Muusika II kursus kokkuvõte (0)

Muusika kordamine
Millal oli klassitsismiajastu ? – 18.saj II pool – 19.saj I veerand
Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale ?

• Ilmalik muusika oli vaimulikust tähtsam
  
• Eelistati instrumentaalmuusikat
  
• Muusika oli põhiliselt homofooniline (mitmehäälne, üks juhtiv teema)
  
• Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev
  
• Harmoonia valdavalt heakõlaline
  
• Duuri ja molli vaheldumine
  
• Kiire rütmide vaheldumine
  
• Muusika pidi olema tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega
  

Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast?

• Sümfoonia – mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile.
  
• Klassitsismis – 4- osaline, kõik teosed tervikteosed, pealkirjad pandi soolopillide järgi ja nummerdati, heliteos oli tervele orkestrile.
  
• Romantismis: osade arv oli varieeruv , kõik teosed polnudtervikteosed, programmilised pealkirjad, orkestratsioon – heliteos seati teatud orkestri koosseisule.
  
• Tuntuimad esindajaid – Schubert , Beriloz, Brahms,
  

Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse?

• Puhkpillid , vaskpuhkpillid, löökpillid , keelpillid
  
• Muutused 19. Sajandil
  
  • Vaskpuhkpillidele lisati ventiilid
    
  • Puupillidele klapsüsteem
    
  • Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen
    
  • Uued pillid :
    
    • oboerühma: inglisarv
      
    • klarnetirühma: pikolo- ja bassklarnet
      
    • tuuba ja harf.
      

Klassitsismiajastu muusikaelu keskus – Viin
Millal oli romantismiajastu? 19.saj 20ndad – 19.saj lõpp
Iseloomulik romantismiajastu muusikale

• Meloodilisus – viisid on enneolematult kaunid (tunglevad, erutatud, vabad, lainetavalt arenevad, ulatuslikud ) teemasid iseloomustab astmeline liikumine
  
• Kõlapildid – muusikat püüti lähendada kirjandusele ja kujutavale kunstile (helidega püüti „kirjeldada“ ja „maalida“) Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentaaltsoonis
  
• Vormivabadus.
  
• Programmilisus – alati on muusikas ka mingisugune jutustus, mida jälgida. Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust.
  
• Peen dünaamika ja rütmika . Kasutatakse dünaamilisi äärmusi ja vastandatakse neid kontrastidena.
  
• Muusika muutub varjamatult emotsionaalsemaks.
  
• Puhpillid domineerivad ja leiavad kasutamist ühe julgemates kombinatsioonides.
  
• Orkestriteosed muutuvad pikemaks
  

Väikevormid klaverile: etüüdid, ballaadid , prelüüdid, eksprompt, minuett, tantsulised palad: valss , masurka, plonees
19.sajandi klaverivirtuoosid: Chopin , Liszt
Instrumentaal kontsert – kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire) kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile.
Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. Näiteks: Schuberti „Lõpetamata sümfoonia“, Ference Liszt „Faust-sümfoonia“ ja „Dante-sümfoonia“
Uued peategelased, kes tõusid esile ja lisandusid ooperis: õilis ja habras süütult kannatav neiu (elu lõppeb kurvalt), keskklass ja eluheidikud (enne olid kõrgemast seisusest isikud) nt „ Carmen “.
Uuendused 19. sajandil balletižanri arengus – muusika ja tants võrdsel tasemel, kasvas koreograafia, lavalise tegeviuse ja muusika üldtähtsus, kujunes lõplikult välja klassikalise balleti reeglistik, varvastants , balletikingad ja kahar tüllseelik.
Ooperi ja opereti olulisemad erinevused

• Ooper : Itaalia 16/17. saj; meloodia kõige tähtsam; keerukas; tants tagaplaanil
  
• Operett : Prantsusmaa 19. saj; kergesti meeldejääv meloodia; sõnadel suurem osatähtsus; tants väga olulisel kohal
  

Romantismiajastu muusikaelukeskus – Pariis
Iseloomulik G. Verdi ooperitele: kaunilt meloodiline, ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks, tähelepanu pööratud ansamblitele ja kooristseenidele, tegelaskujud psühholoogiliselt keerulised, elutruud isiksused . „Traviata“ „ Nabucco “
Mis liiki teosed kuuluvad P. Tšaikovski loomingusse? - ooperid „ Jevgeni Onegin“ ja „ Padaemand “, ballet „ Luikede järv“, sümfooniad „Pateetiline“ ja 1. Klaverikontsert b- moll, väikevormid klaverile: valsse, masurkasid ja ekrprompte.
Sünnimaad:

• Shubert – Austria
  
• Chopin – Poola
  
• Liszt – Ungari
  
• Verdi – Itaalia
  
• Wagner – Saksamaa
  
• Tšaikovski – Venemaa
  
• Sibelius – Soome
  
• Grieg – Norra
  

Romantismiajastu muusika: ulatuslik, vaba, emotsionaalne, keerukad heliteosed (võrreldes klassitsismiajastu muusikaga) Nt „Carmen“ vs „Võluflööt“