jutustamise kaudu. Sotsiaalne maailm on täis lugusid ja need lood seovad mineviku, oleviku ja tuleviku omavahel. Selgus, et lugude jutustamine on indiviidi mina (self) kujunemise seisukohalt vältimatu sotsiaalne oskus ning identiteedi kujunemise põhiline meede“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 18). Inimestele on loomupärane sündmuste ja kogemuste mõtestamine ja tõlgendamine, millega luuakse tohutult erinevaid lugusid ehk narratiive, mis võivad olla tõlgendatud erinevatest vaatenurkadest. Inimesed on loomult seltsivad ning neil on vajadus suhelda. Oma kogemustest rääkimine on oluline, et saaks teha analüüsi vigadele ning järeldusi. Lugude jutustamine annab võimaluse õppida mineviku kogemustest või õpetada teisi. Narratiivides räägib inimene enda kogemusest, milles ta oli peategelase rollis. Kuulates ning analüüsides narratiive, saab aimu tunnetest ja läbielamustest läbi persooni teema- ja
• -Igalt poolt • -Armusuhe igavene Kõnekujundid • Võrdlusi on vähe: • -“tuul puhub nagu väike põrsas“ • -“jälgib nagu väike küür“ • Personifikatsioone on väga vähe: • -“tuul puhub“ Kõlakujundid • Contra kasutab oma luuletustes väga palju riime, mis on ka väga puhtad. Luulekogus „ Tuul kägistab ust“ oli väga vähe luuletusi, mis ei olnud riimis. • Näiteks:Ah kus oli narr aktiivne • Kõikjalt leidma narratiive • Avastas ta vana tibla • Igaltpoolt ka paradigma Kokkuvõte • Lugedes Contra luuletusi läheb tuju heaks, sest selliseid puhtaid riime nagu ta loob on lausa lust lugeda. Lihtsalt üks väga naljakas teos, mis tekitab elevust, hasarti. • http://et.wikipedia.org/wiki/Contra#Luulekogud • http://www.teataja.ee/et/article.php?87.0
Jäetakse välja täpsed definitsioonid. Uuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas. Kvalitatiivse uuringu läbiviija läheb sageli uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid detaile ning aitab uurijal osalejate tegelikku kogemusse sisse elada. Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad: juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees. Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus. Kaks fenomenoloogilise uurimuse tähtsat mõistet on kirjeldus ja reduktsioon. Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt. Samuti on kirjeldus
inimese protsess loomine isiklike mõtestatud eneseanalüüs määratlusele Õppija otsib lugude põhjal arusaam (eba)õnnestumistes õpiteoorias vastuseid Mõistes endast/õppijana t tuginetakse sotsiaalsetele iseenaast ning Takistustest Refleksioon subjektidele ehitades ümber ülesaamine (mis õppija eksistentsiaalse oma narratiive, segavad õppimist, selgitab välja tähendusega saavad enese arengut) oma õpivajadused, küsimustele võimalikuks Kriitiline seab õpieesmärgid, Kui sotsiaalne muutused reflektsoon- leiab vajaminevad subjekt / õppija isiksuse tasandil ümberhindamine ressursid, valib
Eepostes avaldub kangelase suhe grupiga. Peategelane võib olla rühma liider või sellele vastanduda igatahes tõuseb ta esile. Kangelase esilekerkimine teeb temast ,,suure" inimese. Ta on küll sarnane oma kaasaegsetega, temaga samastutakse, kuid mõni imetlusväärne tunnus, näiteks vaprus, või jumalikkus, tõstab ta teiste seast esile. Kangelane võib olla ka tuleviku teerajaja. Lisaks oma ajas silmapaistvate persoonide kujutamisele iseloomustavad suuri narratiive ajatud ideed. Levinumad neist on sõprus, armastus, sõda. Iseloomulik on meestevaheline sõprus, peaaegu armastus. Selline sõprus ilmneb Vana-Babüloonia eeposes ,,Gilgames", kus nimitegelane ei ole nõus tunnistama oma sõbra Enkidu surma. Oluline on sõja element, kuna Enkidu oli Gilgamesile hea sõber, kuid samas ka võitluskaaslane. Samuti kohtab meestevahelist sõprust Homerose eeposes ,,Ilias",
Nii Gilgamesi, Illiast kui Oidipust kirjeldatakse mõjuvõimsa, tugeva ja targana. Nad on kangelased. Rääkides grupikuuluvusest, kajastab nii Gilgamesi ja Enkidu kui ka Iliase ja Patroklase ustav sõprus suurt meestevahelist armastust nende narratiivide ajasõlmedes. Legende antakse edasi ikka suuliselt ja seda põlvest põlve selle õpetlikkuse ja suursugususe pärast, ent siis, kui mälu enam usaldada ei saa ning loodes hakkavad faktid varieeruma, pannakse need kirja. Suuri narratiive väärtustatakse eelkõige seepärast, et neil on seos ajaga ning nad on loo jälgijale õpetlikud ja/või pakuvad pingsat mõtteainet. Gilgamesi eeposest saame olulist informatsiooni sumerite elu ja kultuuri kohta, Illiase loos kerkib esile tolleaegne naiste positsioon ühiskonnas ja kodus ning ,,Kuningas Oidipuse" traagika paneb meid kangelasele siiralt kaasa tundma ning mõtlema ja arutlema vooruslikkuse ja õiglusese üle. ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" (Lucien Febvre)
gruppidesse kas veresugulus, etniline päritolu, mingi tarkus nagu kirjaoskus, vms?) b) Kas ,,suur lugu" on ,,suurte" või ,,väikeste" inimeste lugu? c) Miks ,,suured narratiivid" püsivad? Oma vastuses tooge näiteid Gilgamesist, Iliasest ja lisaks omal valikul kas Oidipusest või Njálli saagast või Kalevalast. Narratiivsus on inimkultuurile omane tunnus. Narratiivid on lood ehk jutustused, mida inimesed loovad ja annavad edasi teistele. Inimesele on vaja luua narratiive, et iseennast ja ümbritsevat mõtestada. Kindlasti on suurte lugude loomine seotud ka aja ja mäluga. Suured narratiivid aitavad säilitada inimesele olulisi mõtteid, andes neid niimoodi edasi järgnevatele põlvedele. Suured narratiivid võivad esitada vaid ühe inimese lugu. Näiteks vanimaks peetava eepose "Gilgameshi" lugu räägib ühe kuninga eluloost. Tema isiklikus loos peegeldub aga kogu ajastu, inimesed ja nende vahelised suhted, kultuur, poliitika, sõda ja vägivald
Originaaltekstiga on arvestanud mõlemad rezissöörid. Ning kes julgeks väita, et "Lolita" filmid pole iseseisvad kunstiteosed? Romaaniga kõrvutades justnimelt seda nad on. Filmidel on oma elu ja oma väärtus. Nii romaan kui filmid jutustavad meile oma visiooni Lolita ja Humberti saatusest. Nii mõneski mõttes täiendavad linateosed ja raamat teineteist. See, et üht ja sama lugu on võimalik jutustada väga erinevate meediumite abil, tugevdab neid suuri narratiive, mille najal meie maailmamõistmine üleüldse püsib. Seda mõtet ning ettekande lõppu sobivad illustreerima suurepäraselt Humberti viimased laused Vladimir Nabokovi romaani lõpus "...Mõtlen nüüd ammu väljasurnud loomadele ja inglitele, tuhmumatute värvide ja prohvetlike sonettide saladusele, otsin pääsu kunstis. Üksnes niisugust surematust me ju võimegi loota, mu Lolita." (Vladimir Nabokov, "Lolita", lk 253) Kasutatud materjalid 1
Narratiivide esitamisse on kaasatud kuulajaskond, kellele lugu esitatakse ning tavaliselt on narratiivis olemas vastuväited kuulajaskonna oletatava ebasoodsa reaktsiooni ja kriitika suhtes. Narratiiv luuakse ühe käsitluse kohaselt vastastikuse interaktsiooniprotsessi käigus koos kuulajaga. Narratiivuurimus erineb teistest uurimistraditsioonidest narratiivi määratlemise poolest, selle andmestik koosneb just narratiividest ning analüüsis luuake tüpoloogiaid või uurijapoolseid narratiive uuritava fenomenide kohta. Narratiivide analüüsimine algab narratiivide eristamisega intervjuu tekstist, mille aluseks on narratiivitõlgendus. Tuleb osata määrata selle algus ja lõpp. Narratiivide äratundmiseks tekstis kasutatakse käsitlust täielikult formureerunud narratiivi struktuuri, millel on Labovi ja Waletzky järgi kuus osa, alates sissejuhatavast kokkuvõttest koodani, mis toob kuulaja ja jutustaja tagasi olevikku. Narratiivianalüüsil on kolm põhisuunda: strukturaalne,
Proosaanalüüs: Andrus Kivirähk ,,Ajaloo keerises" Valisin proosaanalüüsiks ühe oma lemmikkirjaniku Andrus Kivirähki lühinovelli ,,Ajaloo keerises". Erinevalt tema paljudest teistest lugudest, on selles novellis tegelasteks täiesti tavalised inimesed. Kivirähki teostes arenevad sündmused üsna kiiresti, ta ei peatu pikalt detailide kirjeldamisega, vaid annab olulise info edasi lühidalt ja arusaadavalt. Näiteks kirjeldamaks selles novellis vana lagunenud kortermaja annab ta kogu kirjelduse edasi vaid ühe lausega ,,See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega." Minule kui lugejale sellest piisab: silme ette tuleb remonti vajav, laguneva krohviga, räämas paneelmaja. Novelli tegevus kulgeb ühe päeva vältel (umbes hommikust lõunani) ja ilmselt on tegu tänapäeval aset leidva looga. Teose sündmustik toimub kronoloogilises järjekorras. Teoses on peaagu kõik klassikalise narratiivi omadused: sisse...
o Anagramm teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikuid ja silpe ümber tõstes, nt sugutas vist su vigast ust o Glossolaalia sõnataolised tähenduse ja sisuta moodustised, kõlamäng ja sõnamäng o Häälutused esitlus > tekst ise, autor mängib mingi häälikuga 12. Mis on narratiiv? Narratiiv on korrapärastatud sündmuste seeria. Narratiive on faktoloogilisi (tõesti toimunud sündmused) ja fikstionaalseid (välja mõeldud, aluseks on kujutlusvõime). Narratiivi tunnused: o Väljendab sündmust. o On seotud ajaga (korrastatakse loo alguse, keskpaiga ja lõpu kaudu). Sündmused ilmnevad nii, nagu neid jutustatakse. Ajalist lineaarsust korrigeeritakse pidevalt. o Topeltkronoloogilisus jutustamise ja sündmuste toimumise aeg.
(ingliskeelses kirjanduses nimetatakse seda ,,meem"; pärilikult edasiantavat informatsiooni kannab aga ,,geen") Kas me märkame kultuuri? Ruum, sh kultuuriruum, milles me viibime, on eriline ja me peame kõik asjad läbi ja lahti mõtlema, et kultuur siin edukas oleks, samuti, et kultuur oleks järjepidev, edasiantav. Selleks, et teha midagi paremini, peame teadvustama seda, mida me teeme. Samuti, peame tegema valikuid. Peame tegema valikuid, et näeksime meid ümbritsevas ruumis narratiive. Iga asi, mille kätte võtame või sündmus, mida kogeme ja esitame, see on ja peabki olema narratiiv, lugu. Millest see meile räägib? Millised on märgid? Lugu koosneb märkidest (sümbolitest, kujunditest, tähendustest jne) ja meie ülesanne on anda oma publikule neist märkidest teatud seosed ning see ongi see lugu. Kui paneme erinevad märgid kõrvuti ja oleme erinevad märgid seostanud siis see ongi narratiiv, ehk lugu.
valiti juhtima mustanahaline. Millega teenis Obama oma usalduse? Mis olid Tema presidendiks valimise eeldused ja põhjused ? 2 Valimiste juures on kõige olulisem lubaduste andmine, luua piisavalt reaalsed tulevikuvaated ja sihid.Eelkõige tähendavad valimislubadused valijate, mitte kandidaatide, unistusi ja tulevikunägemusi, millega erinevate kandidaatide pakutavaid narratiive kõrvutatakse ning seejärel tehakse enda jaoks õige valik. Barack Obama valimislubadused olid palju lubavad ning puudutasid USA olukorda arvestades väga olulisi probleeme. Asjakohane oleks tuua näiteid olulisemate lubaduste kohta. 1)Abipaketid Ameerika keskklassi toetuseks 2)Riiklik tervisekindlustus programm 3)Iraagi sõja lõpetamine ning vägede suunamine Afganistaani 4)Energiaefektiivsuse suurendamine ja investeeringud taastuvenergiasse
siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud 2. Probleeme narratiividega (reaalsete sündmuste kirjeldus kunsti kujul e. kunstiajalugu) e. probleeme kunstiajalooga. · Kes peab kunsti lugu koostama ja kuidas otsustada võistlevate lugude vahel? · Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas. 3. Filosoofiline teooria? · Kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetava filosoofilise teooriaga. 1) See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus! Lihtsalt tõlgendab
Eristatakse 4 mudelit: · temaatiline analüüs - rõhk pigem teemale, st sellele, mida öeldakse, mitte niivõrd sellele, kuidas öeldakse. · strukturaalanalüüs teeb rõhu viisile, kuidas lugu seostatakse; · interaktsiooniline analüüs asetab rõhu dialoogile rääkija ja kuulaja vahel; · performatiivne analüüs keskendub narratiivile kui esitusele uurides sõnade ja zestide kasutamist loo edastamisel. Infot, mida edastatakse intervjuudes, käsitletakse kui lugusid, narratiive. Selle lähenemise võib valida kas kohe uurimust alustades või ka hiljem, suhtuda juba kogutud intervjuudesse kui lugudesse. Materjal peab olema detailirohke, üksikasjalik. 9. Diskursusanalüüs. Diskursusanalüüs e. kriitiline tekstianalüüs kui uurimismeetod tähendab teatud lähenemisviisi probleemile ja sellest mõtlemise viisi. Pole ei kvantitatiivne ega kvalitatiivne meetod, vaid nende mõlema eelduste kahtluse alla seadmine. Ei anna selgeid
elukogemusega üldse. Usulist kogemust saab elada läbi ka rollide kaudu, st usulises tegevuses võtab inimene endale mingi rolli ja edastab jumalale (et kogeda seda, mida näeb kapten, pead ise sillale minema = kaptenisilla näide; Koraan, Uus ja Vana Testament kirjeldab sündmusteahelat, mis kirjeldavad inimese ja jumala vahelist suhet ning suhtlust) Potentsiaalselt seestunud kuuldud usulisi narratiive ei unustata, kuigi need võivad meelest ära minna. Kui inimene satub situatsiooni, mis käivitab mälupildi, siis ta taaskogeb kogemust, mida narratiivis kogeti. Usulise kogemise mudel kirjeldab usu rolli inimese elus, selle elemendid on MINA, lõhe, piir, jälk, psüühika ja usuliste kogemuste sisu. 5. Usuline orientatsioon tähendab uskumiste või religioosne-olemise viisi. Usulise orientatsiooni käsitlemise aluseks võib olla ka suhtumine usulistesse tekstidesse. On
Vabavärss- Silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu. Ühtlustamata on nii värsirõhud kui ridade silbiarvud. Nt. Tähed taevas, öö saabub salaja. Seljast heidame päevased mured. Maha jäävad inimesed ja ohked. 9.Metafoor ja selle liigid Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasese alusel. Peidetud võrdlus. 10. Lausekujundite liigid Allegooria mõistukõne; laiendatud metafoor, mis esindab maskeeritult mingisugust teist asja; puudutab suuremaid kirjanduslikke üksuseid (narratiive, lugu) Nt: kährikud kui migrandid; sisserännanud -> räägitakse maskeeritult teisest asjast Iroonia eituse jaatus e. mingisuguses lauses või kõneaktis viidatakse vastupidisele arusaamale, mida tegelikult peetakse halvaks või ebaõigeks Lausekujundid (mängitakse ennekõike sõnastuse ja lausestusega) Lausekujundid ehk figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega.Kui kõlakujundid
kaasahaaramise ja välja surumise/ väljastamise kaudu. Neile on omane teatav puhtus. Kristus tegeles ketserite välja pressimisega. Lyotard näeb metanarratiivide taandumist mikronarratiivideks - heterogeensus tuleb homogeensusele asemele - paljusus ise ongi selle olemus. Nt. teaduse diskursus. Valgustus ajastuse ajal oli teadus kesksel positsioonil - teadus räägib tõtt. Toimus teaduse kogumine ja ta teenis inimeste huve. Teadus on suurim metanarratiiv, tema kaudu saab väärtustada teisi narratiive, mis liiguvad ühiskonnas ringi - Teadaslikus on viis valitseda teisi narratiive. Teadmine ise ei ole eesmärk vaid vahend. Lyotard ütleb, et pärast II Maailmasõda on hakatud teadvuse saavutusi rohkem hindama. Lyotardi mudelis - tõde on see, mida enamus arvab. Näeb, et postmodernism kahe modernismi vahelüli. `Teos saab modernseks siis ku ta on postmoderne' Modernism toimib demineerimise ja kontrollimise vahendil. Selleks, et toimuks muutus siis pean saavutama teatud ühtusust.
3) Inimesed ei pruugi diskrimineerimisest loobuda, vaid võivad suuremat kasu lootes riskile narratiivide vahel (Levinson 1993, Lamarque 2004)? Kas narratiivid peavad tuginema minna. kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Julge hundi rind on rasvane. *Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, 5..Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas
Narratiivi mõiste. Narratiiv - mistahes korrapärane jutustus toimunud sündmustest, esinegu see müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu näol. Faktoloogilised – tõestisündinud, fiktsionaalsed - väljamõeldud Mis on tekst ja lugu? Lugu (faabula,story) – sündmuste kronoloogiline järjestus. Tekst (süžee, plot) – loo kunstikavatsuslik esitus mistahes märgisüsteemis (kiri,pilt,tants) ning sündmuste ajalisest järgnevusest tingimata kinni pidamine; loo narratiive struktuur. Mis on süzee ja faabula? Vt eelmist küsimust. Klassikaline (suletud) narratiiv ja kõrvalekalded sellest. Suletud narratiiv on omane eelkõige realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan ei järgi sarnast skeemi. Nt romaanis on avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus puuduvad (traditsioonilisel kujul). Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm?
Neile on omane teatav puhtus. Kristus tegeles ketserite välja pressimisega. Lyotard näeb metanarratiivide taandumist mikronarratiivideks - heterogeensus tuleb homogeensusele asemele - paljusus ise ongi selle olemus. Nt. teaduse diskursus. Valgustus ajastuse ajal oli teadus kesksel positsioonil - teadus räägib tõtt. Toimus teaduse kogumine ja ta teenis inimeste huve. Teadus on suurim metanarratiiv, tema kaudu saab väärtustada teisi narratiive, mis liiguvad ühiskonnas ringi - Teaduslikus on viis valitseda teisi narratiive. Teadmine ise ei ole eesmärk vaid vahend. Lyotard ütleb, et pärast II Maailmasõda on hakatud teadvuse saavutusi rohkem hindama. Narratiivi sidumine teadusega. Nt. maj, meedia sidumine teadusega. Peale IIMs muutus teadvuslik teadvus pole enam seotud tõe otsingutega vaid kasulikkuse skaalal. Nt. kõrgharidus pole ideaali poole pöördumine vaid oskuste vahend
viisidega). Loobutakse taas kunsti defineerimisest. 8. Iseloomustage narratiivse kunstiteooriaga tekkivaid probleeme. Esimese kunstiteose probleem- Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! Probleem narratiividega- Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas 4. loeng: Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas. E-hoiak- teatud viis objektide kogemiseks Psühholoogias/sotsioloogias hoiak- pos., neg., neutr. suhtumine millesegi 2
[Digikultuuri uuringud, lk 423] Hüpertekst on tekst, mis on digitaalse hüperlingiga ühenduses andmebaasidega. Hüpertekst võimaldab lugejatel muutuda kaasautoriteks, neid nii mentaalselt kui ka füüsiliselt konstrueerida, täiendada. 22 58. Mida uurib ludoloogia? [Digitaalkultuuri uuringud, lk 424] Ludoloogia on mänguteadus. Ludoloogia uurib videomänge - narratiive, millega mängud opereerivad ja kuidas mängijad neid mängivad, milliseid strateegiaid ja otsuseid langetavad mängides, mismoodi mängude küberneetiline süsteem mõjutab inimesi ja kuidas selle loogikas orienteerutakse. Kasutatakse humanitaarteaduslikke meetodeid. 59. Kuidas on arenenud diskussioon masina rollist tähendusloomes meedia-arheoloogia kontekstis? [Digitaalkultuuri uuringud, lk 425–426]
a) Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel: Müüt on jutustav rahvapärimus, mis seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tragöödia on komponeeritud kunstivorm. See on üks dramaatika zanre (teised on komöödia ja draama) Müüti peeti üldiselt ajalooliselt tõepäraseks ning kuigi tragöödia võib põhineda mütoloogial, nagu Sophoklese "Oidipus", siis võis autor siiski kujundada motiive ja narratiive oma äranägemise järgi. Kui müüdid on hajusad, püsimatud, läbipõimunud, mitmesuguste vastuoluliste variatsioonidega, siis tragöödia on reeglina, vähemalt antud näite puhul kindlat vormi järgiv komponeeritud narratiiviga teos. b) Mis "Kuningas Oidipuse" kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklese- poolsest töötlusest?: Täpselt ei ole seda võimalik tuvastada, sest tugineda saab vaid kirjalikele allikaile, mis on säilinud
2.2 Ühtsus Nagu paljudes teistes filmialastes liikumistes, nii võib ka Prantsuse uue laine juures täheldada teatud sarnasusi režissööride loomingus. Nii Cahiers’ist võrsunute kui ka niinimetatud vasakrühmituse, mille alla kategoriseeruvad näiteks sellised nimed nagu Agnès Varda, Chris Marker ja Alain Resnais, temaatilised käsitlused hõlmasid üksindust, mälu olemust, kinoteadlikkust ja välkkiiret armumist. Palju leidus ka episood-elust-tüüpi narratiive ja lahtise lõpuga filme. Uue laine autoritele omistatakse ka ebaloomulikke ja laialivalguvaid stsenaariume, kuid seda seetõttu, et nad olid rohkem huvitatud misanstseenist, kehade ja objektide aegruumis liikumise registreerimisest filmikuvandile. Tagasivaatena on tänu sellele ja kalduvusele filmida naturaalsetes urbanistlikes keskkondades Prantsuse uue laine režissööride töödel ka ajalooline panus 1950ndate ja 1960ndate Prantsusmaa moderniseeruva linnapildi
Michel Foucault, Jacque Derrida: "Limited Inc", Ludwig Wittgenstein midagi ei ole väljaspool konteksti (veeklaas pooltühi või pooltäis) 1 Modernism inimene on võimeline ületama sotsiaalsed olud ja jõudma kõrgema tõeni; suured narratiivid, kommunism, heaoluühiskond Post-modernism Suured ideed ja suurte narratiivide eitamine (mingi lugu või idee, sündmustekirjeldus, ntks kommunism), on palju väikeseid narratiive; Teadmine ei ole heterogeenne ega absoluutne; Midagi ei ole väljaspool konteksti; Konteksti loob teatud sotsiaalne grupp; On modernismi osa; Oluliseks muutub keelemäng (maine kujundamine). Palju väikseid narratiive. Tõde on konstrueeritud sotsiaalse tegelikkuse kaudu. Ntks Metoo muutumine, kui sotsiaalne tegelikkus muutub siis muutub ka narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein keelemängu teooria Teemad
komöödia, romanss, tragöödia, iroonia/satiir. Müüt on kujutlusvõime projektsioon: ideaalse maailma esindamine vs. tegeliku maailma esindamine. Ideaalne maailm: süütus, täitumine, st. suvemüüt, romanss. Tegelik maailm: kogemus, ebakindlus, läbikukkumine, st. talvemüüt, iroonia/satiir. Vastavalt on sügisemüüt - liikumine ideaalsest reaalsesse, ja kevademüüt - liikumine reaalsest ideaalsesse. Greimas: Struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille abil seda kogemust väljendatakse. Narratiivideks on süzeemudelid, mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid). Süzeetüübid: otsingulood, kommunikatsioonilood ja nende kombinatsioonid. Todorov: narratiivi grammatika - seos narratiivi struktuuriühikute (tegelased, süzee) ja keele strukturaalsete üksuste (sõnaliigid) vahel. Narratiivil on teatud põhiomadused. Teksti eeldused ilmnevad, kui kombineerida tegelased tegude või omadustega.
Iseloomustage historismiga tekkivaid probleeme. Esimene kunstiteos ajaloolised teooriad on tagasiviitavad ehk kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saadud narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunsti ei eksisteerinud. Probleeme narratiividega kes peab nraatiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel. Kas narratiivid peavad tuginema kunstike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dillema: kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üknes sekundaarne roll nad ainult avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas. Filosoofiline teooria? kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, siis võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetava filosoofilise teooriaga. See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus. Lihtsalt tõlgendab probleemi ümber. Näoga
8. Iseloomustage historismiga tekkivaid probleeme. 1. esimene kunstiteos – esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost ei eksisteerinud. 2. probleeme narratiividega – kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel? Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuolla, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll – nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii on juba toimumas. 3. filosoofiline teooria – kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetavad filosoofilise teooriaga. 4
Kui H, siis A Mitte A Mitte-H Kontrollimise tulemusena selgub, et A on väär ja lause Mitte A on tõene. LOOGIKA JA JURIIDILINE ARGUMENTATSIOON Juriidiline argumentatsioon- millegi õiguslik argumenteerimine/põhjendamine Juriidiline- avatud süsteem → pole midagi juristidele omast. Juriidilise argumentatsiooni määrab ära üsna palju see, mis on väljaspool õigust. Poliitika- teatud põhimõtetest lähtuv kavakindel tegutsemine Postmodernism eitab suuri narratiive ehk pole ühte suurt tõde, on mitu väikest narratiivi. VI LOENG - MENETLUSDOKUMENDI KOOSTAMINE/VORMISTAMINE Maa-,haldus ja ringkonnakohtu kantselei kodukord. KIRI Kõik dokumendid vormistame A4 formaadis. Pole vahet, kas vormistada kiri äriühingu või riigiasutuse nimel. Äriühingutel on logo, riigiasutustel pitsat. Logo on kuskil keskel üleval. § 13. Dokumentide vormistamisel kasutatavad rekvisiidid
põhjalikult. Ühiskonnad on organiseeritud teatud narratiivide ümber. Nt Kristlus on nattariiv, mis seletab kõike inimese kohta, või Liberalismi idee, Marksism jne Metanarratiivide toime on kaudne, vahel vägivaldne. Lyotard näeb, et metanarratiivid on asendunud mikronarratiividega ei ole enam ainult üks narratiiv, vaid mitu väikest üksteisele vastukäivat narratiivi. Metanarratiivide ümber on veel teisi pisemaid narratiive nt ideoloogiad. Teaduse jõud on metanarratiivina kahanenud, seda ei seota enam absoluutse vabaduse ja teadmise ideedega. Teaduse seotus tõega - traditsiooniliselt oli teaduse eesmärk leida tõde, aga Lyotard näeb, et see ei ole enam niivõrd tõega seotud. Baudrillard "Simulaakrum" Lähtub produktsiooni mõistest. Me elame ühiskondades, kus ei toimu mitte materiaalsete objektide tootmisega, vaid toodetakse representatsioone, kujutisi ja märke / Informatsiooni
Kurvastades Matilda surma pärast, hulgub ringi. Valgustatud vürst peab ta üleval, ta jõuab õukonda ja seal võetakse ta südamlikult vastu. Lõpuks jõuab valgustatud monarhi õukonda. Unenägu, sihipäratu ränd. Sentimentalism, tundeelu. Lüüriline kujutamisviis. Saksa romantism jõudis meieni läbi lüürika. Franz Sternbaldi rännuteed. Jälle pole sihipärane, vaid ringi rändamine. Tähtsamad on kõrvalepõiked, satutakse igale poole. Raami sisse on paigutatud teisi narratiive. Tuleb sisse ka unenäolisust. Selle kirjutas sisse Ludvig Thick Rännuromaan esindavad kaks eelnevat. Friedrich Schlegel on kirjutanud romantilise romaani ,,Lucinde". See on romaan naiskunstnikust. Tal on armastatu, palju juttu loominguvabadusest. August Wilhelm tõi need ideed romantsimist temani. De Stail kirjutanud kaks olulist romaani ,,Dephne", ,,Corin" George Sand ,,Gonzuelo", ,,Krahvinna von Rudol.." Gonzuelon erakordse andega lauljanna ning lõpuks leiab elu ja armastuse jne.
traditsioone jätkava, tiheda ja intellektuaalselt rafineeritud loominguga. Suured narratiivid (ka metanarratiivid, meisternarratiivid) – mõiste, mille võttis kasutusele prantsuse kultuuriteoreetik Jean-François Lyotard (1924 – 1998). Tähendab mistahes ühiskondlikke diskursusi, mis taotlevad maailma kõigiti lõplikult ära seletada ja üleüldiste mastaapsete lahendusteni jõuda (näiteks kristlik või marksistlik maailmatõlgendus). Eelistada tulevat niinimetatud väikesi narratiive, mis tegelevad üksikjuhtumitega. Samas võiks mõistet suured narratiivid positiivses tähenduses püüda kasutada just puhtkirjanduslike, üksikule keskenduvate ja üksnes esteetiliste taotlustega tekstide kohta. Teoreetilised tekstid. 20. sajandi juudi kirjanikke Kristlasi, juute ja muhameedlasi nimetavad religioonidevahelise dialoogi otsijad sageli üheskoos raamaturahvaiks. Muidugi on pühad raamatud olemas ka hinduistidel, zoroastrianistidel, budistidel, taoistidel,
mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representatsioonide kaudu (nt hundi jõhkrus, rebase kavalus) võivad mõjutada inimeste käitumist loomadega, loomakaitsesse suhtumist jne. Zoosemiootikuid huvitavad loomadega seotud tõlgendused sedavõrd, kui need on seotud loomade enda kommunikatsiooniliste võimetega või kuidas nad oma tegevustega neid mõjutavad kas otseselt või kaudselt. Varane zoosemiootika omab seost antropoloogiaga. Th. A
Kvalitatiivsete intervjuude tüübid intervjuu kava struktureeritusest lähtuvalt · Struktureerimata süvaintervjuu Intervjueeritaval võimaldatakse rääkida teemast nii, nagu tema õigeks peab. Küsimused tekivad jooksvalt ja vastavalt sellele, mida ta räägib. Aktiivne kuulamine väga oluline. Keerukas. Peab küsimustega toetama. · Etnograafiline intervjuu Meenutab kõige rohkem vaba vestlust. · Narratiivne intervjuu Narratiive saab ka teistlaadi intervjuudest.. kuid siiski eri vorm. Koosneb kolmest etapist: intervjueeritava ettevalmistamine enne intervjuud antakse ammendavat infot uurimusest, teema peab olema talle selge; intervjuu osas palutakse tal nt lugu jutustada, teda ei segata, intervjueerija ei sekku, võib ainult öelda mhm või midagi sellist; kui lugu on lõpuni räägitud Sageli eluloouuringutes. · Eluloointervjuu
Majanduslikult kuulub kultuuripärand kultuurilise kapitali hulka. Kultuuripärandist toodetakse tervet rida kaupu ja teenuseid, mis pakuvad inimestele nii materiaalset kui ka mittemateriaalset kasu. Kultuuripärand moodustab olulise osa informatsioonist, mis hoiab käigus tänapäevast infomajandust. Sellel teabel on sageli teaduslik, hariduslik, majanduslik ja meelelahutuslik väärtus.Näiteks võib tuua traditsioonilised teadmised ravimtaimede, loomade, jms kohta. Traditsioonilisi narratiive kasutatakse reklaamides, filmide, muusika ja muu meelelahutusliku informatsiooni tootmisel. Samuti on sellised teadmised ja oskused rakendatavad keskkonnakaitses ja loodusressursside majandamisel. Kultuuripärandist sõltub suur osa turismist, meelelahutuses, aga ka haridusest. Paljusid kultuuripärandi hulka kuuluvaid hooneid kasutatakse elamute, koolide, muuseumide, kontserdisaalide ja tööruumidena.Paikkonnad leiavad kasutamist parkide ja muude puhkealadena.
põlgust, mida nende suhtes rakendatakse. Sealt kasvab välja pahempidipöörduv romaan, kus üheks põhiteesiks on see, et nö kelm ei ole hakanud kelmiks või suliks enda algatusel , vaid vajadusest end elatada. Sulitembud on vb ainus viis, kuidas ta suudab ennast või oma peret elus hoida. (Hispaani kelmisüzee on suurtes joontes selline). Kujutatakse neid eksirännakuid (ka humoristlikus toonis). Robinson Cruseo on oluline reisiraamat. Defoe on kirjutanud väga erinevaid teose ja narratiive. R. C on ilmunud 1717 ja 1720 . Oluline mereseikluste romaan. Huvitavad teosed tal ,,Katkuaastate päevik" , ,,Kapten Singleton" . Omamoodi fantaasiaraamat : ,,Reis ümber Worla".Ja ,,Saatana poliitiline ajalugu". Robinson Cruseo romaan on ühteaegu reisikiri kui autobiograafia (kui zanr). Neid seoseid on hea uurida. Kogu selleaegsete inimeste lugemus seisneski selliste teoste lugemises. Asi kaldub nüüd väljamõeldise kasuks. Kuigi ka varasemalt oli väljamõeldiselt suht suur roll. See
Tegelik maailm < kogemus, ebakindlus, läbikukkumine > talvemüüt > iroonia/satiir Tragöödia > sügisemüüt >liikumine ideaalsest maailmast reaalsesse maailma Kömöödia > kevademüüt > liikumine reaalsest maailmast ideaalsesse maailma Narratiivi struktuur A.J. Greimas A on B vastand nt. armastus versus vihkamine) - A on on A eitus, -B on B eitus (armastuse puudumine on armastuse eitus) Selline struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille kaudu kogemust väljendatakse narratiivides esil süzeemudelite kaudu (konflikt ja selle lahendus, võitlus ja leppimine, lahkuminek ja kokkusaamine) Mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid), neid täidavad tegelased, üks tegelane võib täita mitut funktsiooni ja vastupidi, nt. Romaanis "Suur Gatsby": Nick on nii kangelase abiline kui quester (millegi poole püüdleja) Süzeetüübid:otsingulood (stories of Quest/desire), kommunikatsoonilood, otsingu ja
Tegelik maailm < kogemus, ebakindlus, läbikukkumine > talvemüüt > iroonia/satiir Tragöödia > sügisemüüt >liikumine ideaalsest maailmast reaalsesse maailma Kömöödia > kevademüüt > liikumine reaalsest maailmast ideaalsesse maailma Narratiivi struktuur A.J. Greimas A on B vastand nt. armastus versus vihkamine) - A on on A eitus, -B on B eitus (armastuse puudumine on armastuse eitus) Selline struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille kaudu kogemust väljendatakse narratiivides esil süzeemudelite kaudu (konflikt ja selle lahendus, võitlus ja leppimine, lahkuminek ja kokkusaamine) Mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid), neid täidavad tegelased, üks tegelane võib täita mitut funktsiooni ja vastupidi, nt. Romaanis “Suur Gatsby”: Nick on nii kangelase abiline kui quester (millegi poole püüdleja)
Tegelikult ei pea! Mil määral me üldse peaks võtma Piiblit sõnasõnalt? Mil määral võiks olla teadusel usuväidete ees autoriteeti? Need küsimused ei ole midagi uut, neid on küsitud koguaeg ja küsitakse üha enam(mida rohkem maailm globaliseerub, seda rohkem). Erinevad arusaamad erinevatest kultuuridest. Tugev pind läheb jalge alt kaduma, oleks vaja midagi, millele tõsiselt toetuda. Kui lähtuksime tolerantsi-ideest: nii Piibel kui teadus jutustavad meile mingeid narratiive. Postmodernistlik seisukoht: universaalset tõde ei ole olemas, seega võime teha vaba valiku nii teaduse kui religioossete tekstide seast. See on aga vastuvõtmatu nii Piibli kui teaduse seisukohalt, näide õpilasest füüsika tunnis, kes ütleb, et maailm on lapik. Kui inimene tahab maailmas hakkama saada, peab ta need kaks konkureerivat kontseptsiooni kuidagi omavahel lepitama. Jumal versus Darwin . Teadusest endast on võimalik mõelda kui religioonist, teadus on
Neli narratiivimustrit, mis müüte reguleerivad: komöödia, romanss, tragöödia, iroonia/satiir. Narratiivse kujutlusvõime projektsioon a) ideaalse maailma representeerimine b) tegeliku maailma representeerimine J. Greimas: narratiivi struktuur A on B vastand (nt. armastus versus vihkamine) - A on on A eitus, -B on B eitus (armastuse puudumine on armastuse eitus) Selline struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille kaudu kogemust väljendatakse G.Genette Narratiivi tasandid: lugu, narratiiv, jutustamine Aeg (narratiivi elementide ajaline paigutus) Laad (kaugus ja perspektiiv) (Jutustaja) hääl J.Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria Kirjanduse tõlgendamise struktuur Kirjanduse struktuur = tõlgendamise struktuur Kaugus ja impersonaalsus Naturaliseerimine 24 Erilise tähtsuse omistamine
toel (vt lisa 1). Jutustamisaineseks olid mõlemas testis viiest pildist koosnevad pildiseeriad „Lumememme lugu“, „Vanatädi lugu“ (vahendatud jutustused) ning „Palliligu“ ja Tuvi lugu“ (vahendamata jutustused) (vt lisa 2). Narratiivide koostajad on TÜ eripedagoogika osakonna õppejõud PhD Marika Padrik, mag Merit Hallap, PhD Piret Soodla, mag Kati Mäesaar, pildid joonistas Jolana Laidma. Analüüsiti ja võrreldi eeltesti ja järeltesti narratiive nii makro- ja mikrostruktuuri osas (vt plaadilt lisa 8). Jutustuste hindamisvahendina kasutati hindamisskaalat (NHS), mille väljatöötajateks olid Kati Mäesaar, Merit Hallap ja Marika Padrik (vt lisa 5). Transkribeeriti ja hinnati nii eeltestis, järeltestis, kui arendavates tegevustes lapse poolt esitatud jutustused. NHS alusel jutustuste hindamist kontrollis töö juhendaja. Erinevuste osas jõuti kokkuleppele.
hinnang; 5) tulemus; 6) coda: jutustuse suhestatus käesoleva olukorraga. USA sotsionarratoloogid on uurinud jutustamise traditsioone lokaalsetes kultuurides. Suulise jutustamise uurimisel on tähtis performance'i mõiste: jutustust saatvad ja dramatiseerivad võtted. Lõpuks on moodsaks teemaks biograafia uurimine ehk mina konstrueerimine suulises narratiivis. Narratiivide eluaegne kogumine: küsitlemine. Narratoloogiliste meetodite abil uuritakse sotsioloogilisi ja poliitilisi narratiive. M. Toolan. Keeleline, diskursiivne ja situatiivne eelteadmine, mis jutustajat kuulajaga ühendab. Kuidas on grammatilised vormid seotud teksti tähendusega. Mütokriitika. Kirjandusliku mütoloogia uurimine. J. G. Fraser Kuldne oks 1890. kirjutas raamatu innustatuna kultuuriantropoloogiast. See raamat on mõjutanud modernismi kirjanikke samapalju kui Nietzsche või Marx. Uuris Nemi järve pühamu metsakuninga ehk viljakusjumala kultust. Näitas, et mitmete euroopa rahvaste
! (Davies 1997) Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! ... < teos 1? < teos 2 < teos 3 < teos 4 < teos 5 < teos 6 ... 2. Probleeme narratiividega: Kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada võistlevate narratiivide vahel (Levinson 1993, Lamarque 2004)? Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu,mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas (Levinson 1993) 201. Kunsti tuvastamise strateegiad Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid. Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunsti
Hedonism? Postmodernismi kolmas teema: erinevus ja samasus ei ole vastandid, vaid sama münd kaks poolt. Ilma erinevuseta ei ole samasust. Mõlemaga tuleb tegeleda. Kuid samal ajal: nõue identiteedi/ise järele Samal ajal kui tarbimiskultuur ootab teiste kinnitust, on see meeletult enesekeskne. Giddens: refleksiivne inimene: me võiksime alati midagi teha oma välimuse, tervise, kommetega. Erinevate asjade tegemine on eneseväljendamine, pidev tuunimine. Me loome enda eludest narratiive, mõldes oma valikute tehes sellele loole. Olin siis see ja see... Sisemine kontroll . Kõik haigused ülekaalulisus jne on sinu enda teha, sinu valik. Kui saad vähi, oled valesti toitunud ja suitsetanud. Giddens (1991) ja Lasch (1979): Freudi järgides: teisene nartsissism (patoloogiana) ilmneb siis kui tagasilükatud armastuse asemel tekib viha nende vastu, kes kohe ei vasta ootustele. Inimene kaotab võime näha teisi kui armastuse tekitajaid. - ehk siis inimesed
annaabi.ee 
