Joonistuselt on näha, miks need kolm ohutuspiiret vajalikud on: Toestus. Tellingud peavad koormusi turvaliselt kandma. Seepärast peavad need olema toestatud: Kinnitamine. Kõik vabaltseisvad tellingud, mis ei ole stabiilsed, tuleb ehitise külge kinnitada. Stabiilsed vabaltseisvad tellingud on näiteks teisaldatavad tellingud, ehitusplatvormid jms. Töölavana kasutatavad tellingud: Ripptellingud- Varikatused- Töölavad- Töölavad Kõige lihtsamad tellingud on töölavad. Need koosnevad tellingu redelitest (puidust või metallist) ja piisavalt kandvatest laudadest. Töölavad on sobivad enamikel sisetöödel: · Töölava peab paigaldama horisontaalselt, vertikaalselt ja stabiilselt. Ebatasasused toetuspinnal tuleb siluda. · Teleskoopredelite korral ei tohiks seda kunagi täies pikkuses välja tõmmata. · Kui tellingud on üle 2 meetri kõrged, peab olema ka kukkumiskaitse. Töölava maksimaalne kõrgus on 4 meetrit.
RAKETISED, TELLINGUD JA TÖÖLAVAD 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: · saab ülevaate ehitusel kasutatavatest abikonstruktsioonidest (raketised, töölavad, redelid, tellingud); · omandab teadmised ja oskused ehitustöödel vajalike puidust abikonstruktsioonide valmistamiseks; · omandab oskuse paigaldada puidust tellinguid ja töölavasid. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid ,,Ehitamise alused", ,,Töökeskkonna ohutus", ,,Puidu töötlemine". 3. Õppesisu 3.1. RAKETISED. Raketiste liigitus ja kasutusalad. Üldnõuded ja tööde tehnoloogiline järjekord raketiste ehitamisel
· Kogu ehitist katvad tellingud · Ohutuspiirdega tellingud · Katusetööde ohutuspiiretega tellingud · Töötamiskohale ligipääsemiseks · Töötegemise võimalikuks muutmine · Materjalide ladustamine · Kukkumiste ärahoidmine · Kaitse kukkuvate esemete eest Paigaldamise reeglid · Tellingute materjal Tellingud ja tellingute osad võivad olla valmistatud terasest, alumiiniumist ja/või puidust. · Töölavad Platvormid (lauad, puitplaadid jms) peavad olema asetatud nii, et need ei hakkaks kõikuma ega libiseks. · Külgmised ohutuspiirded Kui töölava on maapinnast kõrgemal kui 2 meetrit, peavad tellingutel olema külgmised ohutuspiirded. · Toestus Tellingud peavad koormusi turvaliselt kandma. Seepärast peavad need olema toestatud. · Kinnitamine Kõik vabaltseisvad tellingud, mis ei ole stabiilsed, tuleb ehitise külge kinnitada.
Koolitus: Tellingud, töölavad TELLINGUD, TÖÖLAVAD. Tartu, 2010 Sisukord. 1. Koolituse eesmärk ja sisu 2. Ohutusnõuded tellingute ja töölavade paigaldamisel 3. Tööandja õigused ja kohustused 4. Tellingute kasutamine ja paigaldamine Koolitus: Tellingud, töölavad 1. KOOLITUSE EESMÄRK JA SISU. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: · saab ülevaate ehitusel kasutatavatest abikonstruktsioonidest (töölavad, redelid, tellingud); · omandab teadmised ja oskused ehitustöödel vajalike abikonstruktsioonide valmistamiseks; · omandab oskuse paigaldada puidust ja alumiiniumist tellinguid ja töölavasid. Õppesisu TELLINGUD JA TÖÖLAVAD Tellingute tüübid, redelid, tööpukk, pukktelling, tellingute tõusuteed, kaitsepiirded
Teraselemendid tuleb eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Vajalikud tööriistad: Kellu Rihtlatt Mördi amber Hõõruti Krohvimise järjekord Krihvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidvahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kanatkse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t. kui see pinnalt enam maha ei valgu
· Kogu ehitist katvad tellingud · Ohutuspiirdega tellingud · Katusetööde ohutuspiiretega tellingud · Töötamiskohale ligipääsemiseks · Töötegemise võimalikuks muutmine · Materjalide ladustamine · Kukkumiste ärahoidmine · Kaitse kukkuvate esemete eest 1.5 Paigaldamise reeglid · Tellingute materjal Tellingud ja tellingute osad võivad olla valmistatud terasest, alumiiniumist ja/või puidust. · Töölavad Platvormid (lauad, puitplaadid jms) peavad olema asetatud nii, et need ei hakkaks kõikuma ega libiseks. · Külgmised ohutuspiirded Kui töölava on maapinnast kõrgemal kui 2 meetrit, peavad tellingutel olema külgmised ohutuspiirded. · Toestus Tellingud peavad koormusi turvaliselt kandma. Seepärast peavad need olema toestatud. · Kinnitamine Kõik vabaltseisvad tellingud, mis ei ole stabiilsed, tuleb ehitise külge kinnitada.
1 4. MÜÜRITÖÖD KIVIKONSTRUKTSIOONIDE EELISED PUUDUSED 4.1 TELLISMÜÜRITIS 4.1.1 MATERJALID JA ÜLDNÕUDED 1 ) . T E L L I S E D ENAMKASUTATAVAID TELLISE TÜÜPE Tellise tüüp Mõõdud, cm Märkused Normaaltellis 25x12x6,5 Moodultellis 25x12x8,8 Topelttellis 25x12x14,2 Ahjutellis 20x10x5 Fassaaditellis 2 ) . M Ö R D I D TSEMENTMÖRT LUBIMÖRT SAVIMÖRT TSEMENT-LUBIMÖRT (SEGAMÖRT) 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 2 MÖRDI KOOSTISED PÜDELUS 3 ) Ü L D N Õ U D E D TERMINID JA TÄHISTUSED 2. 1. 1. 2. VUUGID SEINA PAKSUS NÄITEKS: ...
tsementmördi kihile. Talad monteeritakse harilikult enne seinapaneelide paigaldust.Vundamendi või soklitalade alla tuleb asetada 2050 cm paksune kergkruusa kiht. Sammaste montaaz: Enne sammaste troppimist ja tõstmist peavad vundamendi kannude põhjad niveliiri abil olema rihitud rangelt ühele horisontaaltasapinnale. Enne sammaste troppimist tuleb nende külge kinnitada ka reelid ja vajadusel ka korv töölavad. Kuni 5 t sambaid võib tõsta ümber samba haaravate trossidega. Ümber samba haaramiseks kasutatakse universaaltroppi. Enne samba montaazi algust paigaldatakse kannu põhjale jäigast mördist või betoonist tasanduskiht mille sammas oma raskusega tihedaks muudab.
puhul; erinevatest materjalidest konstruktsioonide kokkupuutejoonel; vagude kinnitegemisel; ripplagedes. Sarruseid kasutatakse raudbetooni sees. 5. Krohvimise järjekord? - Krohvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidavahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul kui krundikiht on liialt tardunud,
Töötajate pääs tellinguile ja materjalide tõstmine üles peab olema ohutu.Ripptöölavad tuleb enne nende kasutusele võtmist katsetada 1 tunni jooksul staatilise koormusega, mis ületab lubatava 20%. Ripptellinguid tuleb katsetada ka dünaamilise koormusega, mis ületab lubatava 10%. Katsetamise tulemused peavad kajastuma vastuvõtuaktis või päevikus.Kõigi tellingute põhidetailide kohta tuleb teha tugevusarvutus, tellingute kohta tervikuna aga püsivusarvutus.Tellingud ja töölavad tuleb monteerida projektis ettenähtud järjekorras; montaazile lubada kogenud töölisi, keda on eelnevalt juhendatud ja kellel on kõrguses töötamiseks õigus. Kõigil monteerijail peab olema kaitsevöö.Pind, millele tellingud püstitatakse peab olema eelnevalt tasandatud, kinnitambitud ja tagama sademevee ärajuhtimise. Tellingud kinnitatakse ehitatava hoone seinte külge kogu kõrguses. Tellingute ja töölavade laudiste laius peab müüritöödel olema vähemalt 2 m,
Kingad kinnitatakse aluslaudadele keermepoltidega. Torutellingud tuleb maandada vastavalt kutsetunnistesega elektrikul. Toruelemendid, põik- ja pikisidemed, kaitsepiirded, trepid, postid ühentatakse omavahel klambritega, hülssidega, konksudega ning telling kinnitatakse seina külge inventaarsete metall korkidega. Laudise paksus on 50mm Laudiseid mida koos neid koos neinde kandavat alustega iga kõrgusjärgu ladumise järel vahetatakse või teisaltatakse nimetataks töölavadeks. Töölavad peavad olema inventaarsed, küllalt püsivad, tugevad, kerged, lihtsalt teisaltatavad ja ohutud Paneeltöölavasid võib üksteisele asetada 3-4 kõrgusjärku kui need on seina külge kinnitatud. Kui töölaudised toetuvad alusele mis ulatub läbi mitme kõrgusjärgu js korruse nimetatakse neid tellinguteks Müüritöödel kasutatakse inventaarsed torutellingud millel saab laduda kuni 40m kõrguseid seinu KT küsimused Vuukimine müüritöö käigus?
kus pinnakatteks on plaadid. Müüritud plokkseina võib ilma pinnakatteta kasutada tööstushallide heliisolatsiooniseinteks. Mittekandvad kergkruusvaheseinad isoleeritakse ülemisest plaadist mineraalvillaga ja vajadusel tihendatakse vuugid elastse vuugilindiga. Puitkarkassiga pööningulae ja mineraalvilla vahele pannakse aurutõkkekile, mis ühendatakse tihedalt pööningulae aurutõkkega. 30 7.8 Töölavad ja tellingud Töölavadeks ja tellinguteks nimetatakse aluseid, mille abil muudetakse müürsepa töökoha tasandit. Töölavad Töölavad on 1 ... 2,4 m kõrgused. Selliseid ümbertõstetavaid kasutatakse vahelagedega hoonete seinte ja sammaste ladumisel, paigaldades nad hoone sisse pinnasele või vahelaele. Töölavasid tõstetakse korruselt korrusele montaazikraanaga. Joonis 7.23 Sarniirselt kinnitatud tugedega paneeltöölava:
Pärnu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus VK14 4. Krohvimistööd Krohvimise järjekord Krohvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidavahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul kui krundikiht on liialt
Töölava - väiksemate kõrgemalasuvate pindade krohvimiseks Puitpoolhõõrik - ümatamate sisenurkade viimistlemiseks Kaldhõõrik - sise-ja välisnurkade silumiseks Metallsiluti - polümeerkrohvide ja viimistluskihi silumiseks Profiilhõõrik - ümarnurga tegemiseks Puithõõrik - erinevate pindade tasandamiseks Tsemendiprits - torkreetkrohvi tegemiseks Mördiprits Rihtlatt - seinte õigsuse kontrollimiseks Pärast tööriistade kasutamist tuleks need puhastada. 6.5.Tellingud ja töölavad,nõuded nende paigaldamisel. Monteeritava tellingu- töölava paigaldamine koosneb järgmistest tööoperatsioonidest. 1. Aluste mahamärkimine ja paigaldamine 2. Vertikaalraamide paigaldamine 3. Diagonaalide ja pikitugedega vertikaalraamide fikseerimine 4. Tellingu laudise paigaldamine 5. Järgmise korruse vertikaalide paigaldamine 6. Kaitsepiirete postide paigaldamine 7. Kaitsepiirete paigaldamine 8. Laudisele äärepiirete paigaldamine 9
tsementmördi kihile. Talad monteeritakse harilikult talad monteritakse vahetult enne seinapaneelide paigaldust. Vundamendi või soklitalade alla tuleb asetada 20-50 cm paksune kergkruusa kiht. Sammaste montaazi Enne sammaste troppimist ja tõstmist peavad vundamendi kannude põhjad niveliiri abil olema rihitud rangelt ühele horisontaaltasapinnale. Enne sammaste troppimist tuleb nende külge kinnitada ka reelid ja vajadusel ka korv töölavad. Kuni 5 t sambaid võib tõsta ümber samba haaravate trossidega. Ümber samba haaramiseks kasutatakse universaaltroppi. Enne samba montaazi algust paigaltatakse kannu põhjale jäigast mõrdist või betoonist tasnduskiht mille sammas oma raskusega tihedaks muudab. Ja seega surve kogu samba ristlõike ulatuses ühtlaselt kannu põhjale üle kannab Enne paigaldamist tuleb samba d vundamendi kandade lähedale asetada
teguriga TL3. Lisaajategur arvestab tööde – käsitsi, lühike vahemaa 0,1 plaanimist, korraldust ja töötingimusi. Plokk- – käsitsi, pikk vahemaa 0,2 müüritööde lisaajategur TL3 on 1,10…1,30. Ehitustellingud 0,2 Töölavad 0,05 Mõõtmine in-h/suund in-h/m² – vundamendid 0,2 0,01 – välisseinad 0,6 0,04
1 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED DETAILIDE MÕÕTMED MEHHANISMID 3.1 TRANSPORT EHITUSEL 3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JA LAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 25-30% ehituse üldmaksumusest ja kuni 40% ehituse töömahukusest. Ehituses nõuab SPETSIAALTRANSPORTI: paneeliveokid autobetoonisegistid ja betooniveokid treilerid kuid samuti SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEID. ¾ AUTOTRANSPORT 1 ) T E E D Vastavalt kategooriale määratakse tee tehnilised parameetrid: AUTOTEE NORMAALPROFIIL i=1,5-4% 4-5% 4-5% 1:m 1:m 3. MONTAAŽITÖÖD ...
4.4. Plaatimistööde teostamiseks kõrgemal kui 1,5m peab tööline olema varustatud nõuetekohaste tellingute, töölavade, -aluste, pukkidega vms. Tööde teostamine redelilt on keelatud. 4.5. Juhuslike alustugede (lauad, kastid jne.) kasutamine on keelatud. 4.6. Töökoht peab vajadusel olema varustatud piiretega ning kaitseseadmete ja -abinõudega. Tellinguid vajavatel töödel peab laudise toetamiseks kasutama kindlaid tugesid. 4.7. Alustoed, töölavad, tellingud jne. peavad olema hoitud puhta ja tervena. Neid tuleb perioodiliselt, vastavalt vajadusele koristada ja puhastada. Talvel ka lumest ja jääst ning libeduse kaitseks puistata üle liiva või tuhaga, killustikuga. 4.8. Tellingutel töötamine on tormi, udu, tugeva vihmasaju ja kiilasjää tingimustes keelatud. 4.9. Plaadid ladustada mitte üle 1m kõrgustesse virnadesse selliselt, et oleks välditud nende ümberminek. 4.10
1 Hooned 50 2 2 Arvutid 3 30 3 Väikemasinad 3 30 4 Statsionaarsed kraanad 8 12,5 5 Liikuvmasinad 4 25 6 Tehnoloogilised autod 4 25 7 Tellingud ja töölavad 5 20 Kõige levinum meetod on amortisatsiooni võrdne jaotamine põhivahendi kasutusea aastate vahel. Näiteks, kui põhivahendi hind on 430.000 kr, kasutusiga 7 aastat ja jääkväärtus 10.000 kr (vanaraua hind), siis kogukulum on 420.000 kr ja aastakulum on 60.000 kr. Põhivahendi rendihinna kalkuleerimisel võib osutuda vajalikuks selle jagamine töötundide vahel.
järgi. Kaudkulusid võib väga erinevalt jaotada. Eestis jaotati pikka aega SNiP-i järgi: kaudkulud (põhipalga, komandeeringud), tööliste teenindamiskulud, töökorraldusekulud (tootmisinventari korrashoid), katsetamise kulud jm. Kaudkulusid määrati otsekuludest protsentidest. Eraldi käsitleti seadmete montaazitöid. Kaudkulude klassifitseerimine käsitleb kõiki kulusid, mis on seotud eh.platsi juhtimisega (transport, kindlustus, tellingud ja töölavad, ajutised energialiigid, prahi eemaldamine, ajutised piirded jne.) I Tellija erinõuded nt. kontooriruumid tellija tarbeks, laborid, võivad olla püstit. tingimused parkimiskohtade jaoks, telefoni ühendus, transport, kuni koristusteenuseni välja. II Ehitusplatsi juhtimine ja abipersonal III Energia ja abivahendid vesi ja elekter, telefoniside, kontoritarbed IV Üldkasutatavad ja väikemehhanismid kraanad, tõstukid, buldooserid, pumbad betooni valmiseks jm. Lk 38 (2. pool)
Tõstuki mast on sektsioonide abil kasvatatav. Lastiplatvorm on kinnitatud tõsteraami külge, mis omakorda on juhtelementidega kinnitatud masti juhtpindade külge. Tõstuk paigaldatakse kas frontaalselt või külitsi ehitatava hoone seina äärde ning tema mast kinnitatakse traattõmbidega seina külge. Hoonete välisviimistluseks on kasutatavad pika töölavaga varustatud ühe või kahe mastiga iseliikuval alusel, mis varustatud väljatõmmatavate külgtugedega masttõstukid e iseliikuvad töölavad. Töölava on varustatud ohutuspiiretega ning põiki- ja pikisuunas väljaliikuvate töölava laiendajatega. Esitatud masttõstuk on varustatud töölava hammaslatt tõstemehhanismiga ning selle mast on ülevat kasvatatav. Tõstuki juhtimispult asub töölaval. Ehituslift koosneb alusraamist , millele on monteeritud kasvatatav mast ning turvapiirded ,mis varustatakse automaatselt lukustatavate ustega. Tööorganiks on kabiin mille raskuse tasakaalustamiseks on vasturaskus