Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Globaliseerumine (0)

1 Hindamata
Punktid
Globaliseerumine e. Üleilmastumine- maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine,sarnaste arengute ja ohtude ilmnemine.Inimeste elukogemus,mured ja rõõmud on järjest sarnasemad. Massikultuur . 3 mõõdet: 1)majanduslik –(rahvusvahelised korporatsioonid, majanduskriiside mõju)2)kultuuriline- (sarnased trendid, sümbolid, väärtused) ja 3)poliitiline üleilmastumine(tugevad rahvusvahelised organid)
Internationaliseerumine e.rahvusvahelistumine- tihedam suhtlemine riikide ja rahvaste vahel.Ilmneb nt majanduses(kaupade liikumine), hariduses(õppijate vahetus) ja teaduses (teadlaste stazeerimine välismaal)
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia e. IKT – Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad.
Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel)
Globaalprobleemid - Probleemid, mis ohustavad kõiki maid ja rahvaid, kogu maailmas- rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
Euroopa integratsioon . Liitmesriikide lähenemine, koostöö süvendamine.
Neokolonialism- kolonialism uues vormis- arengumaadel on tohutud võlad, vaesus kasvab
Identiteet - samastumine, ühtekuuluvustunne.Võib toetuda rahvusele, kultuurile, riigile, religioonile, ideoloogiatele jne.
Multikultuurne ühiskond- Erinevad rahvused, rassid , kultuurid elavad koos. (Ka kultuuriliselt ühtne ühiskond, kahekultuuriline ühiskond, domineeriv ühiskonnagrupp, vähemused.)
Kosmopoliit - maailmakodanik; inimene, kes ei identifitseeri end kindla riigiga, elab ja töötab paljudes riikides.
Ksenofoobia - võõrastekartus, võõraviha
Rahvusvaheline julgeolek sõltub: olulistest muutustest mõnes suurriigis; suurriikide vahelistest suhetest; tehnoloogilistest avastustest sõjatööstuses.
G-7 kuuluvad Suurbritannia , Saksamaa, Itaalia, USA, Kanada , Jaapan. Ka venema G-8.
Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted: hoiduda jõu kasutamisest ja sellega ähvardamisest; lahendada tülid rahumeelselt; pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset tervikklikkust; austada riikide suverräänsust; mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse; austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi; edendada koostööd riikide vahel; järgida rahvusvahelise õiguse norme.
Rahvusvahelise suhtlemise vahendid: diplomaatilised suhted: tunnustamine de iure ja de facto , diplomaatide maalt välja saatmine , diplomaatiliste suhete katkestamine; majanduslik koostöö:kaubavahetus, investeeringud, välisabi, humanitaarabi; lepingud : võivad olla sõlmitud kahe riigi vahel või olla mitmepoolsed.
ÜRO-Asutati 1945.Juhib peasekretär Ki-moon.Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu- väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad,kellest 5 on alalised liikmed:Hiina, PR.maa, Venemaa, Suurbritannia, USA)Neil on vetoõigus(see on presidendi õigus mitte välja kuulutada Riigikogus vastuvõetud seadusi)Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud.Peaassamblee koguned 1 kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis .Seal on esindajad igast liikmesriigist.Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud.EV sai ÜRO liikmeks peale taasiseseisvumist 17.sept.1991.
NATO -Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (Ka allianss).Loodi 1949 kui sõjalis-poliitiline liit.Eesmärk on muutunud võrreldes külma sõjaga.Tänapäeval osaleb kriisikolletes,rahuvalvamises, konfliktide reguleerimises jne. NATOl pole oma sõjaväge,on liikmesriikide omad.Kui ilmneb tõeline sõjaoht,läheb juhtimine üle NATO väejuhatusele.Oluline on kollektiivse kaitse põhimõte: kallaletundi ühele liikmele käsitletakse kui kallaletungi kõigile. NATOt juhib peasekretär Rasmussen.EV sai NATO liikmeks 2004.
OSCE-Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon- 1975oli Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine millest kõik alguse sai.Ei ole sõjaline organisatsioon, püüab konflikte ennetada, kriise reguleerida, jälgib inimõigustest ja demokraatia põhimõtetest kinnipidamist.Ta saadab kriitilistesse piirkondadesse oma missioone. Normaliseerunud olukorraga riikidest missioonid lahkuvad. 1990. Oli ka see Eestis.OSCE saadab oma vaatlejaid ka nt jälgima valimiste läbiviimist.EV on liige.
Euroopa Nõukogu-(pole EL-i institutsioon )Asutati 1949.Peakorter Strasbourgis.Liikmeid rohkem kui Elis.Eesmärk kaitsta iminõigusi ja demokraatiat.1950 võttis vastu Euroopa Inimõiguste konventsiooni. Euroopa Nõukogu juures töötab ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Eesti sai liikmeks 1993.
Inimõigused- Üldised ja võõrandamatud õigused, mis peaksid olema igal inimesel.On kirjas EV põhiseaduses, soolise võrdõiguslikkuse seaduses, lastekaitseseaduses, isikuandmete kaitse seaduses.Mõiste pärit Euroopast.Seostub kodanlike revolutsioonide ja vabariikidega.eri kultuurides ja riikides on arusaam erinev.Ameerikas-riik peab igaühele tagama vabadused .Toimetulek on igaühe enda asi.Euroopas- vabadus ja võrdsus olgu tasakaalus.Ühiskond tekitab sotsiaalseid riske(tööpuudus) ja peab aitama neid ka maandada.Igaühele tuleb tagada inimväärne elatustase.
Kodakondsusest sõltub:valimisõigus;kaitseväes teenimine ; erakondadesse kuulumine ; töötamine kõrgetes riigiametites; töötamine riigi julgeolekuga seotud ametites jne.Kodakondsusest saab loobuda ja seda vahetada.Annab inimesele õigused ja kohustused teatud riigi suhtes.
Apatriidid -Kodakondsuseta inimesed.Väga suur hulk ühiskonnas on ohuks stabiilsusele.
Modernne ühiskond-mõistlikkus,arvepidamine,ühiskonna progressi ja elujärje paranemist mõõdeti rahas, kaupades ja asjades.Ühiskond arenes kiiresti:kasvas jõukus,tõusis turvalisus, tõusis heaolu, laienes toetus inimõigustele ja vabadustele.
Postmodernne ühiskond-Postmodernset ühiskonda ilmestab jäikade piiride kadumine.Nähtused ja suhted on ebakorrapärased.Inimestel on suurem vabadus kuid samas ka suurem vastutus.Kujunes 20.saj viimasel veerandil.Inimesed muutuvad kindla sotsiaalse klassi esindajatest individuaalse maitsega tarbijaks; suur tarbimisvalik ;tööline, kontoriametnik ja pankur ei eristu enam üksteisest oma tarbimisvõimaluste ja elustiili poolest; nim. Ka disorganiseeritud kapitalismiks; majanduse ja valitsemise detsentraliseerimine, võimu hajumine ,suhete ja kihistuse muutumine ebapüsivaks; majanduses erineva suuruse ja tegevusprofiiliga ettevõtted.teenindusettevõtted, virtuaalbürood, investeerimisfirmad.Inimsuhted: kahaneb perekonna ja kiriku positsioon, löövad kõikuma traditsioonilised väärtyused, inimene muutub individualistlikumaks,läbikäimine ja ühistegevus väheneb; hävib tööeetika; linnalik eluruum ,anonüümsus, ükskõiksus, ülim vabadus,stress.Suured filosoofid: LYOTARD -temalt narratiivi mõiste- teooria,lugu,õpetus,ideoloogia.Modernismiaja suured narratiivid olid marksism ,liberalism.Kakristlus,rahvuslus. Postmodernistlikus ühiskonnas puudub valitsev narratiiv .BAUDRILLARD-temalt pärineb Simulaakrumid - reaalsete asjade või sündmuste koopiad , hea kvaliteediga.nr reality-showd.Uudised muudetakse meelelahutuseks jne.
Globaliseerumine #1 Globaliseerumine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor usarmy Õppematerjali autor
mõisted, ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu jne

Sarnased õppematerjalid

Tänapäeva maailm
6
doc

Tänapäeva maailm

...3 Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid............4 Peamised julgeolekuorganisatsioonid.............................5 Inimõigused mitmepalgelises maailmas...........................5 1 Maailma ühtsus ja mitmekesisus Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus ­ rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info- ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. Globaliseerumise mitmesugused tahud Globaliseerumine ehk üleilmastumine vihjab, et erinevad ühiskonnad on ühtlustumas.

Ühiskonnaõpetus
TÄNAPÄEVA MAAILM
56
docx

TÄNAPÄEVA MAAILM

 Inimõigused mitmepalgelises maailmas  Postmodernne ühiskond 3 Tänapäeva maailm 1. Maailma ühtsus ja mitmekesisus 1.1 Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi arengus on olnud ka midagi ühist? Milline on inimühiskonna üldine arengusuund? Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Nendel teemadel kirjutavatest teadlastest on kuulsamad Robert Reich, Anthony Giddens, Roland Robertson ja Ulrich Beck. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus – rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info-ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. 1.2 Globaliseerumise mitmesugused tahud

Ühiskond
Ühiskond Kontrolltoonr 3 teemad
7
doc

Ühiskond Kontrolltoonr 3 teemad

Kursus Ühiskonnaõpetus II Kontrolltöö nr 3 teemad Loetletud teemasid, mõisteid ja väljendeid tuleb osata (oma sõnadega) lahti seletada, tuua näiteid kaasaja elust ja leida seoseid enda eluga. Teema järel sulgudes on õpiku vastava peatüki number. 1) Rahvusvahelise julgeoleku mõiste, valdkonnad, ohud (4.5) Rahvusvaheline julgeolek koosneb riikide valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, poolt võetavatest meetmetest ühise ellujäämise ja julgeoleku tagamiseks. 2) Julgeolekulepingud ja kollektiivne julgeolek (4.5) Kollktiivne julgeolek- Grupp riike lepib kokku, et nad käsitlevad julgeolekut ühiselt ja kui keegi või miski ohustab seda või mõnda riiki siis on kõik liikmed ühiselt kohustatud kaitsma ohustatud osapoolt. Julgeolekulepingud- NATO,ÜRO, 3) Rahvusvahelise suhtlemise üldtunnustatud põhimõtted ja vahe

12. klassi ühiskond
Rahvusvahelised suhted
4
doc

Rahvusvahelised suhted

Rahvusvahelise julgeoleku 3 faktorit: 1) muutused suurriigis- kodussõda Kongos on nullilähedane. Kuid Mihhail Gorbatsovi poolt algatatud uuendused NLKP oli globaalne mõju, mis viis kommunistliku maaimasüsteemi kokkuvarisemisele ja jõudude vaherkorra ümbervaatamisel rahvusvahelisel areenil. Lõppes ka lääne liberaalse demokraatia ja kommunistliku totalitaarse diktatuuri vaheline vastasseis, mis vormis rahvusvahelist julgeolekukliimat. 2)suhted suurriikide vahel- G7(Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA, Venemaa). Vaid aeg-ajalt arutavad olulisi probleeme. 3)tehnoloogilised avastused sõjatööstuses- TUUMARIIGID (Venemaa, USA, Hiina, India, Jaapan, Pakistan) Tehnoloogilised avastuse ei ohusta maailma julgeolekut. Tähtis on see, kuidas ning millisel eesmärgil neid kasutatakse. Kasutamist jälgib Rahvusvaheline Aatomi energia Agentuur. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted: 1)hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest 2)l

Ühiskonnaõpetus
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid
5
doc

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiin

Ühiskonnaõpetus
Rahvusvahelised organisatsioonid
18
docx

Rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alliansid (kontroll)

Politoloogia
Maailma organisatsioonid
4
doc

Maailma organisatsioonid

NATO-Põhja atlandi lepingu organisatsioon ehk Washingtoni leping.Asutati 4.aprillil 1949a.Kõrgeim organ on Põhja Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär Anders Fogh Rasmerssin eelmine oli Jaap De Hoop Scheffer. 2010 toimus tallinnas Nato mitteametlik välisministrite kohtumine. Sinna kuulub 28 riiki. Peakorter Brüsselis. Tegevus alad: sõjaline-poliitiline liit, rahastab kultuuripärandi kaitse programme ja teadusuuringuid,kriiside ohjamine,rahuvalve väljaspool oma liikmes maade territooriumil.Rahumisioonid: Iraak,Kosovo,Afganistan,Bosnia ja Hertsegovinas. Hoidub jõuga ähvardamast.Ei ole oma sõjaväge, väeüksused moodustavad liikmesriikide relvaüksustest. Kollektiivne enesekaitse põhimõte-relvastatud kallaletung ühele liikmele käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, lubatud relvajõu kasutamine.Oluline treeningu juures psühholoogiline ettevalmistamine. üleeuroopaline,oluliseks funktsiooniks on ühendada Euroopat, suhteid hoitakse ka venemaaga, et

Avalik haldus
Rahvusvahelised organisatsioonid
2
doc

Rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid Tähtsamad rahvusvahelised- ja julgeolekuorganisatsioonid kaasaegses maailmas, nendega on seotud ka Eesti. 1) ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Inglise keeles United Nations (UN). Asutati 1945. Praegu (2015) liikmesriike 194. Peasekretär alates 2017 António Guterres (Portugal). Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st kui üks riik on vastu, otsust vastu ei võeta. Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis. Seal on esindajad igast liikmesriigist. Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud. Eesti Vabariik sai ÜRO

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun