Pered (0)

Pered

• Talu pereliikmete vahel olid sugulussuhted. Peremehe perekond moodustas liitperes talutuuma, teised allusid neile. Peremees juhtis kogu tegevust (andis käsud, kooskõlastas).
  
• Taluperedes valitses kindel tööjaotus: MEHED: metsa- ja veotööd, põllutööd, hobuste eest hoolitsemine, ost-müük-vahetus. NAISED: toit, riided, kariloomad, laste kasvatamine (nüpeldamine) käsitöö. LAPSED: alates 6. eluaastast peretöödes osalemine, hoiti nooremaid vendi/õdesid, karjatati loomi, tehti lihtsamaid tõid. Alates 9-10 aastast järk-järgult meeste ja naiste tööd.
  
• Poegade eelistus tütarde ees (meesliini jätkamine suguvõsas), talu pärandati meesliini pidi.
  
• Perekesksed sündmused olid väga tähtsad ( leeritamine 15-16 aastaselt, täiskasvanuks saamine, abiellumine , mõne pereliikme surm).
  
• Austati toitu ja söömistavasid (palju kombeid külaliste tuleku, söögitegemise, sööginõude ja söömise kohta, eeldas virka ja usinat perenaist.
  
• Kogukondlikust ühistegevusest osavõtt (kirikupühad, laadad, tähtpäevad, tavaliselt käis kogu pererahvas va. sulased).
  
• Koos töötasid ja elasid 2 erineva suguluspere liikmed, rent ja muud koormised vaksti ühiselt.
  
• Vabadikupered elasid juhutöödest, enamiku moodustasid eakad , kes elasid üksi või kahekesi, elatuti armuandidest või oma laste toetusest.
  

Pärast talurahvareforme 1849-1860 muutus perede koosseis märgatavalt:
1) talupojal oli õigus endale maad osta, vähened liitperede arv, poolemaameeste arv vähenes.
2) talupojal oli õigus minna elama linna, nooremad läksid ka Venemaale õnne otsima .
3) tehnika areng – uued masinad , mis talutöödele vajalikud, tööjõu vajadus vähenes.
4) vähenes vajads käsitöö järele, riideid hakati linnast ostma.
5) tööorjuse kaotamisega vähenes sulaste ja teenijatüdrukute arv (läksid mõisadesse moonakateks).
TALUGA SEOTUD MÕISTED

• Talu – põllumajanduslik ühik, mis hõlmab maavalduse koos hoonete ja sinna juurde kuuluvaga. Omandi- või kasutusõigus.
  Jagunevad: > 50 ha – suurtalud, palgaline tööjõud
  30-50 ha – täistalud, palgaline tööjõud
  
  20-30 ha - , palgaline tööjõud
  
• Talumaa – mõisamaa, mis on talupoegade kasutuses. Seal lasusid nii riigi- kui ka kohalikud maksud .
  
• Talupoeg – talurahvas (al 11. saj. ühiskondlikud seisused: vaimulikud , aadlikud , talupojad)
  
• Adratalupoeg – päris talupoeg, al 15. saj jagunes: adratalupoeg, üksjalad (talupoeg, kes elab külast eraldi), vabadik ehk pops , mõisateenijad.
  
• Kohtureform – 17 sajandil vabastatakse talupojad mõisniku võimust, koormised riigimaksudega. Teokoormised aina kasvasid, see aeg oli talupoegadele väga raske, kõrgtase saabus 18. sajandi teisel poolel.
  
• Talude päriseks ostmine – talupojad said osta, 19. sajandi teine pool.
  
• Peremees – talupoeg, kes on talu saanud raha, naturaaltasu või teokoormise eest.
  
• Sulane – talupoeg, kes aasta palga ja tööriiete eest peremeest abistab ja teeb mõisale vajalikud teopäevad.
  
• Pops – maata talupoeg, maaelanike kiht, kellel on ase võõral maal ja ka väike põllulapp.
  
• Vabadik – sulane, kes on töökohast peremehe juures loobunud ja soetanud omale onni või elab üürilisena, tal on ka väike põllumaa. Üürilisena peab tegema teopäevi omanikule.
  
• Päeviline – kohustuse katteks vastavas lepingus ette nähtud arv päevi töötav tööline.
  
• Moonakas – perekonnaga pöllutööline, kes elab peremehe maal. Iseseisev leibkond , töötasu moon ehk loonustasu (põllu-, karjasaadused või teatava maatüki kasutusõigus)
  
• Põllutöölised – palgalised inimesed, kes põllumajanduses töötasid, ei võinud olla lapsed alla 12 aasta. Alaealised ja kuni 16 aastased võisid töötada ainult abitöödel. Palka maksti loonuse ja rahaga.
  
• Külakarjane – karja hoiti karjakorra järgi ehk pered kordamööda karjas. Hobuseid karjatatati mitmekesi.
  
• Talgud – vabatahtlik vastastikune abistamine talutöödel.
  
• Abiajamine – vana kogukondlik traditsioon, vastastikuse abisamise komme , rakendati tuleõnnetuste korral. Küla kogukondlik sotsiaalhoolekanne . Küla kandis hoolt ka töövõimetute eest.