Põllumajandus, kalandus ja toituainetööstus (3)

Põllumajandus, kalandus ja
toituainetööstus
Taavi, Merle, Jaanika
Looduslike tegurite mõju põllumajandusele
· Relieef (tasane, mägine, nõlva kalle)
· Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis)
· Kliima (temperatuurid, aastane sademete hulk,
vegetatsiooni perioodi pikkus)
Põllumajanduse tootmise vormid
· Segatalu ­ industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud.
Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati
järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu,
tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades.
· Spetsialiseeritud suurtalu ­ moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes
välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud.
Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.
· Ekstensiivne teraviljatalu ­ Need on väga suure pindalaga talud,
enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte ­ omanik
viibib kohal ainult 2x aastas (külvamine ja korjamine) Levinud
hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas,
Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis.
· Rantso ­ väga suur loomakasvatusmajand, kus kasvatatakse
lihaveiseid või lambaid. Neid söödetakse aastaringselt looduslikel
karjamaadel. Kogu toodang läheb müügiks. Karjused kaitsevad karja
röövloomade eest ja jälgivad et nad sööks ühtlaselt. Suured kulutused
tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Levinud USA kuivas lääneosas,
Austraalias, Argentiinas ning Lõuna-Aafrikas.
· Istandus ­ suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks
ning tegeleb nende esmase töötlemisega. Vajab odavat tööjõudu. Nt.
kohvi, suhkruroog, puuvili, tee jne. Levinud enamasti arengumaades.
· Loomavabrik ­ kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib
masinate abil ­ söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada.
Levinud Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.
Majanduslike tegurite mõju põllumajandusele
· Kapitali olemasolu (hooned, masinad, väetised, seemned,
tõuloomad)
· Tööjõud (hulk ja kvaliteet)
· Turg toodangule
· Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, laenude
võmalus, soodustused)
Toiduprobleemide tekkepõhjused
· Vaesus või ebavõrdne juurdepääs toidule
· Suur rahvaarv
· Maapuudus
· Halvad loodusolud
· Traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine
· Esineb peamiselt arengumaades (Lõuna-Aasia, Aafrika ja
Andide piirkonna riikides). Arengumaad ei jõua arenenud
riikidelt sisse osta toodangut, sest see on liiga kallis.
Arengumaad seevastu kannatavad ületootmise all
Kalandusvormid
· Rannikupüük ­ püütakse rannalähedastelt aladelt, kala
töödeldakse rannikualadel ja müüakse kohalikul turul.
Kasutatakse algelisi kalapüügivahendeid. Ida- ja Kagu-
Aasia riigid.
· Ookeanipüük ­ kaasaegse tehnikaga varustatud suured
kalapüügilaevad võivad ära olla nädalaid. Kala
töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Suured ja/või
rikkad riigid: USA, Jaapan, Venemaa.
· Kalakasvatus ­ kuna kalad hakkavad otsa saama, tuleb
rajada kasvatusi. Inimesed saavad endale lisatoitu või
teenivad sissetulekut. Aasia riikides.
Nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja
puuvill - peamised kasvupiirkonnad
· Nisu ­ USA keskosa, Lääne-Euroopa, Venemaa stepid,
Austraalia, Lõuna-Ameerika
· Mais ­ USA keskosa, parasvöötme lõunapoolsem osa
(Euroopa), Aasia, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika
· Riis ­ Hiina, Jaapan, India
· Suhkruroog ­ Kuuba, Kariibimere ümbrus, India, Hiina
· Kohv ­ Brasiilia, Etioopia, Kesk-Ameerika, Filipiinid jm.
saared Vaikses Ookeanis, Lääne-Aafrika
· Tee ­ Aasia
· Puuvill -
Põllumajanduse arengu iseloomustamise
aluseks on:
· haritava maa % või haritavat maad (ha) elaniku kohta
· agrokliimavööde
­ aktiivsete temperatuuride summa
­ sademete hulk ja ajaline jaotus
· hõivatute osakaal põllumajanduses
· põllumajanduse osatähtsus SKT-s
· põllumajandusliku tootmise vormid
Peamised kalapüügipiirkonnad
· pinnakihid ­ hapnikurikas vesi
· jõgedesuudme piirkonnad ­ jõed uhuvad maismaalt palju
toitaineid
· külmade hoovuste piirkonnad ­ külm, hapnikurikas vesi
· paras-ja lähispolaarvööde
Suurimate püügimahtudega riigid
­ Hiina
­ Peruu
­ Jaapan
­ India
­ USA
­ Indoneesia
­ Tsiili
­ Venemaa
­ Tai
Muutused maailma kalanduses
· Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on
peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel. Väljapüük
maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud
samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude
piiratus (kalavarud ei suuda taastuda ülepüügi tõttu).
Kalavarude vähenemise põhjused
· Massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale
· Maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast,
meretransport, õnnetused tankeritega
· Keskonnaprobleemid ­ moodne püügitehnoloogia rikub
mere ökösüsteeme
Mõisted
· Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood- ajavahemik, mille vältel taimed
intensiivselt kasvavad ja arenevad
· Ekstensiivne põllumajandus-seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude
tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta.
· Intensiivne põllumajandus-tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja
muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse
suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta.
· Ökoloogiline e. mahepõllumajandus- vähesel määral või ainult looduslike
väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllundus
· Omatarbeline ja kaubaline põllumajandus- omatarbelise põllumajanduse puhul
toodetakse vaid enda tarbeks, kaubalise põllumajanduse puhul toodetakse
müügiks.
· Põllumajanduse spetsialiseerumine- keskendumine kitsamale
põllumajandustootele nagu nt nisu või muud teraviljad
· Rannikupüük- kala püütakse vaid rannalähedastel aladel. Kala
töödeldakse rannakülades ja müüakse kohalikul turul.
· Ookeanipüük- kaasaegse tehnikaga varustatud suured
kalapüügilaevad, mis võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse
laeval ja müüakse sadamates
· Kalakasvatus: kala kasvatus väikestes tiikides.
· Ülepüük: kuna väärtuslikku kala on vähem hakatakse püüda vähem
väärtuslikku kala, mis tõttu vähenevad kalavarud, lõpptulemusena
väheneb väljapüük