Põllumajandus (0)

Põllumajandusmaa:

• Haritav maa (põllud, istandused)
  
• Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad)
  

Looduslikud tegurid:
Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood
Mullad : Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis
Reljeef: Tasane /mägine, nõlva kalle
Majanduslikud tegurid:
Kapital: Hooned, masinad/ seadmed , väetised, seemned/tõuloomad
Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid
Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika
Põllumajandus:

• Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline)
  
• Turumajanduslik (kaubaline)
  

AGROKLIIMAVÖÖTMED
1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0
2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed : redis, sibul , kartul , loomad: põhjapõdrad.
3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad .
4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (leet, pruun), saaki aastas 1, kultuurtaimed: õunapuud.
5. Soe parasvööde: Soe, paras . Pruunmullad, mustmullad , saaki aastas 1, kultuurtaimed: uba, suhkrupeet .
6. Lähistroopiline vööde: Talv vihmane, suvi kuiv. Viljakad mullad, mõned poolkõrbed. Saaki aastas 2, kultuurtaimed: puuviljad .
7. Troopiline vööde: Väga soe, kõrbemullad. Saaki aastas 2-3. Kultuurtaimed: suhkruroog , dattel, kohv.
8. Lähisekvatoriaalne vööde: Lühike vihmaperiood, soe. Ferraliitmullad , saaki aastas 3, kultuurtaimed: hirss , jamss, banaan . Loomad: veised .
9. Ekvatoriaalne vööde: Väga niisked . Viljatud mullad, saaki aastas 3. Kultuurtaimed: kakao , kohv.
PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID
Põlispõllumajanduse arenedes ja toidutagavarade tekkides hakkasid maad hõivama jõukamad pered. Tekkis maaomand ja ajapikku kujunes mõisasüsteem. (mõisnik andis maa talupoegadele kasutada ja nõudis selle eest renti.)
Industriaalajastul jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid iseseisvad segatalud. Hakati tootma ka müügiks. Saadud raha eest arendati talu ja maad. Saadusi lasti töödelda, kvaliteet muutus paremaks. Väiketalu piiratud sissetulek ei võimaldanud muretseda piisaval hulgal kaasaegset tehnikat – see sundis talusid liituma .
Tekkisid Spetsialiseeritud suurtalud, kus toodeti müügiks vaid mõnda saadust.
Ekstensiivsed teraviljatalud – levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades. Suur pindala, kasvatatakse nisu. Tallu minnakse ainult külvi ja lõikuse ajaks.
Rantšo – Suur loomakasvatusmajand, peetakse lihaveise- või lambakarju. Lammaste pügamiseks palgatakse rändavaid hooajatöölisi.
Istandus – Suur taimekasvatusmajand , mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb esmase töötlemisega. (kohv, suhkruroog, puuviljad jms.)
Infoajastu põllumajandus – Täielikult kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud. Kultuuride saagikus ja loomade tootlikkus on tehnoloogia saavutuste tõttu väga kõrge. Äriteenused: sordi- ja tõuaretus, maaparandus, taimekaitsetööd, veterinaarteenused, äri- ja teadusnõuanne, saaduste kokkuost, säilitamine, turustamine, reklaam , laenutus jne.
MAAILMA TOIDU- JA KESKKONNAPROBLEEMID

• Arenenud riikides on toiduainete turg küllastunud, palju toitu jääb üle ja visatakse ära.
  
• Iga seitsmes inimene kannatab alatoitumise all.
  
• Kõige suurem probleem on Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonnas.
  

Nendes piirkondades tuleb toit sisse osta, sest seal on liiga kuum ja liiga kuiv. Rahvaarv on liiga suur, et kõiki ära toita ja humanitaarabi ei jätku kõigile.
Arenenud riikide põllumajandus:

• Siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide ja piirangutega.
  
• Riik maksab toetusi
  
• Eksporditoetused
  

Põllumajanduse mõju keskkonnale:

• Metsade, soode kuivendamine ja kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamiseks hävitab looduslikku veerežiimi.
  
• Muldade erosioon (vee ja tuule poolt põhjustatud, kõige ulatuslikum troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades.
  
• Muldade sooldumine (niisutamine aladel, kus aurumine ületab sademete hulga. Väetiste ja taimekaitsevahendite liigne kasutamine)
  
• Eutrofeerumine – veekogude kinnikasvamine.
  
• Joogivesi võib muutuda kõlbmatuks.
  
• Mulla viljakus langeb.
  

KALANDUS

• Molluskid
  
• Limused
  
• Vähilised
  

Kalapüük:

• Valdav osa püütakse madalatest rannikumeredest (pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning jõgede suudmetes, kus on hulgaliselt toitaineid.
  
• Rannikupüük – väikeste kalapaatidega ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, arengumaades.
  
• Avamerepüük – Tekkis merelaevade arenedes. Samaaegselt arenesid ja täiustusid äriteenused ja kalatöötlemisettevõtted suuremates sadamalinnades.
  
• Ookeanipüük – Kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Seda saavad lubada vaid suured ja rikkad riigid. (Venemaa, USA, Jaapan)
  
• Kalakasvatus – Enamasti Aasia riikides. Kalakasvatus väikestes tiikides, merelahtedes või sumpades.
  

Maailma kalavarud vähenevad

• 70% kalaliikudest kannatavad ülepüügi all.
  
• Ülepüük on põhjustatud tehnoloogia kiirest arengust.
  
• Võrkudesse satuvad ka need kalad , mida püüda ei tahetagi.
  
• Traatvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade peamisi toidu- ja elupaiku.
  
• Maailmamere reostumine
  
• Maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport , inimtegevus maismaal.
  

METSAVARUD JA METSATÜÜBID
Metsavarude suurust iseloomustatakse:

• Pindala (ha)
  
• Metsasus (%)
  
• Puiduvaru (m3/ tihumeeter )
  
• Metsa juurdekasv (m3/aastas/ha)
  
• Metsa liigiline koosseis
  

Metsatüübid:
1. Ekvatoriaalsed vihmametsad – Brasiilia, Indoneesia … - Puuliigid : Viigipuu, eebenipuu , mahagon, roosipuu – Suur juurdekasv (kuni 50 m3/ha aastas), pindala väheneb raie tõttu.
2. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud – Keenia , Tansaania … - Puuliigid: Akaatsia, ahvileivapuu – Looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse puid kütteks, liigiline koosseis ja juurdekasv on väiksem kui vihmametsades.
3. Lähistroopika metsad – Niisked: USA, Austraalia – Pähklipuu, datlipuu , eukalüpt – suhteliselt suur juurdekasv. Kuivad: USA, Austraalia, vahemeremaad – Madal tootlikkus, vähe säilinud.
4. Parasvöötme leht- ja segametsad – USA, Prantsusmaa, Eesti … - Puuliigid: Kitsalehelised, laialehelised – Juurdekasv: Lehtmets (5-10 m3/ha), segamets (2-3 m3/ha)
5. Parasvöötme okasmetsad – Vene, Rootsi, Soome … - Kuusk , mänd, nulg – Kasvavad aeglaselt, suhteliselt hõredad.