looks tervikliku fiktsionaalse maailma, on tähtsad seisund ja stseeniline dünaamika
Kujutlusvõime abil loome me fantaasiamaailma, mida isegi jumal ei suuda, sest kõik, mis jumal mõtleb, ta loob, ta ei saa fantaseerida(N: ta ei saa mõelda ringikujulist ruutu, inimene aga küll). 7. Kontstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia Hegel: ,,mina" vahendatuse protsessid. Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa 20.saj saabub ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698)
Meil lähemal on Eestlased, Soomalsed ja ka Liivlased, kes on algul olnud katoliikliku mõju sfääris ja pärast õigeusu sfääris. Mõisted Uskumused – väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku. Igasugu suhtumised, käitumised. Müüt – kirjeldab maailma loomist (jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Argi keeles tähendab ta mingeid uskumisi, mis ei ole teaduslikult põhjendatud. Narratiivid või rahvalaulud, mis annavad pildi kuidas maailm loodi. Soome-ugrilaste usundid domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulik avaldumist argielust. Põhjendatakse, miks maailm on selline nagu ta on või maastik selline nagu ta on. Legend – piiblipärimus. On rahvausundisse mugandatud. Sulandunud on kokku loodus usund ja kristusest kokku sulanud usund. Memoraat – isikuloolise usundiline jutt. Näiteks, kuidas inimene on viidud metsas eksiteele.
Eritunnuseks avada inim maailmad, nad äratada, päästa ideoloogilisest unest ja anda vastuseid prob-le. Jean-François Lyotard (1924-1988) pants filos ,,POSTMODERNISMI OLUKORD" 1979 p.m. mõiste akadeemilises maailmas esim korda. Alapealkirjaks on teaduse kriis läänemaailmas. Paljudele teoreetikutele on kahju, et postmodernism on peale tulnud. Metanarratiiv in umbusk. Vastavad kõikide in loomuste põhitõdedele. hõlmavad narratiivid, mis räägivad teatud absoluudist. Proovivad kõnelda universaalsusest. Nt. Kristus, mis räägib terve maailma nimel. Analoogia on ka Marksismiga. Apokalüpsis - selgumise tulemine/ looride eemaldamine (semiootiline keel) Marksismi loogika on ka tõe valgele tulemises. Metanarratiivis toimivad kaasahaaramise ja välja surumise/ väljastamise kaudu. Neile on omane teatav puhtus. Kristus tegeles ketserite välja pressimisega.
2 rahvusvahelise leksika ja ,,Suurte narratiivide (jutustuste)" terminoloogia alus; (grands récits) Mõju eesti sõnavarale; ehk metanarratiivide kadumine (nt 3.3 Euroopa nimevaramu alus ajaloo progress, teaduse kõiketeadmine, Ladina keele ja romaani keelte absoluutne nimetus vabadus) Latium maakond Tiberi Tagajärg: kohalikud, väikesed alamjooksult Lirise jõeni. narratiivid (petits 500-338eKr latiinide asuala récits), suurte narratiivide irooniline kattus/piirdus Roomaga. dekonstruktsioon, vastu-müüdid, Al. 338 eKr laienemine Itaalia aladel ühiskondlik ja kultuuriline pluralism Lingua latina (204 eKr) ladina keel VIIES LOENG Latinitas (1. saj eKr, Cicero) latiniteet:ladina keel üldtähenduses
annaabi.ee 
