Klassikalises viini operetis olid valsid peamised muusikalis-tantsulised numbrid. Viini valss oli üldine moetants 19.saj. keskpaigas ja levis kõikjal Euroopas. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti. Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. 20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. TUNTUD OPERETTE. Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza"
19. Sajandil tekkinud lavamuusika meelelahutuslik žanr – operett Eelkäijad olid Prantsuse koomiline ooper ja vodevill Tavaliselt lõbusasisulised Kergesti meeldejääv meloodia Tantsul ka suur roll – seltskonnatantsud tavaliselt Varaseim suund – Prantsuse operett – Jacques Offenbach Hilisem - Klassikaline Viini operett – Johann Strauss noorem Uus-Viini operett – Ferenc Lehar ja Imre Kalman Klassikalise Viini opereti tüüpilised rollid on kaks tegelase paari Operetižanri rajajaks peetakse Jacques Offenbachi, „Orpheus põrgus“ Tants kankaan Klassikalise Viini opereti rajaja on Johann Strauss noorem – valsikuningas – „Ilusal sinisel Doonaul“ Kirjutas 16 operetti Meloodiliselt meeldejääv ja hea rütmi elegants Ahelvalss – pikk valsside popurii „Nahkhiir“, „Viini veri“
„Lõbus lesk” Helilooja: Ferenc Lehar Librett: Victor Leon ja Leo Stein Esietendus: 30. Detsember 1905. aasta Tegelased: Hanna Glawari Danilo Mirko Zeta Valencienne Camille de Rossillon Njegus vikont Cascada Sisukokkuvõtte: Opereti tegevus toimub Pariisis. Krahv Danilo perekond ei luba tal lihtsa neiu Hanna kätt paluda. Hanna abiellub seepeale jõuka pankuriga, kes sureb juba pulmaööl
(1825-1899). Klassikalises viini operetis olid valsid peamised muusikalis-tantsulised numbrid. Viini valss oli üldine moetants 19.saj. keskpaigas ja levis kõikjal Euroopas. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti. Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. 20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Tuntud operetid : Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza"
3)mis on opereti eelkäijateks 4)mis on operett, milline on opereti sisu, sõnalis-muusikaline erinevus ooperiga 5)kes on opereti tüüpilised tegelased 6)võrdle operetti ja ooperit: *)muusika pearõhk, vokaalsed nõuded solistidele *)kes tantsivad ooperis, kes operetis *)koori ja orkestri osalus, orkestrimuusika erinevus ooperis ja operetis 7)klassikalise viini opereti iseloomustus, Johann Strauss 8) uusviini opereti iseloomustus, Ferenc Lehar ja Imre Kalman 9)mille puudumine on iseloomulik uuemale operetile, milliseks ta muutus
suutma, koolitatakse neid oma siiski esitavad laule oskama häält kasutama nii, et professionaalsed see kostaks üle orkestri lauljad. Lauljad ka ka saali kõige tagumiste tantsivad. ridadeni. Kuulsamaid Georges Bizet. Jacques Offenbach Richard Rodgers etendusi: "Carmen" "Orpheus põrgus" "Helisev muusika" G. F. Händel "Julius Ferenc Lehar "Lõbus Jim Jacobs, Warren Caesar" lesk" Casey "Grease"
eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli
Jacques Offenbachi sulest ilmus üle 100 opereti. Teiseks opereti linnaks oli Viin, kus tegutses valsikuningas Johann Strauss noorem. Prantslaste teravale ühiskondlikule satiirile eelistasid austerlased pigem õrna fantaasiamaailma, kus mahlaka kankaani (kabaree tants) asemel kõlas lüüriline valss. Viini operetis pöörati suurt tähelepanu rikkalikele kostüümidele. 20. sajandi algupoolel vallutas maailma uus Viini operett, loojad Ferenc Lehar, Imre Kalman, milles on ühendatud nii prantsuse kui viini opereti iseloomulikumad tunnused. Johann Strauss noorem (sünd 25. oktoober 1825. a surm 3. juuni 1899.a) oli Austria helilooja, kes kirjutas enam kui 500 valssi, polkat, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat, samuti operette ja ballette. Teda tunti ja teatakse siiani kui valsikuningat. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 3 of 9
Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti. Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Maailmakuulsaid operette: Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Muusikal. Muusikal on selline lavateos, mis sisaldab endas opereti, vodevilli ja revüü elemente. Liikumisstseenid on muusikalis märksa keerukamad kui operetis, nii mõnigi muusikalinäitleja on olnud silmapaistvalt võimekas tantsija. Muusikal ei pruugi sugugi olla pelgalt meelelahutuslik zanr, üsna tihti on süzee aluseks mõni tõsine ühiskondlik või psühholoogiline sõlmküsimus
OOPER ja OPERETT OOPER • Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. • Ooper algab instrumentaalse avamänguga. • Ooperi teksti nimetatakse libretoks. • Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. • Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust ooperilaulus- aarias, mille kaudu väljendab tegelane oma tundeid. • Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv. • Tihti kõlab ooperis ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. • Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. OOPERI AJALOOST 1598.a. lavastati Itaalias Jacopo Peri (1561-1633)ooper “Daphne”, mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, muusika vaid ilmestas seda. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avali...
ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2. Lüüriline tenor – Gaetano Donizetti, ooper „Armujook“ 3. Tenore di buffa ehk operetitenor – Franz Lehar, operett „Lõbus lesk“ 4. Dramaatiline ehk kangelastenor – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 5. Lüüriline bariton – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Don Giovanni“ 6. Bass-bariton – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 7. Basso buffo ehk koomiline bass – Giovanni Battista Pergolesi, ooper „Teenijanna- käskijanna“ 8. Basso profondo ehk väga madal bass – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ HÄÄL, HÄÄLELIIGID
Esimese osa kõige suuremaks muusikaliseks elamuseks kujunes kindlasti flöödiõpilase Varvara Mikhaylova esitatud G. Briccialdi ,,Carnival of Venice". Mind hämmastas, kuidas instrumentalist suutis mängida ülikiires tempos nii puhtalt, täpselt ja minu arvates ka väga ilusa tooniga ja samas ka see muusika oma kujundusega ka ilmekalt ,,elama panna". Kontserdi esimese poole lõpetas Viru-Nigula lõõtsa- ja torupilli lugu ,,Kahala labajalg" kahe helindajaeriala õpilase Lehar Lepleri(torupill) ja Kaarel Kõivupuu(lõõts) esituses. Etteaste kujunes väga humoorikaks ja meeleolukaks, kuid kahjuks muusikaliselt see väga palju just ei pakkunud. Teist osa alustasid Silvia Vahu(kannel), Helen Väljataga(akordion) ja Kristin Kuldkepp(kontrabass) looga A. Piazzolla palaga ,,Tanguango". See oli minu arvates ka kontserdi teise poole kõige huvitavam esitus, sest sellist kooslust ei kuule just iga päev. Teiseks kõlas pop-jazz osakonna
*Etüüd: tehniline pala mõne tehnika omandamiseks(Neid lõid nt. Chopin, Verdi, Strauss) *Marss: käimise rõhutatud vorm, on iseloom ja kiirus( nt. "Radetzky marss") *Polka: kiiretempoline hüpleva sammuga tants, mille tõi suurde seltskonda Johann Strauss noorem(nt. "Champagne polka") *Valss: elava loomuga, pigem kiire seltskonna tants, hõljuva sammuga (Valsi autorid olid nt. Lehar ja mõlemad Straussid) nt J.Strauss-"Emperore valss" Ooper 19.Sajandil -Tähtsaim muusikazanr, juhtivad maad: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa *Itaalias: Gioccini Rossini(1792-1868)-tähtsamaid ooperi heliloojaid ja tuntud muusik · Viimased eluaastad tegeles kokandusega · kirjutas 40 ooperit (Tuntuimad-"Sevilla habemeajaja", "Othello", "Wilhelm Tell") *Saksamaa: Jacques Offenbach(1819-1860)
Operettis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. + Koor, ansambel, orkester, dirigent. Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Retsitatiiv 3) Koor Tuntud heliloojad ja teosed J. Offenbach „Orpheus põrgus″, „Ilus Helena″ J. Strauss noorem „Nahkhiir″, „Mustlasparun″, „Viini veri″ I. Kalman „Silva″, „Bajadeer″, „Krahvinna Mariza″, „Montmarte ´i kannike″ F. Lehar „Lõbus lesk″, „Krahv Luxemburg″ F. Hervé „M. Nitouche″ Ajalugu Operett sündis 19. sajandil Prantsusmaal. Operetti eeskäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Oma olemuselt on see meelelahutuslik źanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurem tähtsus sõnal. 3. Muusikal (õp. lk. 68) Kes loovad? Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist ja
Lõi ka kammermuusikat, koorilaule, romansse. Modest Mussorgski – Looming kajastab Vene demokraatide ideid. Paljude keskne teema õiguseta talupoja saatus. 'Boriss Godunov'. Lõi ka klaveritsükleid, laululoomingu tsükleid. Operett 19. sajandil Jaques Offenbach – operetižanri rajaja. 'Orpheus põrgus' J. Strauss – klassikalise Viini opereti rajaja 'Nahkhiir', 'Viini veri', valsikuningas 'Ilusal sinisel Doonaul' Imre Kalman – 'Silva', 'Tsirkusprintsess' Ferenc Lehar – 'Viini neiud', 'Eva' Rahvuslikud koolkonnad (Vene - „Võimas rühm”) Kuulusid noored vene rahvuslased, nägid Vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. Liikmed loobusid akadeemilisest kõrgkoolitusest ja tegutsesid eneseharimisega. Aleksandr Borodin, Mussorgski, Rimski-Korsakov, Cesar Cui, Mili Balakirev Rahvuslikud koolkonnad (Tšehhi & skandinaavia) Bedrich Smetana – Käsitleb teemasid Tšehhi ajaloost, rahvusest. Kasutab rahvalikku helikeelt
wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal,
alati suur ning peale paljusid numbreid nõudis publik lärmakalt ikka veel lisapalu. 1 Jacques Offenbach'i pilti vaata Lisa 1 2 Ernest Newman, Louis Biacolli's, toim. The Opera Reader(New York: McGraw-Hill) 3 Johann Strauss Jr. pilti vaata Lisa 3 6 Franz von Suppe, nii öelda tänapäeva Strauss, modelleeris oma operette suuresti Offenbach'i omade järgi. Viini traditsioone kandsid 20-ndal sajandil edasi Franz Lehar, Oscar Straus, Carl Zeller, Karl Millöcker, Leo Fall, Richard Heuberger, Edmund Eysler, Ralph Benatzky, Robert Stolz, Emmerich Kálmán, Nico Dostal ja Sigmund Romberg. Inglisekeelse operetini (tollal Inglismaal tuntud kui koomiline ooper, et seda eristada pranstuse või saksa operettidest) jõudsid Gilbert ja Sullivan, kelledel oli Viktoria ajastu Inglismaal pikaldane omavaheline koostöö. W. S. Gilbert 4 kirjutas libretod ja Sir Arthur
(1825-1899). Klassikalises viini operetis olid valsid peamised muusikalis-tantsulised numbrid. Viini valss oli üldine moetants 19.saj. keskpaigas ja levis kõikjal Euroopas. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti. Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. 20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Tuntud operette : Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza"
aastal hõbemedali. Aastal 1977. võitis Pikkuus esikoha Rahutuuril. NSV Liidu meistrivõistlustel võitis Pikkuus aastatel 1974 1981 mitmepäeva-, kriteeriumi-, paaris-, meeskonna-, treki- ja eraldistardist sõidus kokku 19 medalit: 12 kuld-, 4 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 19741978 tunnistati Aavo Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes oli Pikkuus edukas ka autorallis näiteks 1983. aastal võideti koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli. Ivar Stukolkin 1980. aasta suveolümpiamängudel sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises. 2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks. Püstitanud 29 individuaalset Eesti rekordit. 26- kordne Eesti meister (1976 -- 1985). Isiklikud rekordid: 100 m 51,95 (1982), 200 m 1.50,69 (1982), 400 m 3.49,51 (1980)
Ühisstardiga grupisõidus (180 km, 134 osavõtjat) tuli Pikkuus 44. kohale ajaga 4.54.49, Tsaplõgin oli temast pisut eespool (39.). Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus 1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 19741978 tunnistati Aavo Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes oli Pikkuus edukas ka autorallis näiteks 1983. aastal võideti koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli. Viljar Loor Viljar Loor Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu 22. märts 2011 Tallinn) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Muude l võ is tlus te l Maailmameister: 1978, 1982 Euroopa meister: 1975, 1977, 1979, 1981, 1983 Maailma karika võitja : 1977, 1981, 1983 Euroopa noortemeister: 1973 Tunnustused 2004 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk
muusikat. Rajaja Jacques Offenbach (1819-1880) loonud üle 100 lavateose, oopereid ja operette. Operetid "Orfeus põrgus", "Ilus Helena" Viinis sai operett kuulsaks. Viinivalsi-operette (viinivalss - kiire valss) lõi Johann Strauss (poeg) 1825-1899) operetid "Nahkhiir", operett "Viini veri" K: valss "Viini veri". 20.saj jätkasid Straussi loodud viinivalsi-opereti traditsiooni Viinis ungarlased uusviini opereti viljelejad Franz (Ferenc) Lehar (1870-1948) operetid "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" ja Emmerich (Imre) Kalman (1882-1953) operetid "Mariza", "Silva". Mõlemad heliloojad kasutavad rohkesti ungari rahvamuusikat oma teostes. GIUSEPPE VERDI (1813-1901) Nabucco, Macbeth, Rigoletto, Trubatuur, La Traviata, Maskiball, Aida, Don Carlo, Othello, Falstaff Verdit ei võetud Milano konservatooriumisse vastu-ta olevat andetu. Hiljem sai konservatoorium Verdi nime
Prantsuse opereti kuulsaim esitaja Jacques Offenbach · Operetiga ,,orpheus põrgus" o Sealt pärineb kankaan · Uus opereti keskus Austria, Viin. o Kuulsaimad loojad olid isa ja poeg Strauss-id o Tähtsamad ooperid: ,,lood viini metsadest" ,,nahkhiir" ,,mustlasparun" o 19. Saj lõpu loojad: Ferenc Lehar Imre Kolman Vene rahvuslik muusika · Venemaa muusika elu oli kaua aega Itaalia mõju all, oma muusikuid ei teatud palju, toodi sisse itaalia muusikat · Rajajaks peetakse Mihhail Glinka (1804-1857) (teda on võrreldud Buskiniga) o Kasutas oma teoste aineteks vene muinasjutte ja ajalugu o Kastuas oma muusikas vene rahvamuusikat o Tähtsamad teosed: Sümfooniline fantaasia ,,kamarintskaja"
Õppeaines ,,Hoonete konstruktsioonid" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a .................................. Lehar Leetsaar Tartu 2011 Sisukord SISUKORD................................................................................................................................ 2 SELETUSKIRI .......................................................................................................................... 3 1. ARHITEKTUUR ................................................................................................................ 3 2
19. saj keskpaigas sai operetti pealinnaks Viin. Kuulsaimateks kirjutajateks said isa ja poeg Johann Strauss, poeg on kuulsam. Nad olid omavahel konkurendid. Nooremat Straussi nimetatakse valsikuningaks. MK J.Strauss (noorem) valss Ilusal sinisel Doonaul: algab vaikselt, tulevad juurde puhkpillid, läheb kiiremaks Selle valsi lõpetab alati isa Radetzky marss Noorem Strauss operett Nahkhiir ja Lood Viini metsadest, alguses sõidavad tõllaga Franz Lehar Imre Kalman Tegutsesid Viinis. Vene muusika Kuni 19. Saj alguseni mõjutas Vene muusikat suuresti Itaalia muusika. Venemaal tegutses palju Itaalia heliloojaid ja etendati Itaalia oopereid. 1780 valmis Moskva suurteater. Vene rahvusliku muusika rajajaks peetakse Mihhail Glinka, tema rolli võrreldakse tihti Puškiniga kirjanduses. Tema teosed olid rahvuslikud, võttis aineks Vene ajaloosündmused ja muinasjutud, muusikas kasutas Vene rahvaviise.
annaabi.ee 
