immuniteedikiri- kuninga jagatud kiri,millega läks muist riigivõimu funktisoone vasallile üle Põllumaj süst-d: rendihärrus-talupoeg oli maa rentnik,pidi tasuma maksud ja võis maa kasutamisõigust pärandada. Maksud ja koormised oli kindlaks määratud ja olid seotud maaga,mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta,müüa ega pantida Mõisahärrus maa oli mõisniku eraomand. Mõisamaa jag kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras) ja talumaa(kuulus ka mõisnikule,kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised,peamine neist teorent) ori- pole varandust pärisori- võib olla varan,aga oli sunnismaine. Seisused: vaimulikud,aadlikud,töötegijad Ristiusu kiriku kujunemine- Constantinus Suur andis kristlastele 313. a Milano ediktiga usuvabaduse. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. 4 saj hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks. Kujunes
· Rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega · Kohtute asemel loodi revolutsioonilised tribunalid b)Eesti enamlaste ebademokraatlik tegevus · Piirati demokraatlikke vabadusi- keelati teiste parteide koosolekud ja ajalehed, vangistati nende juhte · Kujunes välja ühe partei diktatuur · Eesti Asutava Kogu valimised katkestati (jaanuaris 1918) ning algas rahvuslaste ja baltisakslaste ulatuslik arreteerimine · Ettevõtete ja pankade ning elamute riigitsamine · Mõisamaa konfiskeeriti kuid ei jagatud talurahvale, vaid loodi ühismajandid c)Enamlaste populaarsuse kahanemine · Talupojad pettusid, saamata lubatud maad · Eitav suhtumine kirikusse ja rahvuslikesse väärtustesse · Terror ja vägivald
· mõisnikud ei võinud enam liita talummad mõisamaaga, see pidi olema talupoegade kasutuses. · Talumaa piirid tuli nii plaanil kui looduses tähistada. Nähti ette, et eraldatava talumaa peab jääma ühtsesse, kompaktsesse massiivi. · Mõisa. Ja talumaa vahelise piiri õgvendamiseks lubati vahetada maid. Maade vahetus pidi toimuma mõisniku ja talupoegade vabatahtlikult kokkuleppel. · Mõisamaa jäi mõisniku täielikku valdusse, kes võis seda oma äranägemisel kasutada ükskõik milliseks eesmärgiks. Määrati kindlaks mõisamaa minimaalne suurus. · Ka talumaa jäi mõisniku omandiks kuni müügini, kuid mõisik võis seda kasutada vaid rendile andmiseks või müügiks.Eestimaa mõisnikule jäi aga ,,vaieldamatu õigus igal ajal, kui ta peab seda vajalikuks, eesti jaotada talurendimaad, muuta ja vaetada üksikuid
Kaks koda. Rahva võimalus osaleda: Kaotati rahvaalgatus ja piirati rahvahääletust. Majandust mõjutas: riiklik regulatsioon. SISEPOLIITIKA: omavalitsuse võim keskvalitsuse kasuks. Lipu levitamine. Igapäevaelu: majade ülevärvimine. Kultuurielu: ülikoolide autonoomia piiramine. Koolireform- rõhutati kutseharidust. Kirikureform- tugevdas kiriku võimu. Raamatu aasta ja nimevahetus (eesti pärasemaks). 3) MAJANDUSELU pärast 1919. a. tekkisid asundustalud- mõisamaa riigistati ja sinna tekkinud talud asundustalud. (40 000). 1920-1923 maareform- 40 000 uut asundustalu orienteerumine vene turule-tööstuse kiire areng, tehased- I maj. kriis (vene turg ei olnud huvitatud eesti kaubast)- inflatsioon. 1924-1929- orienteeruti põllumajandusele- lääne turg kasutusele võeti Eesti kroon. 1929-1933 Ülemaailmne maj. kriis- talude pankrotid tööpuudus- kroonidevalveerimine.
· Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus,
· Põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist 2. Eesti sisepoliitika 20-ndatel aastatel · Mitmeparteisüsteem · Jagunemine agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad ja sotsialistlikud erakonnad. · Koalitsioonivalitsused · Populaarsemad erakonnad : Põllumeeste kogud( K. Päts ja J.Laidoner) Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ( A. Rei ) 3. Maareform ja põllumajanduse areng · Aluseks oli 1919 vastuvõetud Maaseadus · Riigistati mõisamaa, hooned, tehnika, kariloomad · Mõisnikele maksti kompensatsiooni · Moodustati riiklik maafond · Enamus maast jagati välja vabadussõjast osavõtnutele, hiljem ka teistele soovijatele · Moodustati asundustalud (56 000) Maareformi tähtsus · Mõisamajandus asendus talumajandusega · Kadusid vastuolud maal · Tekkis lojaalne võikeomanike kiht Põllumajanduse areng · Maareformi mõjul algas põllumajanduse arenemine
TALUGA SEOTUD MÕISTED · Talu põllumajanduslik ühik, mis hõlmab maavalduse koos hoonete ja sinna juurde kuuluvaga. Omandi- või kasutusõigus. Jagunevad: > 50 ha suurtalud, palgaline tööjõud 30-50 ha täistalud, palgaline tööjõud 20-30 ha - , palgaline tööjõud < 20 ha väiketalud, kogu töö sai tehtud pereliikmete poolt, sulaseid polnud vaja. · Talumaa mõisamaa, mis on talupoegade kasutuses. Seal lasusid nii riigi- kui ka kohalikud maksud. · Talupoeg talurahvas (al 11. saj. ühiskondlikud seisused: vaimulikud, aadlikud, talupojad) · Adratalupoeg päris talupoeg, al 15. saj jagunes: adratalupoeg, üksjalad (talupoeg, kes elab külast eraldi), vabadik ehk pops, mõisateenijad. · Kohtureform 17 sajandil vabastatakse talupojad mõisniku võimust, koormised riigimaksudega
1343. aastal, mil hävitati hulk mõisaid Põhja-Eestis. Seetõttu on tornlinnused levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. Neist enamik on hävinenud, osa seisab varemetes. Ainsad hästi säilinud ja tänaseks restaureeritud tornlinnused on Vaos ja Kiius. Vao tornlinnus on ehitatud tõenäoliselt XIV sajandi teisel poolel. Kindlustus asub endise Vao mõisapargi serval, kõrge nõlvaku kaldal. Orus voolab oja, mis saab oma veed lähedastest Mõisamaa allikatest, andes alguse Põltsamaa jõele. Vao tornlinnus on nelinurkne ja neljakandiline, ehitatud kohalikust paekivist. Linnusel on koos keldriga neli korrust, millest kaks alumist on võlvitud. Müüride paksuse järgi otsustades ei olnud Vao linnus mõeldud suuremate sõjaliste operatsioonide jaoks. Igasugusest siin toimunud sõjategevusest andmed puuduvad. See linnus oli vasalli alaliseks eluasemeks, millele viitavad danskeri (käimla), kätepesukoha, kabeli ja kamina olemasolu
Põllumajandus, kalandus ja toituainetööstus Taavi, Merle, Jaanika Looduslike tegurite mõju põllumajandusele · Relieef (tasane, mägine, nõlva kalle) · Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) · Kliima (temperatuurid, aastane sademete hulk, vegetatsiooni perioodi pikkus) Põllumajanduse tootmise vormid · Segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. · Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.
tegelikkuses teotöö jätkamist. Liivimaal kaotati pärisorjus 1819. a . Talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkamist. 7. Millised oli 1849. aasta Liivimaa talurahvaseaduse peamised põhimõtted? seaduse kohaselt pidi kogu põllumajanduslik maa kuuluma mõisnikule, kuid tuli õiguslikult jagada kahte ossa: mõisamaa ning talumaa, seadus nägi ette ka ühe revolutsioonilise sammu, aga see tegelikkuses ei jõustunud, talumaad võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Seadus reguleeris ka kooliseadust, koolid jäid endiselt valdade kohustuseks, luterlastel ja õigeusulistel tuli edaspidi kanda oma ülalpidamiskulud ise. 8. Milline oli esimene eesti keelne ajakiri? Millal see ilmuma hakkas?
Argentiina Istandus kohv, suhkruroog, arengumaad agrotehnika, odav suur rõhk puuviljad jne tööjõud, sordiaretus agrotehnikal, õiged võtted segatalud industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud; alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma; tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust; tänapäeval esineb vaid arengumaades spetsialiseeritud suurtau moodne, kõrgtoodlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus; müügiks toodetakse vaid mõnda saadust; levinud Euroopas, Põhja
Ferraliitmullad, saaki aastas 3, kultuurtaimed: hirss, jamss, banaan. Loomad: veised. 9. Ekvatoriaalne vööde: Väga niisked. Viljatud mullad, saaki aastas 3. Kultuurtaimed: kakao, kohv. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID Põlispõllumajanduse arenedes ja toidutagavarade tekkides hakkasid maad hõivama jõukamad pered. Tekkis maaomand ja ajapikku kujunes mõisasüsteem. (mõisnik andis maa talupoegadele kasutada ja nõudis selle eest renti.) Industriaalajastul jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid iseseisvad segatalud. Hakati tootma ka müügiks. Saadud raha eest arendati talu ja maad. Saadusi lasti töödelda, kvaliteet muutus paremaks. Väiketalu piiratud sissetulek ei võimaldanud muretseda piisaval hulgal kaasaegset tehnikat see sundis talusid liituma. Tekkisid Spetsialiseeritud suurtalud, kus toodeti müügiks vaid mõnda saadust. Ekstensiivsed teraviljatalud levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades
kinnisvara, koormisena tuli kasutusele raharent ning loodi talurahvakogukonna- vallad. 1849. aasta Liivmaa talurahvaseadus kinnitas, et kogu maa oli mõisnike oma, kuid määras ära maa kasutamisviisi. See osa maast, mis oli seni talupoegade kasutuses, tunnistati talumaaks, mida võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. 1856. aasta Eestimaa talurahva seaduse järgi eristati mõisamaa ja talupoegade kasutuses olev maa (talumaa), mida võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. 1880 alustati Eestimaa kubermangus talude päriseks müüki. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Mats Erdell oli esimene eesti soost mõisavaldaja, saades pandipidaja õigused Roobe mõisale. Pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigi seisuste liikmetele ostis tema poeg Hans Errdell 1867
Kaks põhilist keskaegset või feodaalset majandussüsteemi?Rendihärrus- maa on mitmekordselt läänistatud, mõisnikul(feodaalil) puudub oma majapidamine, talupoeg rendib mõisnikult maad ning maksab selle eest makse. Maksud ja koormised olid seotud kindla maa-alaga. Talupojal oli maa pärimisõigus, aga maad ei saanud vabalt müüa, osta ega pantida. Mõisahärrus- pärisorjuslik mõisamajandus, kus mõisniku käes otseselt on suurem osa tema valdustest(tähendab: oli mõisamaa). Talupoeg pidi mõisas tööl käima ja ka oma maa eest renti maksma. Selle tagajärjel sai talupojast pärisori. Maad sai müüa ainult koos talupoegadega.
palmse mõisa viinaköök mõisad on olemas, sest aadlikke tabab majanduslik tõus ja see suunatakse uhkete mõisakomplekside ehitamiseke rikastumine on võimalik tänu sellele, et mõisnikele on tööjõud ja produkt tasuta, kogu tegevus on kasum mõisamajandus äärmiselt tulus teorendi osakaal 18.saj kasvab mõisnikele väga suur sissetulek selleks et suurendada sissetulekut, on vaja talupoegadest veel ja veel tööd välja pigistada sunnismaisuse tekitaja mõisamaa osakaal talumaadega võrreldes kasvab mõisapõldade laiendamiseks võetakse ära talumaad, ehk talupoegade haritavat maad peategevus: viljakasvatus äärmiselt oluline majanduslik tegevus eestis enam ei müüda niivõrd välja vilja, vaid hoopis viljast toodetavat piiritust kasvatatavast viljast töödeldakse piirituseks piiritus peamine, mis raha sisse tooma hakkab piiritus läheb eelkõige vene turule viin viljast 2x kallim
Mõisted Agraarreform põllumajandusliku tootmiskorralduse ümberkujundamine, mille käigus tavalisele talupojad vabanevad mõisasõltuvusest ja mõisamaa jaotatakse täielikult või osaliselt taludele. Bränd - kaubamärk, või tootemärk(kasutusel ka väärtustähis, esindusmärk, tunnusmärk) Devalveerimine raha (rahvusvaluuta) väärtuse, vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes. Devalveerimine muudab eksportimise lihtsamaks, kuna kaupade hinnad alanevad. Elatusmaailm - e. naturaalmajandus, majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb suhteliselt lihtsatel tehnoloogiatel.
osteti vaid soola, rauda ja feodaalid luksuskaupa vähene kaubandus toimis rändkaupmeeste kaudu raha peaaegu käibel polnud sidemed erinevate piirkondade vahel peaaegu puudusid inimeste elatustase oli madal 5 TALUPOJAD JA PÕLLUMAJANDUS KESKAJAL: · kogu maa kuulus keskajal feodaalidele või kirikule · maale rajasid feodaalid oma majapidamise - mõisa · mõisa maavaldused olid jagatud kaheks: mõisamaa (mida harisid pärisorjadest tp-d) talumaa · talupojad moodustasid keskajal ~90 % rahvastikust ; pole ühtne: vabatalupojad isiklikult vabad nende kohustused mõisa suhtes olid normeeritud (rentnikud, kes varakeskajal maksid renti naturaalandamites; koos rahamajanduse kujunemisega hakkas üha enam domineerima raharent) pärisorised tp-d isiklik vabadus puudus
Domeen- kuninga maavaldus,kahanes pidevalt.Feodaalid said kohtuvõimu,maksude kogumise,neile allus rüütlivägi– sõltumatuks.Feodaalne killustatus-maa oli jagunenud väikesteks feodaalvaldusteks, kuningavõim oli nõrk, pidevad kodusõjad.Talupoeg– tasus maa eest teotöö ja/või maksudega.Rendihärrus-kogu maa talupoegade käes,tasuvad renti– naturaalrenti toiduainetes.Lääne-Euroopas.Mõisahärrus-osa maad talupoegade käes, uurem osa mõisamaa,talupojad tasuvad lisaks teorenti(töö mõisa põldudel).Ida- Euroopas.Sunnismaisus-oma maalt lahkumise keeld.Pärisori-sunnismaised talupojad, kelle isikuvabadus oli piiratud.Kuulus feodaalile,võis müüa,kohtuvõim.PÄRISORJUS– tunnused:talupoegade müümine maast lahus/sunnismaisus/piiramatu feodaalrent(koormised)/relvakandmise keeld/allumine mõisniku tahtele(abiellumisluba,töökäsud
linnad), Elva, Antsla jne (kolmanda astme linnad). Suuremad muutused rahvastikus Vabariigiloomisel tõusis venelaste osakaal rahvastikus-liidetud alade arvel. Langes sakslaste osakaal, 1939 kutsus hitler sakslased kodumaale tagasi, kuid tegelikult läksid Poola. 1920-24 tulid tagasi paljud eestlased venemaal. Eestlased hakkasid üha enam liikuma Ameerikassem Austraaliasse ning Brasiiliasse. 10.oktoobril 1919 võttis Asutav kogu vastu maaseaduse, mille alusel võõrandati kogu mõisamaa ning mõisate hooned ja inventar. Võõrandatud maadest moodustati riiklik fond ja sellest hakati välja jagama asunikukrunte. Enamasti osteti asuniketalusi pikaajalise laenuga. Eelistatud olid Vabadussõjast osavõtnud. Tasuta jagati maad Vabadussõja teenete eest (autasumaa) ja hukkunud vabadusõdalaste peredele. EV Maaseadusega jagato mõisate põllumajanduslik maa (põllu ja rohumaad). Mõisate metsi ei jagatud talude vahel,vaid need riigistati ja on praeguste riigimetsade aluseks
Rendihärrus maa oli mitmekordses valduses(läänistamine). Sõltumata maa kuuluvusest elasid seal ja kasutasid seda talupojad. Feodaalil reeglina oma majapidamine puudus. Talupoeg oli maa rentnik, pidi tasuma maksud ja võis maa kasutamisõigust pärandada. Maksud ja koormised olid kindlaks määratud ja olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta, müüa ega pantida. Mõisahärrus maa oli ühekordses valduses. s.t mõisniku eraomand. Mõisamaa jagunes kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras), talumaa(kuulus samuti mõisnikule, kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised, peamine neist teorent) Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, siis muudeti talupojad sunnismaiseks seega kujunes pärisorjus. Kahe süsteemi vaheline eraldusjoon kulges läbi Saksamaa mööda Elbet. 6) Selgita feodaalne hierarhia
jäägitult mõisa majapidamisele ja ajalooliste ürikute kogumisele ning läbitöötamisele. Ajapikku kujunes Kukruse arhiivist Baltikumi suurim ja väärtuslikem eraarhiiv, milles leidus hulk mõisate dokumente, pärgamentürikuid ja riigitegelaste kirju. 1935.aastal ostis haridussotsiaalministeerium 5000 krooni eest Kukruse arhiivi, mis samal aastal anti üle riigi keskarhiivile. Ühtekokku oli mõis Tolli nimega seotud 161 aastat. Läbi sajandite püsis mõisamaa enam-vähem ühesuurusena kõikudes 12 adramaast 15-ni ehk 96 st 120 hektarini. Sellisena oli Kukruse mõis Eesti mõisate hulgas üpris suur mõis. 1919.aastal läksid kõik mõisad riigistamisele. Kukruse mõis püsis siiski Benno von Tolli eraomanduses kuni 1923.aastani, kuna niikaua kehtis tema rendileping. Selle lõppedes maksti talle välja mõisa inventar ning Kukruse mõisamaa läks asunikutalude vahel jaotamisele. Mõisa peahoone haldajaks sai põlevkivitööstus, sealt edasi 1925
Rendihärrus – maa oli mitmekordses valduses(läänistamine). Sõltumata maa kuuluvusest elasid seal ja kasutasid seda talupojad. Feodaalil reeglina oma majapidamine puudus. Talupoeg oli maa rentnik, pidi tasuma maksud ja võis maa kasutamisõigust pärandada. Maksud ja koormised olid kindlaks määratud ja olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta, müüa ega pantida. Mõisahärrus – maa oli ühekordses valduses. s.t mõisniku eraomand. Mõisamaa jagunes kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras), talumaa(kuulus samuti mõisnikule, kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised, peamine neist teorent) Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, siis muudeti talupojad sunnismaiseks – seega kujunes pärisorjus. Kahe süsteemi vaheline eraldusjoon kulges läbi Saksamaa mööda Elbet. 6) Selgita feodaalne hierarhia Kõige tähtsam oli kuningas ehk süserään(suurfeodaal)
allutamisega. 7. Reduktsiooni tulemus riigi, mõisnike ja talupoegade seisukohalt. Majanduslik külg Poliitiline külg Riigi seisukohalt * Riigitulud kasvasid * Tugevnes absolutistlik * Provinside valitsemise kuningavõim kulud kaeti nende enda * Kehtestati riiklik kontroll tuludest kogu mõisamaa üle. Mõisnike seisukohast * Mõsinike majanduslik *Poliitiline olukord halvenes: olukord halvenes: 1694. aastal saadeti laiali Liivi 1) reduktseeritud mõisate ja Saaremaa rüütelkondade endised omanikud pidid maanõunike kolleegiumid ning maksma riigile renti rüütelkonna maapäevad allutati
Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. Industriaalajastu põllumajandus · Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. · Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma. Tekkisid spetsialiseeritud suurtalud. Levinud peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis. Piimakarjatalud: Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani
Talupojad vabastati sunnismaisusest, nad said perekonnanimed ja passid. Tekkisid talurahva omavalitsused ja vallakohtud. Talupojad vabastati ilma maata, st. maa jäi mõisnikule ja maa kasutamiseks pidi seda rentima. Renti tasuti teotööga ehk tekkis teoorjus, mõisnike võim säilis. 6. Uued talurahvaseadused 1849 ja 1856 miks oli vaja uusi talurahvaseadusi? Mis oli nende seaduste sisu? Kuna kohati talupoegade olukord Eestis isegi halvenes. Eraldati talumaa ja mõisamaa, teorent asendati raharendiga, anti võimalus maad osta. 7. Talurahva lõplik vabanemine ning talude päriseksostmine pärast 1849. ning 1856. aasta seadusi. Talupojad muutusid ettevõtjateks ning ärksamad neist rikastusid, algas talude päriseksostmine. 8. Rahvuslus ja rahvuslik liikumine 19. sajandi Euroopas selle tekkimise põhjused. Rahvuslus tekkis koos valgustusega, rõhutati rahvuse ja keele olulisust. Terve 19.
III seisus- LABORATERS need, kes töötavad (kodanlased, kaupmehed, käsitöölised Rendihärrus- · maa oli mitmekordses valduses (läänistatud) · kogu maa oli jagatud välja talupoegadele · talupoeg oli maa rentnik, üleminek raharendile · talupoeg võis maa kasutusõigust pärandada · maksud olid seotud maaga mitte talupoja isikuga · levis Lääne-Euroopas Mõisahärrus- · maa ühekordses valduses (mõisniku eraomand) · mõisamaa jagunes kaheks: mõisamaa, kus asus mõisa majapidamine talumaa, mis kuulus mõisnikule, kuid millel asusid talumajapidamised · talupojad pidid talumaa eest maksma renti teorendina · talupojad olid seotud maaga - sunnismaised pärisorjad · levis Ida-Euroopas Õpikumaterjalid- Frangi riik V-VII sajandil · 5. Sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjookse aladel elanud frangid kuningas
maailmaturul kahandas oluliselt ka mõisnike sissetulekuid ning sundis otsima uusi teid. Rohkem tähelepanu hakati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Uuendati ka viinaköökide sisseseadet. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. 1840ndal aastal jõudis kartulikasvatamine ka talupõldudele ja sealt talupoegade toidulauale. Talude iseseisvumine Maa oli jagatud kaheks: talu- ja mõisamaa. Hakati sillutama teed kasumajandusele, kus määravaks said juba turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha olemasolu. Talude päriseksmüümine algas 1850ndal lõuna-eestis. Talupojad said raha talu ostmiseks eelkõige linakasvatusest. Pärisomanikeks saadi mõisnikule võlga makstes. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvatele ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele eesti külas
· 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · 8 Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. · · Industriaalajastu põllumajandus · Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. · Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma. Tekkisid spetsialiseeritud suurtalud. Levinud peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis.
suhtel. Selles suhtes ei olnud talupoeg vaba, isandal ei olnud kohustusi! 4. Euroopas kujunes välja 2 erinevat majandussüsteemi: 1) rendihärrus - lääni maa oli jaotatud talupoegade vahel, kes maksid renti. (Prantsusmaa) 2) mõisahärrus - osa maast oli jagatud talupoegade vahel, osa oli mõisamaa. Talupojad maksid teorendis, millega kaasnes sunnismaisus ja pärisorjus. 5. Frangi kuningriik algas germaani hõimude sissetungiga Galliasse. Selle riigi oluliseks valitsejaks sai Chlodovech I, kes oli pärit Merovingide suguvõsast, mis andis ka dünastiale nime - Merovingide dünastia. Riigis valitses kirjalik tavaõigus - Saali õigus. Tapmine tõi trahvi. 6. Keskaja alguses oli 3 - seisusline ühiskond: I vaimulike seisus - vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia ja
talupojad kuulutati isiklikult vabadeks, kaotati pärisorjus. 2) Maa jäi mõisnike omandiks, talupoeg võis seda rentida. 3) Talupoegade liikumisvabadust piirati, nad ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu. · Talupojad said perekonnanimed e. priinimed · 1841.a toimusid rahutused, kuna talupojad tahtsid maad saada. · 1845 usuvahetusliikumine, paljud astusid Vene Õigeusku, lootes saada maad. · 1849.a Liivimaal, 1856. Eestimaal 1) Talu- ja mõisamaa vahele tõmmati kindel piir. 2)Mõisnikel soovitati hakata talupoegadele talusid päriseks müüma. 3)Soovitati teorent asendada raharendiga. Talurahva omavalitsuse kujunemine: · Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitus vallakogukond. · Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. · Vallakogukonna juhiks valiti Eestimaal talupoegade hulgast talitaja koos abilistega ja Liivimaal vöörmundrit.
keskjooks Kesk-Eesti tasandikul ning alamjooks Võrtsjärve nõos.Jõe valgala hõlmab Pandivere kõrgustiku lõunanõlva ja Võrtsjärve madaliku põhjaosa.Põltsamaa jõgi algab Ärina- Kännukülas,Tamsalu-Väike-Maarja maantee ääres olevast allikast.Jõe lähe asub Väike-Maarja alevit 3,5 km loode ja Porkuni järve lõunaosast 2 km lõun pool.Algusosas voolab jõgi 4-5 km pikkuselt Porkuni ürgoru lõunaosas läbi võsastunud niitude ja metsa lõuna suunas.Mõisamaa küla kohal ürgorg lõpeb.Jõgi siseneb mõhnade ja vallseljakute piirkonda ning käändub Ebavere mäe loodejalami ees edelasse. Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 105 m ja suudmes 32,8 m.Jõe langus on 72,2 m ja keskmine lang 0,54 m/km.Lang on võrdlemisi suur esimesel 20 km-l lähtest kuni Imandu jõe suudmeni (keskmiselt 0,95 m/km) ja keskjooksul Raasna oja ja Alevisaare peakraavi e. Külmaoja suudme vahemikus (20 km-1 21 m,s.o. keskmiselt 1,05 m/km).
a). Need seadused säilitasid mõisniku omandiõiguse nii mõisa- kui talumaale. Kuid mõisnikud ei võinud enam liita talummad mõisamaaga, see pidi olema talupoegade kasutuses. Talumaa piirid tuli nii plaanil kui looduses tähistada. Nähti ette, et eraldatava talumaa peab jääma ühtsesse, kompaktsesse massiivi. Mõisa. Ja talumaa vahelise piiri õgvendamiseks lubati vahetada maid. Maade vahetus pidi toimuma mõisniku ja talupoegade vabatahtlikult kokkuleppel. Mõisamaa jäi mõisniku täielikku valdusse, kes võis seda oma äranägemisel kasutada ükskõik milliseks eesmärgiks. Määrati kindlaks mõisamaa minimaalne suurus. Ka talumaa jäi mõisniku omandiks kuni müügini, kuid mõisik võis seda kasutada vaid rendile andmiseks või müügiks. Eestimaa mõisnikule jäi aga ,,vaieldamatu õigus igal ajal, kui ta peab seda vajalikuks, eesti jaotada talurendimaad, muuta ja vaetada üksikuid 8
• Omavalitsus • Riik Uute omandite ja maareformide iseärasusi võrredes varasemate reformidega. • Prantsuse revolutsiooni ajal toimus maareformi muutus. • Põllumaj reformi hakati jagama alates 1992. aastast. • EEstis oli 1952 aasta seisua 53000 tuhat taluja keskmine suurus oli 34 ha, nendest tavaliselt oli põldu 15-20ha ja ülejäänud oli mets/tühimaa • Balti kubermangu mõisamaa oli keskmiselt 1220 ha. Vene mõisad olid 400-500 tiinu(pm sama mis ha) • Maataludes oli 12 ha põldu, siis 2 hobust ja mõni ha lisaks veel heinamaad See talu jõudis ülal pidada 6 lehma ja mõned sead • Kahehobuse talusid tehti 32000 (- ASUNDUSTALU) • Ühehobuse kohad said rätsepad, kingsepad jne- neil oli 4-6 ha põllumaad, neid tehti 23000 talu • 1)samm- ardenn, brabansoon, šsair, suffolk
pered, tekkis maaomand ja põllumajanduses kujunes mõisasüsteem. Kõige tüüpilisem: talupojad kasutasid mõisnike maad ja maksid toodangu näol renti, harisid ise maad jne.. Mõisnik müüs osa saadustest turul. Talupoeg otsustas ise, mida toota, kuid tal polnud kapitali, et seda tõhusamalt teha. 2. Indrustriaalajastu põllumajandus Indrustriaalajastul toimusid põllumajanduses suured muutused. Põllumajandusreformide käigus jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid segatalud. Talunik tootis endiselt oma perekonna jaoks toiduaineid, kuid mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. Kaasajal kasvatab talunik Kariibi mere saartel banaane ja Brasiilias kohviube jne.. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga väga iseloomulikud. Segatalud on tüüpilised näiteks Mustas Aafrikas. Aja edasi minnes hakati üha enam keskenduma saagi müümisele, et osta rohkem väetisi ja põllutööriistu
viljatootmine. Peamine sissetulekuallikas oli aga viinaköökides teraviljast põletatud viin. Suure osa viinatoodangust ostis ära Venemaa ning ülejäänud müüdi maakõrtsidesse. 1820.aastal toimus langus viljahindades ning mõisnikel oli vaja leida uusi teid majanduse elavdamiseks. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. 19.saj keskpaigas jõudis kartuli kasvatamine ka talupoegade põldudeni ning sealt nende toidulauale. 19.saj talurahva seadused jagasid mõisamaa selgelt kaheks: talumaa ja mõisamaa. Talumaad saadi anda rendile või müügiks. Mõisamaid võisid mõisnikud ise pidada,müüa või rendile anda. Nii hakkas kujunema kasumajandus, kus määravaks said turusuhted ning pakkumise ja nõudmise tasakaal. Pilet 15 Ümberkorraldused asehalduskorra ajal Lisandus Paldiski maakond, Pärnust lahutati Viljandimaa ning Tartumaast lõunaosa, mil hiljem sai nimeks Võrumaa, maakonnakeskused said linnaõiguse
Kujunes välja sunnimaisus- talupojal oli keelatud maalt lahkuda. Makse maksti natuuras Põlisrendisüsteem e rendihärrus- maaomanikul oma majapidamine puudus- maa oli mitmekordses valdsuses. Kogu maa oli talupoegadele välja renditud, kes pidid makse maksma. (loovutada osa saagist, maksta loomade eest) koormised olid kindlaks määratud ja väga kõrged. Lääne-Euroopas Pärisorjuslik mõisamajandus e mõisahärrus- maa oli mõisniku eraomanduses. (Ida- Euroopas) Mõisamaa jagunes kahte ossa: mõisamaa, kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras Talumaa, mis kuulus samuti mõisnikule, kuid seal asusid talumajapidamised, millel asusid koormised Piir kahe süsteemi vahel kulges mööda Elbe jõge PÕLLUMAJANDUSE ARENG Tööriistad arenesid- ratastega hõlmader (adrale oli lisatud ratas, mis võimaldas sirgemini künda). Tööloomaks võeti hobune. Paremad rakmed. Kolmväljasüsteem- kolmandik põldu puhkas poole asemel
Lvov, A. Kerenski. Kaksikvõim: ajutine valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Uuendused: parteide tegevusvabaduse kehtestamine, Lenini naasmine pagulusest, Venemaa kuulutamine vabariigiks, Asutava Kogu kokkukutsumise kava. Maa jäi mõisnikele. Oktoobrirevolutsioon – ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin – rahvakomissarid. Maa natsionaliseerimine ja mõisamaa konfiskerimine, maa jagamine talupoegadele. Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine. Kontroll suurettevõtete üle.Välisvõlgade tühistamine. Enamlaste võimumonopoli kehtestamine: Tsensuur ja arestid. Tšekaa, esimesed vangilaagrid. Asutava Kogu laiali ajamine. Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine. Naistele valimisõigus, töölistele 8-tunnine tööpäev. Õigeusu lahutamine riigist.
toiduks vaid loodusest leiduv. Korilased elasid väikeste kogukondadena ja läbisid toiduotsinguil pikki vahemaid. Toiduvarusi ei kogutud, inimeste arv sõltus toidu saamisest. U 10000 a tagasi hakati kodustama loome ja harima põldu. Taime- ja loomaliigid leiti väga pika ajavältel läbi juhuslike kogemuste. Industriaalajastu põllumajandus - industriaalajastul pm toimusid suured muutused. Pm reformide käigus jagati mõisamaa täielikult või osaliselt talupoegadele, tekkisid ise seisvad segatalud. Talunik tootis oma perekonna jaoks toiduaineid, mõndasaadust hakati sõltuvalt loodusoludest ja traditsioonidest tootma ka müügiks. Segatalude edasise arengu käigus tekkisid spetsialiseeritud suurtalud, kus müügiks toodeti vaid mõndasaadust. Levinud on nad euroopas ja põhja-ameerikas, neid kasvab ka jaapanis. Kõigepealt kujunes välja väga töömahuka tootmisega piimakarjataludes.
Ida-Euroopa riikides (v.a. Lätis). esialgne riigipiir vahekohtuniku - Briti Asutav Kogu võttis maaseaduse koloneli Stephen Tallentsi - ühepoolsete vastu 10. oktoobril 1919. Selle alusel otsustega 1. ja 3. juulil 1920. Lõplikult võõrandati praktiliselt kogu mõisamaa, pandi Eesti-Läti piir paika 1. novembril Vene-aegsed riigimaad ja osa kiriku 1923 sõlmitud täiendava piirilepinguga. maadest (kokku 2,3 miljonit hektarit Eesti Vabariigi territooriumi ehk üle 50% põllumajanduslikest suuruseks kujunes 47 549 km 2; sellest
Reduktsioon on mõisate riigistamine. Selle viis läbi 1680.aastal Karl XI. Reduktsiooni põhjused: Rootsi riik oli suures raha puuduses. Kuningas soovis oma võimu tugevdada. Majanduslik külg Poliitiline külg Riigi Riigi tulud kasvasid. Kehtestati riiklik kontroll seisukohal Provitside valitsemise kulud võidi kogu mõisamaa üle. t nüüd katta nende endi tuludest. Tugevnes absolutistlik kuningavõim. Aadlike Majanduslik olukord halvenes: Aadlike poliitiline olukord seisukohal 1) Redutseeritud mõisate endised halvenes. 1694.aastal saadeti t omanikud pidid maksma riigile laiali Liivi- ja Saaremaa
kultusepaigad; ordu vallutuste ja lahingutega seotud linnused); - Liivi orduriigi aeg (13.-16.saj) (kivilinnused; kindlustatud kloostrid, kihelkonna keskustesse ehitatud kivikirikud; keskaegsed linnad); - Rootsi aeg (rahuperiood kuni 17. saj teine pool) (mõisate asukohad, hävitatud külade asukohad; kirikud, kirikuaiad); - Vene keisririigi aeg (Põhjasõjast kuni 20. saj alguseni) (piirid talumaa ja mõisamaa vahel; uued krundipiirid, kiviaiad põldude vahel ja servas, karjatänavate ääres; suurtalude elumajad rehest ja laudast eraldi (Lõuna-Eesti); maaparandus, kuivendus; enamik mõisakeskusi, karjamõisad; kirikukülad (kihelkonnakeskused); vene õigeusu kirikud, koolid; vallamajad; raudteed ja raudteeasulad; tööstused ja tööstusasulad (Kärdla); muud alevikud; piirivalvekordonid, sõjaväerajatised);
Maa oli killustatud suhteliselt väikesteks ühikuteks ja maal 31)Asutavas Kogus 10.10.19 vastuvõetud Maaseadus puudus kindel omanik, kes oleks olnud huvitatud selle 1919. võeti vastu seadus mille tulemusena tükeldati mõisamaa efektiivsest kasutamisest. taludeks. Mõisnikud said vastu kompensatsiooni (suhteliselt vähe * Nii rentnikul kui pärisorjal puudus stiimul tema kasutuses oleva aga sellega püüti näidata, et tegu on ikkagi õigusriigiga). Esialgu
- teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale
Rendihärruse puhul oli feodaal kogu maa talupoegadele välja jaganud. Talupojad maksida talle maa kasutamise eest renti. Algul maksti renti natuuras- isandale anti kindle kogus loomi ja põllusaadusi. Hiljem mindi järk- järgult üle raharendile- talupoeg pidi ise oma toodangu turul maha müüma ning sellest oma maksud tasuma. Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millega toideti oma peret. Suurem osa maad jäi isandale (mõisamaa). Talupojad tasusuid feodaalile oma maa eest teorenti- käisid mõisas tööl ning toodangu realiseerimise eest hoolitses feodaal ise. Sageli esinesid need kaks majandamisvormi kombineeritult: talupojad pidid tasuma nii rendimaksu kui ka tegema teotööd.(lisa 2) Feodaalidele oli maa talupoegadeta väärtusetu. Järelikult kujutasid talupojad endast suurt varandust ja neid püüti maa küljes kinni hoida. Selleks, et talupojad raskete koormiste
Vald: Vald tähendas ühe mõisa piirkonda asustatud talupoegadega. Pärisorjuse kaotamisega vald muutus seisuslikuks territoriaal üksuseks. Vald oli mõisniku kontrolli all. 1806. a vallakogukonna seadus, millega kaotati vald mõisniku kontrolli alt. Mõisa ja talu rendisuhted: Pärisorjus kaotati, talupoeg on kodanik ning ta on vaba. Kuid maa kuulub mõisale, talupoeg vabastati ilma maata. Kui varem maa jagunes kaheks: talumaa ja mõisamaa, kuid pärast pärisorjuse kaotamist jäi alles ainult mõisamaa. Mõisa ja talupoja suhteid hakkasid reguleerima rendilepingud, kus talupoeg ja mõisnik pidid kokkuleppima, mis tingimustel võivad maad kasutada. 1804. a võeti vastu seadused, mille peamiseks eesmärgiks oli talupoja kaitsmiseks, kuid nüüd nad kaotasid oma kehtivuse. Talupoegadel polnud mingit seadusliku kaitset. Kaotati ära fikseeritud koormised vakuraamatutes. Mõisnik dikteeris tingimused
Eestimaa olukorra mõju poliitilistele struktuuridele · Rootsis-Soomes nelja seisuse riigipäev (aadel, vaimulik seisus, kodanlus ja talupojad): - kujunes välja Gustav Vasa perioodil ja fikseeriti Rootsi riigipäeva kodukorraga (1617) · Eestimaa aadel ei soovinud osaleda Rootsi riigipäeval (Rootsi aadliseisuse koosseisus) ja rõhutas oma iseseisvust (argument personaaluniooni poolt) - Rootsis-Soomes/Eestimaal eraldi rüütlekonnad (aluseks mõisamaa omamine piirkonnas) · Rootsi-Soome oli 17.saj. halduslikult unifitseeritud ja väga tsentraliseeritud: - kuigi aadli võim kasvas ka seal, ei keskvõim kaotanud kontrolli ja vaba talurahvas oli ühiskonda integreeritud (nendel sõjaväekohustus) Pinge Rootsi keskvõimu ja Eestimaa kohaliku aadli vahel · Rootsi soovis unifitseerida/Eestimaa kohalik saksa aadel vastu · 1601 (Karl IX) ja 1629(G II A) ulatuslikud ,,rootsistavad" reformikavad:
Suurmajapidamisi oli Eestis 1149, väikemajapidamisi aga kokku 74 663. Samal ajal oli 70% Eesti maarahvast maata, töötas mõisates või jõukates taludes. See oli võrdlemisi kurb ja lootusetu periood Eesti talurahva elus, periood, mil paljud Eesti talupojad, ka saarlased, isaisade maa maha jätsid ning Laksi Tõnise kombel võõrsile läksid "hingemaad" otsima. (Nende võõrsile läinute elust olen varem juba kirjutanud.) Mõisatele kuulus viljakam maa ühes metsaga, kusjuures mõisamaa oli naturaalkohustustest vaba, väikemajapidamine pidi neid tasuma, peale selle olid kutseharidus-põllumajanduslikud teadmised, turumajandus talupojale raskelt kättesaadavad. Kõik see vajutas oma pitseri põllumajanduse käigule Eesti ajal, mil põllumajanduses kujunes domineerivaks väikemajapidamise vorm. Eesti põllumajandus eelmise vabariigi aegu 1919. a., peale iseseisvumist, võttis Eesti Asutav Kogu vastu maaseaduse, mille alusel võõrandati
Põllumajandus: Põllumajanduse taastumisel etendas peamist osa viljakaubandus. Tollivaba kauplemise õigus suurendas vilja väljavedu Rootsi ning uueks viljatarbijaks sai ligikaudu 50 000-meheline Vene sõjavägi. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule sai viin. Tänu eriti elavale viinakaubandusele raiuti maha siinsed põlismetsad. Viinaköögi praagaga nuumati härgi ja müüdi neid Peterburi turule. Sellega pandi alus senisest ulatuslikumale loomakasvatusele mõisates. Mõisamaa jagunes maksuvabaks mõisamaaks ja talumaaks, mille pealt mõisad maksid kroonile mitmeid makse. Maksustuse aluseks oli mõisa talumaade suurus adramaades. Reduktsiooniga kaasnenud maade mõõtmisel ja hindamisel võeti kasutusele revisjoniadramaa mõiste, mis oli varasest tinglikum. Liivimaal võeti revisjoniadramaa suuruse aluseks talupoega koormised, Eestimaal talupoegade arv. Kuna adramaade arv, eriti Põhjasõja
________________________________ Maaseadus. 1919 nii sotsiaalsed kui ka poliitilised põhjused: - maanälg - suurmaaomanikud olid välismaalased (enamasti baltisakslased) Vajadused: - maa ümberjagamine - baltisakslaste võimu vähendamine Tulemus: - võeti kontrolli alla suured baltisakslaste maaüksused ja tööstused/vabrikud - peremeheta jäänud mõisade ülevõtmine - sõduritele maa eraldamine - praktiliselt kogu mõisamaa ning osa kirikumaid ja vana vene riigi maid riigistati - osa maadest anti asundustaludeks - muutused põllumajanduses - sotsiaalsete ja rahvuslike eeliste kaotamine maaomamises - põllumajanduse toetamine 1920. a. põhiseadus. * Eesti on demokraatlik vabariik * proportsionaalne valimissüsteem * ühekojalisus * riigikogu valimised iga 3 aasta tagant * täidesaatva võimu esindajaks valitsus * parlamentaarne riigikord * valitsuse eesotsas riigivanem, kellel olid ka riigipea ülesanded
Looduslikud tegurid: · Kliima temperatuur, kasvuperiood, niiskus · Mullad viljakus, paksus, põuakindlus · Reljeef tasane/mägine, kalle Majanduslikud tegurid: · Tööjõud kvaliteet, traditsioonid · Valitsuse poliitika toetused, tollipoliitika · Kapital hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad jms. 18) Erinevad põllumajanduslikud tootmise vormid ja nende levik segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja- Ameerikas ja Jaapanis.
annaabi.ee 
